Müntide hindamine NGC-s

[muhfff]

Mark Salzberg näitab PCGS'ile kohta kätte: https://www.ngccoin.com/news/article/5740/

[Marvin]

Artiklist:

And remember: buy the coin, not the holder.

See hakkab ka meil järjest tähtsamaks minema. Populatsioonid on suurenenud ja selgelt on sama hindega nõrgemaid, tugevamaid ja kohati isegi selgelt valesti hinnatud münte.

[mart]

Artiklist:

And remember: buy the coin, not the holder.

See hakkab ka meil järjest tähtsamaks minema. Populatsioonid on suurenenud ja selgelt on sama hindega nõrgemaid, tugevamaid ja kohati isegi selgelt valesti hinnatud münte.

Exactomundo ja vana asja meenutades:



temaatilisemalt: the faster you NGC, the bigger ...

teame vähemalt mängureid kõrvalt nähes, mis juhtub paralleelselt ka NGCga

[platinum]

Mark Salzberg näitab PCGS'ile kohta kätte: https://www.ngccoin.com/news/article/5740/

Kas see just koha kätte näitamine on...
Ma küll ei saa PCGS uudiskirja aga ma kujutan ette, et nad vastakuti laimavad teineteist. Seda veel Ameerikas kus antakse iga väikesegi asja eest kohtusse.
Lugesin läbi ja mõned mõtted.
Näiteks on toodud lihtsalt censuse numbreid ja seal on veel nii mõttetu münt nagu bullion 1995 silver eagle. Probleemiks on veel see märgitud, et pcgs on hinnanuid neid PF70-ga 171 münti. Kui ma nüüd õieti vaatasin, siis NGC on ise neid hinnanud 451 PF70UC
Oleks siis näiteks toodud pilt mingist PCGS hinnatud eksemplarist mis oleks väga kehva aga ei. Mida PCGS tegema peab kui neile saadetakse perfektseid münte? Nad kurat on 95% PF68-70 juba eos ju.
See on mingi väga haige USA inside joke. PF69UC maksab 3000$ ja PF70UC hind on 19k$.Registry punkte on vastavalt 3154 ja 6089! Vot Marvin, siin sulle ebaõiglus.
Kõik vähegi müntidega tegelejad teavad, et USA münte hinnatakse PCGS-is ja ka minul on hetkel esimest korda mündid PCGS-is.
Vaadake reaalseid oksjonitulemusi PF70. Kaotad müües 5000$+ kui omad sama münti NGC karbis. Siit ka äkki see laimamine on pärit?
https://www.ngccoin.com/coin-explorer/s ... nid-710121
http://www.pcgscoinfacts.com/Coin/Detail/9887
Lühidalt täis pask artikkel kuigi ka ise olen NGC karbis müntide koguja ja väga ei huvita midagi omale kogusse osta PCGS-i.
Ma saaks juba ilma uuringuid tegemata kirjutada NGC hindade kohta samalaadse jutu. Vanasti sai müüa toompea MS62 üle 100.- euroga vabalt. Nüüd nad hindasid neid nii palju, et hea kui 50.- saab
Veel dramaatilisem on tsaari lõpu hõbekopikad MS68. Esimesi ilmus siis üle 1000.- euro nende hind oli, isegi saksa ebays 1500.- Siis kukkusid 300 peale.Mõtle kui ostsid 1500.-ga omale 1915 aasta NGC hinnatud kopika ja nüüd saad tagasi 300.- SEE ON 5X RAHA KAOTUS! appi

[aldok2]

Artiklist:

And remember: buy the coin, not the holder.

Ma vabandan juba ette, kui kellegi tundeid riivan, kuid ma ei ole kunagi aru saanud, mille pagana pärast on vaja holderis olevaid münte sealt välja lõhkuda, et neid uuesti hindamisele saata, lootusega saada kõrgemat hinnet. Siililegi on ju selge see, et münt jääb sellele vaatamata samaks. Aga enesepettus pidi magus olema Kuna hindamine on subjektiivne, siis on ju selge, et vahel hindajad eksivad, kuid see toimub ju mõlemat pidi, nii üles kui ka alla. Kuna aga ebaõiglaselt kõrge hinde saanud müntide omanikud on vait kui kuldid rukkis, siis saadetakse uuesti hindamisele vaid liialt madala hinde saanud mündid, millest tuleb matemaatiline paratamatus, et keskmiselt on kõik karpi jäetud mündid ülehinnatud. Või plaanivad paljud oma varud mõnele võhikule maha lükata ja seepärast käib kogu see tsirkus?

