Mõistatus Mündihuvilistele!

[Huviline007]

Uus Küsimus! Üle pika aja!
Mitu erinevat üldtuntud hoonet-ehitist on kujutatud kokku EW ja EV (kroonid) käibemüntidel (euromündid ei lähe arvesse) ?

[mart]

. o ( mida arvab küll laevaehitajate advokaat... )

[Andvari]

Uus Küsimus! Üle pika aja!
Mitu erinevat üldtuntud hoonet-ehitist on kujutatud kokku EW ja EV (kroonid) käibemüntidel (euromündid ei lähe arvesse) ?

Tekib küsimus, et kas juubelimünti saab käibemündina käsitleda? Kui jah siis mina saan 7 ( 2kr.TÜ 1932; 1kr. 1999 laululava; 100 kr. Estonia teater; 10kr. 2002TÜ; 50kr. 2008 Tuulik; 100kr. 2009 Laululava; 25 euri 2017 Tallinna siluett, sealt ilmselt mitu hoonet tuvastatavad.

[mart]

veel juurde 1930 2 krooni toompea loss, mis on veel paber 1-kroonisel, 1933 1 kroon kadrioru laululava, tartu ülikool on veel paber 2-kroonisel, paber 5-kroonise narva ja jaanilinna kindlused.
kas ka 25 kroonise vargamäe taluhooned sobivad?

[Andvari]

Jah, tahtsin just need lisada. Unustasin algul ära.

[Volfram6]

Ma saan käibemüntidelt kokku 4 hoonet: 1932 2-kroonisel mündil Tartu tähetorn ja Tartu Ülikooli peahoone, 1930 2-kroonisel mündil Toompea loss ja 1933 1-kroonisel mündil Tallinna laululava.

[Huviline007]

No nii.
Minu poolt oodatud õige vastus on pisut teistsugune. Kergelt kriuksuga küsimus ja oodatud vastus.

Kirjeldan lahti käesolevaga enda loogika, ja kui leiate vigu - parandage:
1. paberraha kohta ma selle küsimusega ei küsinud,
2. Eurod palusin välistada.
3. Võimalikud mündikandidaadid, mis sobiksid esimesse ringi oleks:
1903 2 kr Toompea Loss, 1932 2 kr Ülikool ja Tartu Tähetorn, 1933 1 kr Laululava, 1999 1 kr Laululava, 2002 10 kr Tartu Ülikool, 2006 100 kr Estonia Teater, 2008 50 kr Tuulik, 2009 100 kr Laululava = 9 hoonet-ehitist, aga ...
4. Esiteks välistaksin ma Eesti Panga andmetel põhinevad Meenemündid (kuivõrd küsisin just käibemüntidel olevaid hoonetega münte): seega lahkuvad nimekirjast:1999 1 kr Laululava, 2002 10 kr Tartu Ülikool, 2006 100 kr Estonia Teater, 2008 50 kr Tuulik, 2009 100 kr Laululava,
5. Võttes hindamise aluseks ka autoriteedi Ivar Leimuse poolt kirja pandu, siis Eesti Wabariigi (ja Vabariigi kuivõrd oleme sama riik juriidiliselt) kõige esimene meenemünt oli 2 kroonine hõberaha Tartu Ülikool (1932) ja teine meenemünt 1933 aasta 1 kroonine Laululava. Nad väidetavalt käibesse suures osas ei jõudnud ("Eesti Vabariigi rahad 1928-1992" Ivar Leimus lk 44).
... seega,
... Ainus ametlikult, mitte meenemünt ehk ametlikult käibemündiks tellitud ja tehtud ja rohkes käibes olnud käibemünt, mis EW ja EV (krooniajal) on olnud ja millel on mingi hoone-rajatis kujutatud, on : 1930 a 2 kr Toompea :

... õigeks vastuseks loeksin niisiis: 1

[Andvari]

... õigeks vastuseks loeksin niisiis: 1

Ilus Toompea - selline 65 lõhnaga.

[Volfram6]

Ma eeldan, et käibemünt tähendab ikka seda, kas nimetatud münt oli väljalaskmise hetkel mõeldud käibemündiks või mitte. See, et inimesed mingeid münte endale käibest mälestuseks korjavad, ei tohiks siin lugeda. Siis tuleks 1-5 eurosendised ka mälestusmüntideks lugeda, sest paljud ei viitsi nendega arveldada ja korjavad neid purki.

[Huviline007]

Ma eeldan, et käibemünt tähendab ikka seda, kas nimetatud münt oli väljalaskmise hetkel mõeldud käibemündiks või mitte. See, et inimesed mingeid münte endale käibest mälestuseks korjavad, ei tohiks siin lugeda. Siis tuleks 1-5 eurosendised ka mälestusmüntideks lugeda, sest paljud ei viitsi nendega arveldada ja korjavad neid purki.

Nõus, et vastus on õrnal jääl! Ma ise ka väitleks!
Kui Leimus neid kahte münti (1932 Tartu Ülikool ja 1933 Laulupidu) meenemüntideks ei peaks - oleksin sinuga 100% nõus ja loeksin Sinu vastuse õigeks!
Antud arutelus ei arvesta ma siinjuures enda isikliku hinnanguga (muidu oleks vastus liiga subjektiivne) vaid toetun kirjanduses toodud väidetele, millele viidata!