Müntidest sõrmused

[fengarm]

Tegin hiljuti oma esimese mündist sõrmuse ja mõtlesin, et siinsel kasutajaskonnal ehk on ka huvi taolise ehte vastu. Saan tellimise peale teha neid igast suuremast mündist ja nii kiviga kui ka ilma. Tööraha küsin ilma kivita sõrmuse puhul 30 ja kiviga sõrmuse puhul 50 eurot, lisaks mündi maksumus. Huvi korral kirjuta privaatsõnum või kommentaar

Pilt esimesest, mis tehtud 1930. aasta kahekroonisest hõbemündist ja peale istutatud punane korund.

[aldok2]

Minu meelest on tegu müntide rikkumisega, mida võiks pigem mitte tega. Toompea 2 kroonine pole muidugi mingi haruldus, nii et kahju pole küll suur. Aga kui münt oli templiläikes? Siis tuleb ju ka sõrmus ilusam .
Küll aga soovin õnne tarkpeale, kes võiks kunagi tulla mõttele teha sõrmus 1926. aasta 10 või 5 margasest, see sõrmus jääb kindlasti haruldaseks. Iseasi, kas see kunagi hakkab maksma rikutud mündi hinda.

[muhfff]

Minu meelest on tegu müntide rikkumisega, mida võiks pigem mitte tega.

Mündi rikkumisega on kindlasti tegu, samas nagu Sa ka ise ütlesid, Toompea 2-kroonine pole eriline haruldus. Isegi kui sada münti sõrmusteks teha, ei mõjutaks see ülejäänud müntide hindu.
Aga kuna fengarm on ise mündikoguja (hetkel vist küll mitte kuigi aktiivne), siis templiläikes müntide sõrmusteks sepistamist pole vähemalt tema poolt karta.

Küll aga soovin õnne tarkpeale, kes võiks kunagi tulla mõttele teha sõrmus 1926. aasta 10 või 5 margasest, see sõrmus jääb kindlasti haruldaseks

Nende õnnitlustega ma ühinen. Kuigi õnneks on vist isegi 10-margane sõrmuse tegemiseks natuke väike. fengarm oskab kindlasti täpsemalt öelda.

[aldok2]

Muidugi ei mõjuta peotäie Toompeade sõrmuseks tegemine nende hindu, kuid mul on lihtsalt veidi kurb vaadata, kuidas münte hävitatakse, isegi kui need ei ole enda omad. Toompea on ka münt, mis on minu meelest palju paremini õnnestunud kui paljud tänapäeva meenemündid.

Teine asi on aga ka selles, et inimlikul lollusel pole piire ja juhul, kui selline asi peaks ka mittekogujate juures (mündikogujaid on selleks õnneks liiga vähe, et turgu mõjutada) populaarseks saama, siis pole välistatud, et ka mõned praegu tavalised mündid edaspidi haruldusteks muutuvad. Ka võhikute kätte satub väärtuslikke münte (nt pärimise teel) ja kui sellist asja üleliia reklaamida, siis võib mõni värske mündiomanik näiteks otsustada mingist vanaonu mündist ehte teha, sest see on ju nii popp ja noortepärane...

Mitu tuhat Toompead praegu turul ringleb? Kui nt tekib traditsioon, kus paari Tln (kesklinna) kooli õpilased hakkavad endale nt lõpetamise puhul sarnaseid (lõpu)sõrmuseid tegema, siis mida see Toompeade turuhinnale tähendaks (ok, täpselt nii muidugi ei juhtu, kuid lihtsalt näiteks)? Positiivse poole pealt tekib muidugi uus ja võimalik, et ka põnev mündisõrmuste kogumisvaldkond. Samuti rõõmustavad sõrmustemüüjad/-tegijad ja need, kellel Toompeasid palju varuks jäetud. Aga ülejäänud? Eks ma muidugi reageerin üle, aga ma ei tahaks vähemalt seda, et kogujad ise müntide hävitamist propageerivad, jäägu see igasugustele "kunstnikele" jms tegelastele.

[aldok2]

Kuigi õnneks on vist isegi 10-margane sõrmuse tegemiseks natuke väike. fengarm oskab kindlasti täpsemalt öelda.

Olen kuulnud, et kunagi tehti sõrmuseid ka Venemaa biljoonist 20 kopikalistest. Muidugi ei saa neist nii massiivset sõrmust, kuid kusagil ei ole ka öeldud, et sõrmus just nii massiivne olema peab. Seega saab 10 margasest mingisuguse sõrmuse kindlasti.