Miks seda siis tehakse? Minu versioon on selline, et maailm on täis rumalaid ja/või pealiskaudseid inimesi, kes ei viitsi või ei oska asjasse süveneda ja vajavad seepärast kolmanda osapoole kvaliteedimärki (karbis hinnet), sest endal puudub kompetents asja objektiivseks hindamiseks. Ja muidugi annab see teatud kindluse ka müügil-ostul netis, kus kehva foto põhjal ei julge maksta palju mingi mündi eest, kus mündil võivad välja tulla varjatud vead, mida fotolt on raske näha. Muud mõtet ma ei näe. Kui kardetakse edasist korrodeerumist, siis see on ka omaette teema, ilmselt annab karp üsna hea kaitse selle vastu. Kuid ma tean ka juhuseid, kus karbis mündid on edasi korrodeerunud. Sama tulemuse saaks aga ilmselt sageli alla 1€ maksva mündikapsli kasutamisel.

Mis aga puutub mingitesse karbistatud müntide populatsioonidesse EV jt valdkondade müntide osas, siis on nendel turuhinna määramisel mingi tähendus ainult sel juhul, kui hindamisele oleks saadetud kõik karbiväärilised mündid. Milles ma isiklikult väga kahtlen. Arvan, et hindamata on neid rohkem kui karbis, vähemalt madalas MS säilivuses ja allpool. Aeg paneb selle aga paika. Aga tõestada ma seda ka ei oska muidu, kui nii, et minu tutvusringkonna kogujate seas pole karbis mündid populaarsed ja mul pole näiteks ka endal ühtegi karbis münti ega ka plaani neid hindamisele saata, kuigi materjali oleks. Võib-olla siis, kui plaanin midagi müüa. Eriti veider on mul vaadata mõne teise valdkonna münte (mitte EV ja Venemaa), mida ma olen üsna palju näinud igasuguses säilivuses, kuid populatsioonis on vast 2-3 tk, sest keegi ei ole vaevunud neid hindamisele saatma. Ja siis kirjutatakse müügiargumendina kosmilise hinna põhjenduses, et kõrgeim hinne populatsioonis.

[viitas]

Võime ju filosofeerida, et miks me neid karpi topime.

Kindlasti on üks argument nn mõistete ühtlustamine. Kui on hinne antud, siis ju mingi seltskond saab üheselt aru, millest jutt.
Oleme ju küll kogujaid näinud, kes räägivad, et mul on ikka jube ilus münt. Kui hiljem näidatakse, siis ongi ilus. Läigib, särab, puhastusjälgi täis jne. Eriti vanades kogudes, kus võibolla omalajal kvaliteedile eriti rõhku ei pandud, kus ikka mündi pidi soodaga puhtaks pesema jne. Seda ei saa ka neile pahaks panna. Kuid kui münt kogujale meeldib, siis ju kõik ok. On see siis karbis või karbita.

Kindlasti on üks argument hilisem müümine. Ega me neid ju kaasa ei võta. Kvaliteet fikseeritud, pole nn vaidluse koht. Samas ka originaalsus garanteeritud.

Hind see omaette küsimus. Ka praegu, kui on kaks ilusat münti ķõrvuti, siis tõenäoliselt saad karbis mündi eest rohkem. Samas jah, sõltub mida oled karpi pannud. Raini jutt biloonide kohta, toompea näide jne. Kuid see hind mängib ka ilma karbita müntide puhul, eriti kallite müntide puhul. Kes aastatid tagasi ilusa, haruldase mündi ostis, siis praegu müües võib raskusi tekkida, et sama raha kätte saada. Eriti Venemaa puhul.

Kindlasti on üks argument võistlusmoment. Kuna kvaliteet on paika pandud, kõiks saavad ühiselt aru, siis tahaks ju ikka teisest paremat münti. Oma kogusse eelmiest mündist paremat jne.

