Sõnaraamat

[Huviline007]

... nagu varasemaltki mainisin, siis minule see n.n. "... minu/muhffi süsteem ..." väga üldiselt sobib (pisut läheb aldok2-l nagu lappama (mõisted nagu "keeleloogika" ja "üldnimetused" ja, et "eri situatsioonides on vaja rõhutada müntide konkreetset aspekti" jne. jne. - no ei ole vaja!!! Oleks vaja baasklassifikatsiooni!!! Puu hargnemine hakkab tüvest! Siis esimesed oksad jne jne. Hakkame iga mündi kaalu ja diameetrit mõõtma ja selle järgi klassifitseerima??? Lingvistiliselt mündi, kui maksevahendi ajalugu klassifitseerima ajas ja ruumis (mis muutus vähemalt kolm korda esimese ew ajastul)? ... hmm ja minu arvates on üks üldnimetus - münt, millest me räägime, ... ja mündil on sihtotstarve milleks looja ta lõi! Mis edasi juhtus on juba saatus! Sealt lähevad oksad laiali!
.... aga ok!),
... kui see kõik muu aga sobib ka muhffile!
Unustage minu siuts!
Võtan rohud ära!
Minule sobib
Päikest!

[muhfff]

Ja veel üks tähelepanek: tuleb ikkagi leida head vasted ka minu/muhffi süsteemis (tavalisele) käibemündile ja (mittekäibivale) pühendusmündile, sest käibemünt ja pühendusmünt ilma täienduseta on keeleloogika järgi pigem üldnimetused.

(Tavalised) käibemündid võiks olla tavamündid. See kusjuures pole isegi minu leiutatud termin, olen seda kuulnud seda kasutatavat.

Ääremärkuse korras, et lisasin pühapäeva õhtul esimesse postitusse definitsioonid.

[aldok2]

... nagu varasemaltki mainisin, siis minule see n.n. "... minu/muhffi süsteem ..."väga üldiselt sobib (pisut läheb aldok2-l nagu lappama (mõisted nagu "keeleloogika" ja "üldnimetused" ja, et "eri situatsioonides on vaja rõhutada müntide konkreetset aspekti" jne. jne. - no ei ole vaja!!! Oleks vaja baasklassifikatsiooni!!! Puu hargnemine hakkab tüvest! Siis esimesed oksad jne jne. Hakkame iga mündi kaalu ja diameetrit mõõtma ja selle järgi klassifitseerima??? Lingvistiliselt mündi, kui maksevahendi ajalugu klassifitseerima ajas ja ruumis (mis muutus vähemalt kolm korda esimese ew ajastul)? ... hmm ja minu arvates on üks üldnimetus - münt, millest me räägime, ... ja mündil on sihtotstarve milleks looja ta lõi! Mis edasi juhtus on juba saatus! Sealt lähevad oksad laiali!
.... aga ok!),

Kaalu ja diameetrit võib võrrelda küll. Aga mina pole seda ettepanekut teinud Ei saa aru, kus ma seda väitsin, rääkisin ainult käibemündi tavakujundusest ja sellest erinevast kujundusest. Kaal ja diameeter ei ole eraldiseisvana olulised. Ei rääkinud ka ajaloo klassifitseerimisest. Samuti ei saa aru, mis mul lappama läks. Ma ei väida, et midagi ei võinud minna, aga selliste ühe-kahesõnaliste hinnangute põhjal ei saa üldse aru, mida väidetakse. Ma kirjutan siin pika jutu valmis ja ootaks mittenõustumisel samasugust pikka juttu vastu kui midagi arusaamatuks jäi või kui millegagi nõus ei ole. Ja vastu tuleb minu jaoks üsna arusaamatu jutt. Palun omalt poolt vabandust, kui aru ei saanud.