[mart]

Arvestades 1926-markade sulameid, kahtlen, kas neist on võimalik sellise tehnoloogiaga sõrmuseid teha - valatavad ja venitatavad hõbe ja kuld pole asjata läbi inimajaloo olnud Aafrika, Euraasia ja Ameerika ehtematerjalid.
Münt <=> ehe on omamoodi mündile "teise elu andmine" ja "aktiivne kasutus" ning omal moel ka hoiab münte alles, kui oli valik, kas münt sulatatakse või saab rõnga-äärise ja kantakse ning olen näinud suuri münte (rublad-taalrid jms), mida on kasutatud ka lauanõudes - pitsi põhjas, suure karika seinas:

Karikas1.jpg

või lusikana:

Romanov-lusikas.jpg

Selline ehteks tegemine annab mõnele rikutud Toompeale "uue elu" ja on ka rikutud Ülikoole-Laulupidusid, mis väga hästi sobivad sellise tehnoloogia jaoks oma välimise EESTI VABARIIK+tammepärg-kujundusega.

Hindadest rääkides olen näinud 2 tk mehhaaniliselt rikutud 2002.a 100-kroonist "ristiga kulda", mille hind jääb 5- ja 10-margaste vahele... ...

[aldok2]

Selline ehteks tegemine annab mõnele rikutud Toompeale "uue elu" ja on ka rikutud Ülikoole-Laulupidusid, mis väga hästi sobivad oma välimise EESTI VABARIIK+tammepärg-kujundusega sellisteks sõrmusteks.

Jah, muidugi pole sellistest müntidest siis sõrmuseks kahju. Kuid kui see džinn (müntide eheteks tegemise propageerimine) pudelist välja lasta, siis ei ole mingit garantiid, et ehte (ei pea ju tingimata sõrmuseks tegema) või ka laiemalt kunstiobjekti tegemisel lähevad käiku ainult rikutud mündid. Ikka võetakse need, mis parajasti kätte satuvad, võhik ei tee vahet. Mul endalgi perekonnas üks aasta kohta väga ilus rubla 1896. Kahjuks sellest alles vaid pool, sest teine pool läks mingiks lõpusõrmuseks. Hea veel, et mingi parem aasta ei olnud.

Olen küll ja küll näinud selliseid ehtekanne jne, mis kindlasti on ilusad vaadata, kuid küllalt on seal sees ka münte, mis võisid kunagi üsna väärtuslikud olla. Ehk siis eks igaüks peab ise otsustama, mida oma müntidega peale hakkab, kuid ma ise pigem ei teeks.

[Andvari]

Nii palju, kui mina mäletan kasutati vanasti ikka lõpusõrmuste tegemiseks hõberahasid ja hambakroonideks tsaari kuldmünte. Nii palju neid kindlasti eheteks ei suudeta teha, et see müntide hindu kuidagi mõjutaks. Ka seda on juhtunud, et haruldasi münte on pandud ehetesse, kuid seda siiski ikka väga harva. Haruldasi münte ei leia lihtsalt nii sama. Samas mina ise ka ei poolda sedalaadi müntide "uuskasutust".

[muhfff]

Nii palju, kui mina mäletan kasutati vanasti ikka lõpusõrmuste tegemiseks hõberahasid ja hambakroonideks tsaari kuldmünte

Kusjuures, olen ka jutte kuulnud, et kõvemad kullassepad kogusid münte ja paremad aastakäigud läksid oma kogudesse. Ning lõpusõrmus tehti odavamast mündist. Aga eks seal oli kindlasti erandeid.

kuid mul on lihtsalt veidi kurb vaadata, kuidas münte hävitatakse, isegi kui need ei ole enda omad

Müntide eesmärgipärast rikkumist ei toeta ma ise ka. Samas kui tegemist on levinud mündiga ja kui münt oli juba enne "surnud", siis pole minu jaoks väga vahet mis sellega tehakse. Sõrmus annab võib-olla mingile rappele "uue elu", selle asemel et see üles sulatada.

[mart]

Rikutud kallite müntide osas olen kuulnud legende, et sugulased lõikasid nõukogude ajal tükkideks plaatina 12-rublase (praegu "keskmine" VF u 20-30.000e) ja Ganguti 1914 juubelirublast (UNCina praegu u 10-15.000e) tehti sikusk.
Vanemad hoolikamad kokkutulekutel albumite lehitsejad on samuti näinud (u mõnikümmend aastat tagasi) tükkideks lõigatud 1904 rubla (VF u 1-2.000e), millest oli järgi just aastaga osa

Müntide rikkumist otseselt ei toeta, aga omaniku näppulõikamist ei saa seadusega keelata, minu arusaamadel lollus ja raha ikkagi sobivad, aga vaid kokkusaamise hetkel.