Soomes puhkes terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega sooviti mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist oli esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale. Juba teisipäeva õhtul teatas ministeerium, et mündid kutsutakse käibelt tagasi.
Skandaali tekitas asjaolu, et riikliku rahapaja poolt emiteeritud mündi ühel küljel on pilt sellest, kuidas Soome valged vangi võetud punaseid hukkavad. Lisaks on mündil kujutatud ka olümpiastaadioni torn, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
"Nostalgiline iseseisvuse aastakümnete 1917-1939 juubelimünt avab uhke, Soome iseseisvuse loo saavutustest ja ületatud katsumustest rääkiva müntidesarja," kirjeldas rahapaja uut münti oma veebilehel.
Mündil olev pilt tõi Soome kaasa laialdase kriitika.
Näiteks Tampere ülikooli ajalooprofessor Pertti Haapala, kes on kirjutanud kodusõjast mitmeid raamatuid, oli mündi kujundust nähes hämmastunud ning leiab, et kujunduse aurotil puudub nii ajalootunnetus kui ka hea maitse. Tema arvates oleks see sarnane olukorrale, kus Teise maailmasõja ohvreid ja kangelaslikult langenuid ning ületatud katsumusi sümboliseeritaks mälestusmündil laibahunnikuga. Haapala leiab, et kodusõja katsumuse ületamist sobiks palju paremini see, kui pöörataks kuidagi tähelepanu 1919. aastal saavutatud raskele ühiskondlikule kompromissile, milles peitusid muuhulgas ka hilisema "Talvesõja ime" juured.
Mündil on kusjuures kasutatud sõna "kansalaissota" (kodanikesõda), mitte aga laiemalt kasutusel olevat mõistet "sisällissota" (kodusõda), kuid seda ajaloolane iseenesest mingiks põhimõtteliseks eksimuseks ei pea.
Rahapaja selgitas oma pressiteates, et pildiga sooviti sümboliseerida "sisemist toimetulekut" ning lubati kujundust hiljem ka põhjalikumalt selgitada.
Koonderakonna juhist rahandusminister Petteri Orpo sõnul on juubeliraha maitsetu ning ta loodab, et sellise kujundusega mündid võetakse käibelt tagasi.
Orpo reaktsioon on aga selles mõttes üllatav, et juubelimüntide tegemine otsustati rahandusministeeriumi määrusega, mille Orpo ise allkirjastas. Münte on määruse eelnõus kusjuures väga täpselt kirjutatud.
Müntide kujunduse üle otsustas eraldi žürii, kuhu kuulusid rahandusministeeriumi, Soome keskpanga ning ka kultuuri- ning kunstivaldkonna esindajad.
Hiljem on selgunud ka asjaolu, et ajaloolaste hinnangul on mündi kujunduse aluseks olnud ajalooline hukkamisfoto küll tehtud kodusõja päevil, kuid sellel kujutatud hukkamine on suure tõenäosusega foto tegemise jaoks lavastatud.
Ministeerium teatas hiljem müntide tagasikutsumisest
Rahandusministeerium teatas hiljem teisipäeva õhtupoolikul, et nimetatud juubelimündid võetakse käibelt tagasi.
"Ma ei pööranud piisavalt tähelepanu ettepaneku visuaalsele kavandile," tunnistas rahandusminister Orpo.
Ministeeriumi kinnitusel on alustatud protsessi, millega juubelirahad kaotavad juriidiliselt kehtivuse.
Soome kodusõda (Suomen sisällissota) oli Soome senati ja Soome Rahvavabariigi ehk Soome Sotsialistliku Töölisvabariigi väeüksuste konflikt, mis kestis 1918. aasta 27. jaanuarist 15. maini.
Saksa keisririigi ning välismaiste vabatahtlike poolt toetatud senati vägesid kutsuti valgeteks ning Nõukogude Venemaa poolt toetatud vägesid punasteks. Võidukaks osutusid valged ning see omakorda viis pärast Saksamaa kaotust esimeses maailmasõjas ka selleni, et 1917. aasta detsembris välja kuulutatud Soome iseseisvus viidi reaalselt ellu.
Umbes 37 000 inimese surmaga lõppenud kodusõda on Soome ühiskonnas olnud üks valulisemaid küsimusi, sest mõlemad pooled kasutasid konflikti käigus jõhkraid meetodeid. Pärast sõja lõppu saadeti paljud punast leeri toetanud soomlased vangilaagritesse, kus neid ka hukati. Paljud surid seal ka haiguste ja nälja tõttu. Nii poliitistel kui ka perekondlikel põhjustel ei kutsuta seetõttu Soome iseseisvuseni viinud relvakonflikti ametlikult ega ka laiemas avalikkuses vabadussõjaks.