Räägime müntidest. Münt on eelkõige metallist maksevahend (reeglina ümmargune), mis on mündiõigust omava institutsiooni poolt välja antud, reeglina vermitud, valtsitud, harvem (pigem enne 19-20 saj.) ka valatud. Muude maksevahenditega (teokarbid, veskikivid jne) las tegelevad ajaloolased ja etnograafid. Kuid alati võib teha täiendavaid ettepanekuid. Ma (ja mitte ainult mina) enda meelest just selle baasklassifikatsiooni väja pakkusingi, mis ei oleks eriti sõltuv ajast ja ruumist. Kõigepealt maksevahendina väljalaskmine ja siis pühendus. Kuidas see sõltuks ajast ja ruumist? On ju oksad ja harud? Mis on puudu? Milleks on vaja siia veel mingit loojat? Ei saa aru. Ma ei ole religioosne inimene. Loojaid pimesi uskudes (keskpank? või äkki ikkagi see keegi seal taevas?) on see probleem, et kui on vaja mündisarnast toodet müüa, siis võivad nad kuulutada seaduslikuks maksevahendiks mida iganes (puud, kivid, kristallid) ja vastavalt pakendades rahvale välja pakkuda, pakendil on ju kirjas, et on münt. Kes soovib, võib neid ka müntideks kutsuda. Kuid need ei ole samasugused mündid, nagu need, mida poes kasutatakse, sõltumata sellest, mida looja nende kohta väidab.

[aldok2]

Veel 2 eurostest: leidsin Euroopa Keskpanga kodulehelt sellise jutu: "Each country may issue two commemorative coins per year. These coins have the same features and properties and the same common side as normal €2 coins. What makes them different is their commemorative design on the national side. Only the €2 denomination can be used for commemorative coins. Most of these coins commemorate the anniversaries of historical events or draw attention to current events of historic importance. The very first €2 commemorative coin was issued by Greece to commemorate the Olympic Games in Athens in 2004".
https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/co ... ex.en.html
Ehk maakeeli siis iga riik võib välja anda 2 mälestusmünti (uue nimega pühendusmünti). Kuid nimetusest olulisem on definitsioon või õieti rangelt võttes selle puudumine. Öeldakse ainult, et mündi rahvusliku külje kujundus erineb tavalisest 2 eurosest ja et enamik münte antakse välja aastapäevade või oluliste tänapäevaste sündmuste puhul. Kuid ammendavat definitsiooni, mille muu puhul võib samuti münti välja lasta, ei olegi antud. Seega on jäetud tõlgendamisele üsna vabad käed. Samas inglise keeles "commemorative" tähendabki "meenutama", "mälestama" jms, ehk siis selle sõna endaga on juba öeldud, et midagi meenutatakse, mälestatakse jne. Kõlab kui "pühendatakse"....

Läti keskpanga kodukalt lehmamündi kohta sellise jutu: https://www.bank.lv/en/statistics/stat- ... vian-brown
Otseselt seal ei väideta, et münt oleks millelegi pühendatud. Kuid lehmamotiiv on võetud vanalt 2 latiselt mündilt. Sellisena võiks väita, et on pühendatud Läti lattidele...Kuid kuna EKP kodulehel esitatid erikujundusega 2 euroste definitsioon või pigem kirjeldus on hägune, siis võib seda igaüks vastavalt oma tõlgendusele nimetada lihtsalt käibemündiks või käibepühendusmündiks.

[aldok2]

(Tavalised) käibemündid võiks olla tavamündid. See kusjuures pole isegi minu leiutatud termin, olen seda kuulnud seda kasutatavat.

Võib-olla tõesti. Et siis käibemündid jaguneksid tavamüntideks ja tavapühendusmüntideks? Kuid ebatavamünt (=mittekäibemittepühendusmünt) kõlab kuidagi harjumatult. Või jääks ebakäibemünt nimetusena endiselt alles? Mulle tegelikult meeldiks pigem viimane variant. Igal juhul oleks siis käibemünt vaba kõikide reaalsesse rahakäibesse mõeldud müntide üldnimetusena.

[muhfff]

Et siis käibemündid jaguneksid tavamüntideks ja tavapühendusmüntideks?

Põhimõtteliselt jah, kuigi ma eelistaks tavapühendusmündi asemel käibepühendusmünt. Sest "tavalised" pühendusmündid tavaliselt ei käibi : )

Kuid ebatavamünt (=mittekäibemittepühendusmünt) kõlab kuidagi harjumatult. Või jääks ebakäibemünt nimetusena endiselt alles? Mulle tegelikult meeldiks pigem viimane variant.

