Või äkki iga eduka oksjoni kohta üks kiri? Sel juhul tunnen kaasa power selleritele, kelle postkastid on sel juhul ilmselt umbes...
Naljanurk
Re: Naljanurk
Osta.ee teavitas, et mul on raha! Ja mul peab seda ikka VÄGA palju olema, sest mind teavitati 10 korda järjest!
Või äkki iga eduka oksjoni kohta üks kiri? Sel juhul tunnen kaasa power selleritele, kelle postkastid on sel juhul ilmselt umbes...
Või äkki iga eduka oksjoni kohta üks kiri? Sel juhul tunnen kaasa power selleritele, kelle postkastid on sel juhul ilmselt umbes...
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Naljanurk
0... ZERO... sellist kirjamuhfff kirjutas: 18 Dets 2017, 21:20 Osta.ee teavitas, et mul on raha! Ja mul peab seda ikka VÄGA palju olema, sest mind teavitati 10 korda järjest!
Või äkki iga eduka oksjoni kohta üks kiri? Sel juhul tunnen kaasa power selleritele, kelle postkastid on sel juhul ilmselt umbes...
{tunneb end alaväärsena}mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Naljanurk
Ei, tegelt sain küll ostas 
elu muutus kohe peale nende kirjade nägemist paremaks...
elu muutus kohe peale nende kirjade nägemist paremaks...mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Naljanurk
Mul sama lugu. Mõtlesin juba, et salasõna on häkitud vms.muhfff kirjutas: 18 Dets 2017, 21:20 Osta.ee teavitas, et mul on raha! Ja mul peab seda ikka VÄGA palju olema, sest mind teavitati 10 korda järjest!
Või äkki iga eduka oksjoni kohta üks kiri? Sel juhul tunnen kaasa power selleritele, kelle postkastid on sel juhul ilmselt umbes...
Re: Naljanurk
Leidsin sellise (nalja) dokumendi ja tekkis küsimus ,1885 aasta ja 1 rubla kullas? Ega Jelisaveta ja varasemad 1 rublased kuldmündid enam ei kehtinud või... ? Ma saaks aru ,et lihtsalt 1 rubla trahvi aga 1 rubla kullas?
Sul ei ole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Re: Naljanurk
see ongi nali: Anno 1885 // Aleksander II
kes ei saanud aru, võib üle küsida
kes ei saanud aru, võib üle küsida
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Naljanurk
Minu teada ei olnud kuldraha kurss teiste metallide (nt hõberubla) suhtes alati stabiilne juba tsaariajal ja rubla kullas võis olla enam väärt kui hõberubla, rääkimata paberrahast. Alles 1897 viidi kuldmüntide kullasisaldus enam-vähem vastavusse turukursile, millest tulenes ka nende kaalu märgatav langus: Nikolai II kuldrublades on kulda tunduvalt vähem kui varasemates. Enne võis tsaariaegne kuldraha olla (kohati) omamoodi "kõva valuuta", millel olev nimiväärtus ei peegeldanud turukurssi nagu ka tänapäeva meenemüntide või untsiste hõbedollarite nimiväärtus. Selle väärtus määrati kursi alusel kas hõberahasse või paberisse, milles maksti palju sagedamini kui kullas. Seepärast ei pruukinud trahvimäär 1 rubla olla selle suuruse arvestamiseks piisavat täpne, nali või mitte.mvahtra kirjutas: 31 Aug 2018, 20:52 Leidsin sellise (nalja) dokumendi ja tekkis küsimus ,1885 aasta ja 1 rubla kullas? Ega Jelisaveta ja varasemad 1 rublased kuldmündid enam ei kehtinud või... ? Ma saaks aru ,et lihtsalt 1 rubla trahvi aga 1 rubla kullas?
Viimati muutis aldok2, 02 Sept 2018, 12:21, muudetud 1 kord kokku.
Re: Naljanurk
Kui moodsaid mõisteid kasutada, siis tegemist on fake news-iga. Mingid naljahambad treisid selle juba aastaid tagasi valmis, aga nagu Mart juba mainis, siis näiteks tsaariga nad eksisid.mvahtra kirjutas: 31 Aug 2018, 20:52 Leidsin sellise (nalja) dokumendi ja tekkis küsimus ,1885 aasta ja 1 rubla kullas? Ega Jelisaveta ja varasemad 1 rublased kuldmündid enam ei kehtinud või... ? Ma saaks aru ,et lihtsalt 1 rubla trahvi aga 1 rubla kullas?