[Marvin]

Sellesse teemasse sobiv video kus tüüp kes teenib raha võttes madalalt hinnatud münte karbist välja ja uuesti saates:

Kui ei viitsi pikalt vaadata/kuulata siis umbes 5 minutist alates...

[aldok2]

Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja kommenteerin veel. Rohkem teemat ei risusta. Üldiselt ei ole mul midagi karpide vastu, kuid mulle tundub, et sama tulemuse võib saada ka lihtsamalt.

Oleme ju küll kogujaid näinud, kes räägivad, et mul on ikka jube ilus münt. Kui hiljem näidatakse, siis ongi ilus. Läigib, särab, puhastusjälgi täis jne. Eriti vanades kogudes, kus võibolla omalajal kvaliteedile eriti rõhku ei pandud, kus ikka mündi pidi soodaga puhtaks pesema jne.

Tõsi. Karbist on siin kasu. Kui enam-vähem sama palju kasu on heast fotost. Või veel parem oma silmaga nägemisest. Tuleb odavam kui münte karbistada.

Kindlasti on üks argument hilisem müümine. Ega me neid ju kaasa ei võta. Kvaliteet fikseeritud, pole nn vaidluse koht. Samas ka originaalsus garanteeritud.

Üldiselt jah. Aga mitte alati. Keskmiselt on karbistatud müntide hinded ülehinnatud. Tuleb ikkagi ise hinnata vähemalt foto põhjal, kas antud hinne seda vaataja enda arvates väärib. Alles käis coins.ee oksjonilt läbi üks karbis Eesti münt, vist 5M 1926, mis oli ülehinnatud foorumlaste arvates. Originaalsusest: USA müntide puhul see ilmselt kehtib. Kuid millest tuleb usk, et mingi kauge ja tähtsusetu maa (nt Eesti) müntide spetsialistid asuvad USA-s teisel pool maakera, kus nende käest on läbi käinud nt 300 (või mingi muu lähedane arv) Eesti münti kogu populatsiooni peale kokku? Sellist koguse saab vast juba ühe Tallinna kokkutuleku müüjate peale kokku...Küll mitte tippkvaliteedis, kuid ehtsuse hindamiseks vajaliku tunnetuse saamiseks polegi tingimata tippkvaliteeti vaja. Alles käis foorumist läbi jutt, et hindamismaja ei hinnanud mingit Eesti proovi (5s rukkilill?) enne kui mündiomanik neile ise vastava kirjanduse saatis, sest neil endal info mündi olemasolu kohta puudus. Mis on siis sellise agentuuri ehtsusgarantii väärt antud mündi puhul? Võib-olla Venemaa müntide puhul on nad ka end piisavalt harinud, sest turg on tohutu. Kuid olen ise näinud karbistatud Oberostide vale 3 kopikalist, vale Riia veeringut 1556 jms.

Hind see omaette küsimus. Ka praegu, kui on kaks ilusat münti ķõrvuti, siis tõenäoliselt saad karbis mündi eest rohkem.

Jah, teadmatus ruulib. Kuid mida enam tuleb välja karbistamata tippkvaliteeti, seda suurem arv kogujaid võib mõista, et pole mõtet maksta nt 40-60 eurot karbis mündi eest kui samaväärse karbistamata eksemplari võib saada 10 euroga, vähemalt alla MS-65 puhul, nt EV 1s, 10s, mida ikka liigub. Kui neid veel palju välja tuleb, siis ei pruugi karbi rahagi tagasi saada.

Kindlasti on üks argument võistlusmoment. Kuna kvaliteet on paika pandud, kõiks saavad ühiselt aru, siis tahaks ju ikka teisest paremat münti. Oma kogusse eelmiest mündist paremat jne.

Siin võib küsida, kas on mõtet võistelda nendega, kes ei suuda ise kvaliteeti eristada, kui agentuuri hinnet ette näidata ei ole? Mida see annab, kui kaks algklassi õpilast võistlevad, kes suutis kontrolltöö ajal paremini spikerdada (saatis sama mündi uuesti, agentuur eksis ja andis ebaõiglaselt kõrge hinde). Üks spikerdas vähem ja sai kolme (st agentuur hindas liialt alla) teine kirjutas kõik maha (saatis sama mündi uuesti, sai parema hinde) ja sai viie. Mida on selline võit väärt?