Jah, ebatavamünt ei meeldi mulle ka. Selle asemel siis näiteks ebakäibemünt või siis pseudo-tavamünt võiks ka üsna loogiline mõiste olla.

[aldok2]

Mõtlesin veel veidi. Parem siiski nimetada tavamüntideks ümber ainult 1. kategooria, st tavamünt=(tavaliste) käibemüntide lühendatud versioon. "Ebakäibemündid" ja "käibepühendusmündid" jääksid siis terminina endiselt alles ja nende asemel ei öelda "ebatavamündid" (see kõlab nagu ebatavalised mündid, mis jääb ebamääraseks) ja "tavapühendusmündid". Siis jääb "käibemünt" vabaks kõikide käibeks tehtud müntide tähistamiseks (st nii tavaliste käibemüntide ja käibepühendusmüntide) üldnimetusena ja samas jääb sõna "käibemünt" alles ka kõikide tema alamjaotiste lühendamata nimetustesse. Definitsioonides võiks ära mainida ka selle, et käibemünt on üldnimetus kõikide igapäevaseks rahakäibeks tehtud müntide kohta, mitte veel üks omaette mündiliik.

"Ebakäibemündi" termin on sellisena ka omal kohal: eesliide "eba-" viitab sellele, et on sarnane, kuid ei ole päris seesama kui "käibemünt", seega tulemusena tähistab see käibemündi laadset münti, mis siiski ei ole käibemünt. Üpris täpne hinnang selliste müntide kohta

Ja veel selline ettepanek: võltsingute puhul tuleks eristada valmistamise eesmärgi puhul veel ka seda, kas see on tehtud kasutamiseks igapäevases rahakäibes või kollektsionääride petmiseks. Esimesse võltsingute alajaotisse kuuluvad valerahad, teise nn vuhvlid. Viimane nii-öelda ametliku definitsioonina ei kõla hästi, ehk leiab siia midagi paremat. See eristus on ka nt vene keeles olemas (falshak vs fufel) ja ilmselt veel paljudes teistes keeltes. Valerahadel on üldjuhul palju suurem kollektsiooniväärtus kui vuhvlitel, ajaloolisest väärtusest rääkimata.

[muhfff]

Definitsioonides võiks ära mainida ka selle, et käibemünt on üldnimetus kõikide igapäevaseks rahakäibeks tehtud müntide kohta, mitte veel üks omaette mündiliik.

Ma millalgi täiendan neid.

Ja veel selline ettepanek: võltsingute puhul tuleks eristada valmistamise eesmärgi puhul veel ka seda, kas see on tehtud kasutamiseks igapäevases rahakäibes või kollektsionääride petmiseks

Ma olen senimaani aru saanud, et rahakäibes petmiseks olid valerahad/võltsingud ja kõik hilisem kraam (kogujate petmiseks) on koopiad.

[Huviline007]