Aga muidu nali on naljakas
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Naljanurk
Njah, lõustaraamatult sain bänni, tuleb jätkuvalt siin end välja elada...
"1 rubla kullas" on jah järgmine "targutamise viga": kuna kuld-1-rublast ei olnud, ei saanud ka sellist trahvi määrata, ilmselt oleks võidud täpsustada "1 rubla hõbedas", kuigi 1885 suhteliselt stabiilsel ajal oli rahasüsteem ilmselt juba selline, et paberraha maksis hõbeda järgi
tsaari-vene rahasüsteemi kese oli kogu aeg hõbedal, nagu ka ülejäänud arenenud maailmas (kuni kullastandardini), välja arvatud kullapalaviku piirkonnad; kuld oli rohkem riikidevaheline ja kaupmeeste "raha".
varem oli üldse metallraha väärtus metalli(väärtus)põhine ja suurtel tehingutel ka kaalu järgi, miks olid kõrvuti käibel:
1. kuldtukatid
2. hõbetaalrid
3.1. vaskraha hõberaha suhtega (nt 1839st "kopeika serebrom")
3.2. vaskraha ilma suhteta hõberahasse - tavaliselt tuli näiteks 10 hõbekopika või 10 vask-"hõbekopika" eest anda üle 10 tavalise vask-kopika
esimene vene paberraha tehti ilmselt vene-türgi sõja tekitatud rahapuuduse tõttu 1769 ja kuna sellel polnud fikseeritud kurssi kulla või hõbeda suhtes, hakkas selle väärtus hõbe-kuldraha suhtes langema, oma panuse andis ka Napoleon I, kes 1812 venemaale tungides kasutas valeraha.
XIX sajandi vene paber- ja hõberaha kursist tuuakse peamiselt välja 2 numbrit:
# 1814-15 langes kurss alla 20 hõbekopika paberrubla eest: 1 hõberubla eest tuli anda üle 5 rubla paberraha
# 1840 reformiga fikseeriti kurss: 3,5 varasemat paberrubla = 1 uus paberrubla, sisuliselt hakkas reform tööle 1843 peale uue kujundusega paberraha trükkimist; metallraha reform toimus varem, esimene "kopeika serebrom" 1839
arhiivmaterjale lugedes jõudsin hõbeda ja "assignatsioonide" (paberraha) kursile 1800-alguses isegi 1:6 (rubla hõbedas = 6 rubla paberrahas), vaskrahadest on osades allikates jäme üldistus, et paberraha kurss oli võrdne vaskraha kursiga: "ассигнационный рубль, не обеспеченный ничем, кроме доверия населения к власти, и равный 100 исключительно медным копейкам"
mis pole väga täpne: paberraha ja vaskraha kursi pani paika "turg" = kaupmehed, kes lähtusid nõudmisest-pakkumisest, mitte ajaloolisest missioonist tagada paberraha maksvus vaskrahaga, paber-hõbe-vask osas huvitav kursivõrdlus 1830ndast:
1. 1 rubla suurt hõberaha (25-50 kop, 1 rubla) maksis 4 rubla paberrahas
2. 1 rubla väikest hõberaha (10, 20 ja ehk ka 5 kopikat) maksis 4 rubla 20 kopikat paberrahas
3. 1 rubla vaskraha maksis 1 rubla 20 kopikat paberrahas
nõudmise-pakkumise tõttu võis ka väike või suur ühik omada erinevat väärtust, ka veel XIX sajandi keskpaigas hinnati väikseid hõbemünte 10 ja 20 kopikat, mille kurss oli vahetusraha puudusel suurte rublade suhtes 5% parem (1 suur hõberubla = 95 väikest hõbekopikat või 5 kopikat rubla lahtivahetamise eest), mida muidugi märgati ka riigi tasemel, 1860 vähendati 5-20-kopkaste hõbedasisaldust 15% ja 1867 veel ~41% (kokku 7 aastaga 50%*)!