[viitas]

Kindlasti oleks hea münti enne näha jne. Kuid sa ei osta ju münte ainult Tallinna kokkutulekult. Igakord pole sellist võimalust et katsud ja nuusutad enne ostu. Pilt nii ja naa, annab väga ilusti pilti teha, et vigu varjata. Kaugelt ostes hea, kui on münt eelnevalt hinnatud. Alahinnatud ja ülehinnatud. Reeglina ühe punkti jagu. Harva kui rohkem. Ei usu, et meil on siin spetsialiste, kes ilma karbita mündi puhul silmaga seda vahet nii täpselt hinnata suudaks. Alati tahaks saaks vinguda, et sai madalama hinde. Oi miks nii kõrge hinne jne.

Garantii loomulikult pole 100%. Ka oksjonimajad astuvad vahepeal ämbrisee, rääkimata siis hindajatest ja kogujatest. Seda enam et hiinlased vorbivad neid palju ja järjest paremini.

Selge, et 10 eurost münti pole mõtet karpi panna. Võta vahemik 100-300 euri. Seal on vahe kohe näha, kas münt karbis või karbita. Näiteks tavaline vene 1 kopkane tüübilt 1867-1916 ja varasemad aastad. Välimuselt ilus, kuid karbis olev maksab kordades rohkem . Sama ka tava biloonidega, varasemad aastad.

Isegi vene diilerid, kes alguses karpe kirusid on ajaga kaasa läinud. Oksjonid karpe täis. Kuid nagu ma ütlesin, maitse asi. Kui kogujale münt meeldib, siis ju kõik ok. On siis karbis või karbita.

Mul endal ka hunnik münte, mis pole karbis, eriti 5 kopkased 1763-1796. Ei täi neid karpi panna, tahaks vahepeal elus münti käes ka hoida ja nuusutada. Kuid hõbedat ja ilusamat vaske olen ikka pannud, just mõeldes, et kunagi tuleb aeg ja peab neid realiseerima. Loodan et siis kergem, ei pea vaidlema kvaliteedi ja originaalsuse üle.

[muhfff]

Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja kommenteerin veel. Rohkem teemat ei risusta.

Teemaks on ju müntide hindamine NGC-s, seega pole see teema risustamine : )

Selle Salzbergi artikli kohta ka paar minu mõtet.
Esiteks, nõustun Marviniga, et omal ikkagi peaks kah silmad peas olema ja ostma peab münti, mitte karbil olevat numbrit.

Samas pole mingi saladus, et vähemalt USAs on väljamurdmine ja uuestisaatmine väga populaarne "spordiala". Vastavalt Gaussi normaaljaotusele on iga alahinnatud mündi kohta ka ülehinnatud münt. Alahinnatud mündid (ja ka mündid, mille kohta omanik ARVAB, et need on alahinnatud) murtakse tihtipeale välja ja saadetakse uuesti. Vahel isegi mitu korda, kuni lõpuks "joppab". Ses suhtes on aldokil õigus, et karbis mündid on "keskmiselt ülehinnatud". Lisaksin, et ilmselt on ka populatsioonid mõnevõrra suuremad kui tegelikkus.

Aga "täis pask" see artikkel minu meelest siiski pole. Esiteks on seal väga head näited selle kohta, mis juhtub, kui mingi münt läheb oksjonil hea hinnaga kaubaks - münte hakatakase rohkem karbistama. Uuemate-tavalisemate müntide puhul leitakse motivatsioon panna karpi münte, mida enne ei olnud mõtet karbistada ja vanemate müntide puhul algab kehvema numbriga müntide väljamurdmine, et kah kõrgemat hinnet saada. Ühel hetkel jõuavad need uued mündid turule ning siis läheb käiku tavaline "nõudlus-pakkumine".
Lisaks, kui rääkida "klassikalistest" müntidest. Mõned nendest lisandunud müntidest Salzbergi graafikutel on üsna tõenäoliselt üle hinnatud mündid. Kui ostjatel on silmad peas (ostavad münti mitte hinnet), siis makstakse MS65 mündi eest ikka MS65 hinnet, isegi kui karbil on MS66 (nagu see 5-margane coins.ee oksjonil - selle eest ei tahetud maksta MS62 hinda)