Tundub, et tuleb suuremat sorti võitlus. Ka Kristjan Oad ei anna alla ja avaldab omakorda vastulause Pekka Erelti vastulausele. Kahjuks küll minnakse juba ka isiklikuks. Kas mitte vanadelt roomlastelt ei pärinenud mõte, et kui muud argumendid saavad otsa, siis tuleb hakata ründama vastase isikut? Samas niipalju kui ma lugenud olen, tugineb Erelt Leimuse ja Haljaku publikatsioonidele, mitte ei mõtle asju ise välja. Seega küsimus, kas Pekka Erelt on uus nimi Eesti ajalooteaduses, ei puutu minu meelest asjasse. Kuid kui juba isiklikuks mindi, siis ka P.Erelt on nende teemade vastu juba aastaid huvi tundnud ja ei ole seega ka teemas eikeegi, haridusest sõltumata. Küll aga olen ennegi kokku puutunud ajalooharidusega isikutega, kes on konkreetsetes mündiküsimustes üllatavalt võhikud, kuid kes on omandatud ajaloohariduse tõttu kindlad, et ainult nendel on õigus ajalooteemade, sh numismaatika kohta midagi arvata. Aga see selleks, see viimane kommentaar ei olnud mõeldud konkreetselt antud artiklite autorite kohta.
Kui keegi tunneb huvi, mida ma kogu teemast ise arvan, siis hetkel ei arva ma midagi ja jälgin mängu.
Artikli algus:
Ajalooallikad viitavad, et Muinas-Eestis löödi münte ja siin oli Põhjala suurim kivikindlus
Pekka Erelt (55) on uus nimi Eesti ajalooteaduses. Oma esimeses ajalooteadusliku ambitsiooniga tekstis on Erelt oponeerinud mu artiklile värskes Tutuluses (edastatud siin). Fookuses on kaks seotud teemat. Esiteks, kes andsid välja Eesti vanimaid, eranditult Eestist leitud, linnusemüüri ja torni pildiga münte? Mina väidan, et eestlased, Erelt, et taanlased. Teiseks, mis tähtsus oli Varbola linnusel (mille imposantset aset võib igaüks tänagi Raplamaal külastada)? Väidan, et Varbola oli eesti ülikute poliitiline keskus, nö pealinn; Ereltil tõlgendus puudub, küll aga väidab ta, et mu tõlgendus ei sobi. Juhin järgnevaga tähelepanu Erelti arutluse mõnele kõige suuremale nõrkusele. Selguse huvides toon oponendi väited ära tsitaatidena. Edasi on maksumüüri taga:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9240 ... ivikindlus