Vastuseks aldok2 arvamusele "Milleks on vaja siia veel mingit loojat? Ei saa aru. Ma ei ole religioosne inimene. Loojaid pimesi uskudes (keskpank? või äkki ikkagi see keegi seal taevas?) on see probleem, et kui on vaja mündisarnast toodet müüa, siis võivad nad kuulutada seaduslikuks maksevahendiks mida iganes (puud, kivid, kristallid) ja vastavalt pakendades rahvale välja pakkuda, pakendil on ju kirjas, et on münt." (vabandan, ei oska korrektselt markeerida - liiga vana).
Looja = Tellija ! Mina hetkel ei saa aru! Kui aldok2 ei ole tema enda väite kohaselt "religioosne inimene" siis kas ta mõtleb sellega, et Eesti Pank on religioosne struktuur? vms? Lihtsalt üks näide vastuseks küsimusele - lappama mineku kohta.
Mina väitsin, et igal mündil on tellija s.t. Looja (s.t. graafiline disaign, materiaalne teostus, pakend, müügiorganisatsioon, kvaliteedikontroll, jne. jne. Toode nagu iga teine! Kirik või K Kohuke või suusamüts! Vahet pole ju! Igal tootel on Looja!).
Pakendis pole küsimus. Tootes on küsimus!!! Kui riiklik institutsioon kuulutab mingil territooriumil ametlikuks maksevahendiks kuivatataud porgandid, harilikud pliiatsid või tulbisibula - siis see on ametlik maksevahend! Meeldib see või mitte! Ja siin pole religiooniga midagi seost! Seda nimetatakse monetaarpoliitikaks. Sellel teemal - fiskaal monetaarpoliitika ja kas kasutusel on tulevikus virtuaalsed või füüsilised maksevahendid ning kui paljud neist on reaalajas või füüsiliselt käega katsutavalt kasutatavad ja kui palju virtuaalselt futuurid (loe: ette tarbitud tulevikus teenitav maksevahend) või millest nad tehtud on jne jne ... see ei puutu vist käesolevasse konteksti.
Minu palve Teile, pädevatele, targematele, oleks : tehke see loojate (kahe keskpanga) poolt loodud ebaselge süsteem EW+EV loodud maksevahendite osas võimalikult lihtsalt arusaadavaks kogujale! Kui see on liiga keeruline - siis see ei tööta reaalses elus!
Mida lihtsam, seda parem!
Ärge mõtelge palun üle!
Terviseid!

[aldok2]

Ma olen senimaani aru saanud, et rahakäibes petmiseks olid valerahad/võltsingud ja kõik hilisem kraam (kogujate petmiseks) on koopiad.

Kui sel juhul tuleb muuta koopia definitsiooni:
Praegu on teema esimeses postituses kirjas nii: "Koopia (copy, replica) - originaaleseme imitatsioon. Ideaaljuhul on koopia originaalmündist peaaegu eristamatu" ja Võltsing (counterfeit, fake, forgery) - pettuse eesmärgil valmistatud koopia

Seega ka võltsing on selle definitsiooni järgi koopia, nimelt selline koopia, mis on tehtud pettuse eesmärgil ja hõlmab sellisena nii valerahad kui ka vuhvlid, sest need kõik on tehtud pettuse eesmärgil, erinev on ainult pettuse sihtgrupp (kogu elanikkond vs kogujad). Kui koopiateks nimetada ainult "kogujate petmiseks tehtud münte", siis koopiat ei saa enam samaaegselt defineerida kui "originaaleseme imitatsiooni", sest ka valerahad on originaaesemete imitatsioonid ja ka neid peaks siis nimetama koopiateks. Tekib vastuolu - ühel juhul on koopia üldnimetuseks kõikidele mündiimitatsioonidele, teisel juhul hõlmab ainult kogujate petmiseks tehtud mündiimitatsioone. Sama sõna tähendaks siis korraga kahte eri asja, mis ei ole selguse mõttes hea.

Kuna praegu defineeritakse võltsing kui "pettuse eesmärgil valmistatud koopia", siis jääb mulje, et on ka selliseid originaaleseme imitatsioone, mida ei ole valmistatud pettuse eesmärgil ja selliseid ongi tegelikult olemas. Näiteks muuseumid teevad neid, isegi Ajaloomuuseum müüb selliseid. Need ei ole valerahad, aga praeguse definitsiooni järgi ka mitte võltsingud, sest pettuse eesmärki ei ole. Võib-olla eristada neid võltsingutest nii, et kui mündile on "koopia" peale kirjutatud, siis nimetada seda lihtsalt koopiaks, mis on üldnimetuseks kõikidele imitatsioonidele (võib muidugi ka eraldi nime välja mõelda) ja kui ei ole, siis võib neid endiselt ka võltsinguteks nimetada, kuna märgistuse "koopia" puudumisel on neid kergem pettuseks kasutada. Minu ettepanek oli olemasolevat võltsingu definitsiooni edasi arendada, mitte sellest loobuda.

Mulle koopia praegune definitsioon tegelikult meeldib, sest see võtab üldnimetusena kokku kõik mündisarnased esemed, mis ei ole mündid ja seda võib kasutada nt siis, kuid ei ole vajadust ega oskust täpsemalt eristada, kas pettusekavatsust on või ei ole.