"Pärlid" ehk siis kas nutta või naerda?

[mart]

Kalevipoeg viskab... sitta

[Marvin]

Äkki püüab kajakat selle sitaga.

[platinum]

Karvane tunne, et pikk v

[mart]

Karvane tunne, et pikk v

Kui isegi mitte ülipikk!!!

[muhfff]

"Pärl" ei ole seekord mitte münt, vaid tehing...
Osta.ee's lõppes selline oksjon:
https://osta-ee.postimees.ee/2-kopikat- ... rc=listing

Piltide järgi tundub tõepoolest olevat sama münt, mis mai lõpusKatzi oksjonil maha müüdi. Tol hetkel oli münt PCGS karbis, Fine details (mis välistab enamjaolt ka näiteks osta.ee oksjoni all olnud küsimuse, et kas tegemist on originaaliga). Lõpphind 750 eurot (vahet isegi pole, kas sisaldab komisjontasu või ei).

Nüüd siis müüdi sama münt maha osta.ee's. Ilma PCGS karbita. Lõpphind 142 eurot (fine details säilivuses mündi eest ilmselt üsna normaalne summa).

Spekuleerin, mis juhtus...
Keegi vaatas, et "oh - haruldane münt!". Maksis selle eest ulmehinda (sest mida see PCGS ka teab,, mis kuradi Fine details!?, osta.ee's on see ju "lõdva randmega" VF+++!!11 säilivus), murdis kapslist lahti ja üritas kiiret kasumit teenida. Mingi hetk andis reaalsus vastu vahtimist, keegi krt ei tahagi tonniga osta... (või mis iganes sarnase summaga). Ja siis järgmine "kenjaalne" mõte - kus müüakse VF+++!!11 säilivuses münte? Osta.ee's! Ja nii see läks...

[mart]

Jalga tulistamine pole vist kuskil maal keelatud, kuigi Suurbritannias oli karistus (ebaõnnestunud) enesetapu eest, mis oli enam-vähem võrdne mõrva karistusega.

[aldok2]

Hea näide sellest, et kõrgem hind ei ole ajas garanteeritud, ka mitte oksjonitel. Mul oli endal kunagi juhus, kus ostsin Künkerist ühe mündi ca 200 eur eest ja olin hinnaga väga rahul. Tegelikult tegin enda meelest suht väikese pakkumise, sest mul polnud seda münti väga vaja ja eeldasin, et mind pakutakse üle.

Kuidas see kõik sakslastega seotud on: sama münt oli paar aastat varem läbi käinud coinsi oksjonilt müügihinnaga suurusjärgus 900 eur. Ehk siis coinsist oluliselt tuntum oksjonimaja ei suutnud vaatamata aastate möödumisele, kõvale reklaamile ja kliendibaasile midagi enamat korda saata ja müüja ilmselt katkus pärast juukseid.

[platinum]

Ja nüüd võtad oma 200-900 eur mündi ja viid austraaliasse külaoksjonile kuskile ja näed, et ta hind on 100 või vähem.
Kogu selle ost-müük point ongi osta nurgatagustelt oksjonitelt ja müüa seal kus neid kogutakse.
Rootsist 20 eur straits settlementsi münti meenutades mis ebays 5 minutiga 1900$ võeti.
Ka ostast ostsin mingi ukraina maaseest välja kaevatud vask kopika, bitkin R2. Vist 350.-, koheselt soome oksjonile ja seal läks 650.- +20%. Käis ostast läbi mitmeid kordi ja keegi ei tahtnud

[aldok2]

Mul pole mingit tahtmist ega plaani oma asju Austraalia külaoksjonitel müüa. Kui muidugi just pole tegu Austraalia haruldusega Tänapäeval on maailm suht lahti, info liigub, ja et selliselt tehingutelt arbitraaži saada, peab turgu väga hästi tundma. Mis takistab kogujal endal seal külaoksjonil vahendaja asemel pakkumist tegemast? Pea kõik on tänapäeval ju netipõhine. Puhtalt enda laiskus kui oksjonit üles ei oska leida ja ja ehk ka hirm tundmatuse ees, kus riski mittevõtmise eest tulebki siis tuntud oksjonilt sama asja ostes peale maksta.
Aga ma ei olegi kunagi väitnud, et selliselt raha teenida ei saa. Lihtsalt ei ole enam need ajad kus külaoksjonilt ostetud suvalise ilusa asjaga võis minna tuntud saalioksjonile ja kasum oligi garanteeritud. Ka Eesti ise võib teatud valdkonnas juba olla selleks kohaks, kus mingi asja eest rohkem saab kui kuulsal rahvusvahelisel oksjonil ja kes sellest aru ei saa, lihtsalt hävib rahaliselt.

[muhfff]

Ma arvan, et siin on kaks erinevat teemat - üks asi on osta kallis asi odava hinnaga (Straits settlementsi münt on hea näide), teine asi on osta odav asi kalli hinnaga (see 2-kopikaline on hea näide).
Minu paari aasta vanuses Wolmaris on selle 2-kopikalise hind VF säilivuses 600 dollarit (või midagi sinnakanti, pole hetkel kataloogi käepärast). Kirvemeetodil võib öelda, et Fine säilivuses münt on umbes pool hinnast (300 dollarit) ning Fine details on võrdväärne Very Good mündiga, mis oleks omakorda pool Fine hinnast (150 dollarit).
Kataloogihind pole muidugi lõplik tõde, kuid näitab siiski suurusjärku. Ma ei saa aru, mis krdi imevägi paneb inimest mündi eest viiekordselt üle maksma? Tegemist ei olnud ju säilivusharuldusega (tipud võivad maksta kordades rohkem, kui kataloogi UNC) või supertooneriga, lisaks ei olnud ju kahtlust ka mündi säilivuses (see oli karbi peal kirjas). Summa pole ju ka nii väike (vähemalt minu jaoks), et huupi emotsioonioste teha...