Käibemüntide põhitüüpe on (eurosid arvestamata) 65, kui meenemündid ka juurde arvestada siis 92.aldok2 kirjutas:Kogu EW või EV valdkond on ju tegelikult nii tilluke, kui siit veel mingi periood põhjalikumalt välja jätta, mis siis üldse üle jääb (suurusjärgus 100 münti, polegi nagu midagi)...
Olen nõus. Samas läheb raskeks n-ö joone tõmbamine, et mis on veel piisavalt suur viga. Ma ei tea, kas Sa oled lugenud mu 7 aasta tagust mõtisklust erimite teemal, aga soovitan lugeda, sest mu arvamus pole sel teemal väga palju muutunud. http://mynt.spikriladu.net/index.php?lang=et&fid=1000.aldok2 kirjutas:Kui aga soetada igasuguseid "pikki" EW münte, siis vähemalt minu loogika järgi tuleks tunda huvi ka "pikkade" 1991- müntide vastu.
EW müntidega on üldiselt lihtne - "suuri" vigu on 3 või 4 (kindlasti 3 "pikka" ja lisaks 3 marka 1926 puuduva K'ga, aga seda olen näinud ainult pildi pealt ja ei saa 100% kinnitada, et tegemist on tõesti praagiga). Aga kui "filateeliasse" laskuda, siis ainuüksi Toompea erinevaid mõrasid on paarkümmend tükki (Mart oskab kindlasti täpsemalt öelda, ta on neid rohkem uurinud); lisaks peaaegu kõigil mark-müntidel on kuskil mõra.
EV müntidega läheb raskemaks. Vermingukvaliteet on ilmselgelt madalam ja lisaks on toodang massilisem. Seetõttu on praaki, eriti "mikropraaki" ka lademetes. Ma kunagi krooniajal proovisin neid enda jaoks ka ära kataloogida, kuid lõpuks andsin alla.
Kui ainult "suurt" praaki vaadata, siis enam-vähem lihtne on 180 kraadi pöördes müntidega - pööre kas on või ei ole, väga binaarne (ääremärkusena, Juveelis tehtud müntide puhul ei pruugi see tegelikult praak olla, ilmselt tehti neid tahtlikult 180 kraadi pöördes; olen kuulnud jutte, et kui kokkutulekud veel Telliskivis olid, oli võimalik selliseid münte "tellida"). Soome 10-pennise litrile löödud 10-sendise saab ilmselt kah süstemaatiliseks veaks lugeda, sest neid on vähemalt kaks. Päris tavalised leiud on ca 30 kraadi pöördes 10-sendised 2002 ja natuke rohkem pöördes 1-kroonised 2003.
Kõikvõimalike templimõradega aga läheb raskeks - kuhu tõmmata piir, et viga on "piisavalt" suur ja üheselt määratav? Ilmselt see "pikkade E-dega" 1-kroonine 2001 on piisavalt suure veaga. "Paksu 1-ga" 20-sendine 1999 ilmselt ka. Aga läbikriipsutatud 97-ga 10-sendine 1997?
Ma saan Sulle kahte münti näidata - üks on ilmselgelt käibinud ja teine MS63. Nõrga verminguga mu meelest tegu pole (sellistest saan näidata 2006. aasta 20-sendiseid), pigem ikka "greased die".mart kirjutas:1993.a 1-krooniste osas tahaks siiski näha suuremat valimit, vähemalt kolme ja neid kõiki kõrvuti võrrelda, kuna minu kogemusi mööda on asi rohkem kehvades toorikutes - nõrkades vermingulöökides, mistõttu mündi reljeef ei vermunud välja.