Ümara äärega mündid

[muhfff]

Juuresoleval pildil on kaks ümara(!) äärega 50-sendist.
Hoolimata väga ühtlasest servast, pole tõenäoliselt tegemist praagiga, vaid kellegi näpuosavusega.

On kellelgi ideid, MIKS need võivad olla tehtud?


(klikates läheb suuremaks)

[Andvari]

Piltidelt ei saa eriti aru, kuid on ju ka 20 sendised mis on ümara äärega. Ise arvan, et nende 50 sendiste puhul on tegu ikkagi praak litritega.

[muhfff]

20-sendiseid on jah ümarate servadega, mul on ka üks 1-kroonine ümara servaga, kuid pildidl olevad 50-sendised tunduvad kuidagi kodukootud.

Serv tundub, nagu oleks treitud (parempoolsel mündil ka natuke näha)... Samas mass enam-vähem õige, ainult natuke väiksem normaalsest - 2,94 g 2004 ja 2,89 g 1992.

Kahjuks pole mul fengarmi oskusi perfektsete piltide valmistamisel, seega paremaid pilte hetkel ei saa (skänneriga pole kahjuksnende müntide puhul midagi teha, nad ei seisa serva peal püsti).

[muhfff]

Sünnipäevaks saadud sendikuhjast õnnestus leida veel üks huvitav münt. Taaskord 50-sendine.
Seda on mõnevõrra rohkem töödeldud, maha on viilitud(?) kogu ääris kuni pärlikeeni (või oskab keegi pakkuda parema meetodi, kuidas see tehtud on?). Mass 2,74 g.

Üldine vaade mündile:

50s-ymar-serv.jpg

Võrdlus tavalise 50-sendisega:

50s-vs-50s.jpg

[Caesar]

Sünnipäevaks saadud sendikuhjast õnnestus leida veel üks huvitav münt. Taaskord 50-sendine.
Seda on mõnevõrra rohkem töödeldud, maha on viilitud(?) kogu ääris kuni pärlikeeni (või oskab keegi pakkuda parema meetodi, kuidas see tehtud on?). Mass 2,74 g.

Kas soovid oma tootmisliini tööle panna, et küsid?
Randid maas, pildil jääb tõesti mulje, et see on õhem!
Aversi-reversi-pinnalt mõõtes on paksus siiski sama?

Pakun meetodiks metallitreipinki, ei oskaks muu peale tulla, kui see nii proff töö on, mida peo vahel ei tee.

[mart]

sain lätis "valge" (käibe 93/95.a) viilitud 1-kroonise, aga seal polnud vaja pikalt mõistatada, oli viilitud u 25 korda kallima 1-latise mõõtu.
on veel kogemus, et leedu sularahalugeja luges punaste eurosentide kotti 2-eurosendise asemel u 4 korda kallima norra 50-öörise; nende läbimõõtude vahe on u 0,5mm ja 2 sendisel on täiendavaks eristumiseks (või pimedate jaoks?) soon tehtud

50-sendise puhul pakuks esmalt kehvemat toorikut või prooviti seda viilida mõne muu automaati mahtuva mündi mõõtu ja ebaõnnestumisel kasutati kodukandis edasi?

[muhfff]

Kas soovid oma tootmisliini tööle panna, et küsid?

Ei, tootmisliini polnud plaanis käiku lasta.
Lihtsalt paneb natuke hämmastuma, kuidas viitsitakse vaeva näha selliste suhteliselt väheväärtuslike müntide töötlemisega. Ma eeldaks, et väga töö ja ajamahukad need töötlemised olla ei saa?
Treipink oleks vast jah variant, serv on väga ühtlaselt töödeldud. Käsitsi töötlemine tundub väheusutav.

50-sendise puhul pakuks esmalt kehvemat toorikut

Kusjuures, esimese asjana ma arvasin ka, et äkki on valel toorikul. Kuid välistaks siiski selle võimaluse - vale tooriku korral peaks servad siiski enam-vähem korralikud olema ja münt ise lihtsalt õhem. Sellel mündil aga on serv täiesti ümar, samas läbimõõt siiski õige.

[mart]

anomaaliatest jätkates nägin peeter I u 1725.a rubla, mille serv oli ka imelikult ümar, nagu esimestel 50-sendistel, mis olevat olnud mingi kannu põhjas; viimane, täppideni "viilitud" (miks arvad, et just viilitud?) 50-sendine toob veel meelde 1971.a lenini peaga juubelirubla ja Kaimari käes oleva ülikooli, mis on u 2mm suurema diameetriga. kuna lenin pole ühtlaselt ümar ja pind on kergelt laines, olen 100% kindel, et see on laiaks löödud, aga mitte lihtsalt rongi põhimõttel, kuna reljeef on suhteliselt hästi säilinud.
Kaimar arvab, et tema ülikool võib olla võltsing; olen näinud pisut suurema läbimõõduga 25-sendist, mis on kindlalt võltsing, aga see ülikool on kahjuks korrodeerunud pinnaga, et midagi põhjapanevat öelda, jätan 50:50. aitaks ehk vaid, kui saaks teada täpse proovi

pakuks, et pole välistatud ka metallitöö meeste naljad, nt lasta õpipoistel peenrahaga lollusi teha

[muhfff]

miks arvad, et just viilitud?

Lihtsalt puusalt pakkusin. Kuigi viilitud siiski tõenäoliselt pole. Liiga ühtlane serv selle jaoks. Treimine tundub tõenäolisem. Võin kogujate kokkutulekul näidata, võib-olla "lihas ja luus" paistab rohkem välja.

ja Kaimari käes oleva ülikooli, mis on u 2mm suurema diameetriga

Muide, sellega seoses. Mul õnnestus lugeda EW aegseid valerahaekspertiisi pabereid. Ja seal oli kirjas midagi sellist, et (vähemalt osad) suurema diameetriga ja n-ö lameda reljeefiga mündid on küll ehtsad, kuid et neist on pressi all võetud vorme valeraha tegemiseks. Väga detailidesse ei laskutud, kuid tundub, et münt pandi nagu vorst kahe saia vahele ja pressiti siis vormid. Huvitav on muidugi see, et kui õige raha diameeter suurenes, siis oleksid pidanud ju valerahad ka suurema diameetriga olema.

[muhfff]

Juuresoleval pildil on kaks ümara(!) äärega 50-sendist.
Hoolimata väga ühtlasest servast, pole tõenäoliselt tegemist praagiga, vaid kellegi näpuosavusega.

On kellelgi ideid, MIKS need võivad olla tehtud?


(klikates läheb suuremaks)

Ise küsin, ise vastan.
Puhtjuhuslikult sattusin hiljuti sarnase teema peale mingis USA foorumis. Tuleb välja, et selline servaefekt tekib siis, kui mündid on pikemat aega olnud pesukuivatis. Ju siis see tambib neid servasid ühtlaselt ümaraks.

Üks link kah - http://www.coincommunity.com/forum/topi ... _ID=115336" onclick="window.open(this.href);return false;

Üks müsteerium lahendatud...