Kataloogid annavad selle mündi nominaaliks patagon, st see on hispaaniapärane albertustaalri=hõbetukati nimetus. Kuigi traditsioonilisel patagonil oli hoopis teine disain. Ilmselt asi selles, et suur osa Madalmaadest oli pikalt Hispaania all (kuigi mitte Liege piiskopkond, mis kuulus hoopis Püha Rooma riigi alla) ja selle tausta tõttu hakati ka neid taalrisuuruseid münte patagoniks kutsuma, kuigi minu meelest olnuks loogilisem neid nimetada albertustaalriteks. Aga see maitse asi. Oluline on aga see, et patagon kindlasti ei ole riigitaaler, vaid on sellest viletsama hõbedasisaldusega, kuigi ka sel juhul on hõbedasisaldus küllalt suur. Veel viletsama prooviga on lõvitaalrid. Üldiselt taalreid kohalike tehingute puhul eriti ei kasutatud, nad olid rohkem mõeldud väliskaubanduseks (liialt suur nominaal, et sellega turule minna). Nende puhul olid tõepoolest olemas kursitabelid ja põhimõtteliselt sai ka taalriga maksta.
Muideks seda münti on ka Haljaku oksjonil ja ka mujal müüdud ja tunduvalt väiksema raha eest kui 300 eur. Kuigi säilivus on antud eksemplaril Haljaku omast ühemõtteliselt parem