samamoodi võis suure paber-200-rublasega (lihttöölise aastapalk) tekkida probleem, et polnud tagasiandmise raha ja tuli maksta selle väiksemaks vahetamise eest
======
* - matemaatika kontrollitud, 10 kopsistes puhast hõbedat:
-1860 vana võrdse osa standard: 1,8g
1860-66-standard: 1,53g
1,53 / 1,8 = 0,85 => langus 15%
1867- viimane standard 0,9g
0,9 / 1,53 = 0,588.. => langus ~41%
kokku 7 aastaga:
0,9 / 1,8 = 0,5 => langus 50%
"1 rubla kullas" on jah järgmine "targutamise viga": kuna kuld-1-rublast ei olnud, ei saanud ka sellist trahvi määrata, ilmselt oleks võidud täpsustada "1 rubla hõbedas", kuigi 1885 suhteliselt stabiilsel ajal oli rahasüsteem ilmselt juba selline, et paberraha maksis hõbeda järgi
tsaari-vene rahasüsteemi kese oli kogu aeg hõbedal, nagu ka ülejäänud arenenud maailmas (kuni kullastandardini), välja arvatud kullapalaviku piirkonnad; kuld oli rohkem riikidevaheline ja kaupmeeste "raha".
varem oli üldse metallraha väärtus metalli(väärtus)põhine ja suurtel tehingutel ka kaalu järgi, miks olid kõrvuti käibel:
1. kuldtukatid
2. hõbetaalrid
3.1. vaskraha hõberaha suhtega (nt 1839st "kopeika serebrom")
3.2. vaskraha ilma suhteta hõberahasse - tavaliselt tuli näiteks 10 hõbekopika või 10 vask-"hõbekopika" eest anda üle 10 tavalise vask-kopika
esimene vene paberraha tehti ilmselt vene-türgi sõja tekitatud rahapuuduse tõttu 1769 ja kuna sellel polnud fikseeritud kurssi kulla või hõbeda suhtes, hakkas selle väärtus hõbe-kuldraha suhtes langema, oma panuse andis ka Napoleon I, kes 1812 venemaale tungides kasutas valeraha.
XIX sajandi vene paber- ja hõberaha kursist tuuakse peamiselt välja 2 numbrit:
# 1814-15 langes kurss alla 20 hõbekopika paberrubla eest: 1 hõberubla eest tuli anda üle 5 rubla paberraha
# 1840 reformiga fikseeriti kurss: 3,5 varasemat paberrubla = 1 uus paberrubla, sisuliselt hakkas reform tööle 1843 peale uue kujundusega paberraha trükkimist; metallraha reform toimus varem, esimene "kopeika serebrom" 1839
arhiivmaterjale lugedes jõudsin hõbeda ja "assignatsioonide" (paberraha) kursile 1800-alguses isegi 1:6 (rubla hõbedas = 6 rubla paberrahas), vaskrahadest on osades allikates jäme üldistus, et paberraha kurss oli võrdne vaskraha kursiga: "ассигнационный рубль, не обеспеченный ничем, кроме доверия населения к власти, и равный 100 исключительно медным копейкам"
mis pole väga täpne: paberraha ja vaskraha kursi pani paika "turg" = kaupmehed, kes lähtusid nõudmisest-pakkumisest, mitte ajaloolisest missioonist tagada paberraha maksvus vaskrahaga, paber-hõbe-vask osas huvitav kursivõrdlus 1830ndast:
1. 1 rubla suurt hõberaha (25-50 kop, 1 rubla) maksis 4 rubla paberrahas
2. 1 rubla väikest hõberaha (10, 20 ja ehk ka 5 kopikat) maksis 4 rubla 20 kopikat paberrahas
3. 1 rubla vaskraha maksis 1 rubla 20 kopikat paberrahas
nõudmise-pakkumise tõttu võis ka väike või suur ühik omada erinevat väärtust, ka veel XIX sajandi keskpaigas hinnati väikseid hõbemünte 10 ja 20 kopikat, mille kurss oli vahetusraha puudusel suurte rublade suhtes 5% parem (1 suur hõberubla = 95 väikest hõbekopikat või 5 kopikat rubla lahtivahetamise eest), mida muidugi märgati ka riigi tasemel, 1860 vähendati 5-20-kopkaste hõbedasisaldust 15% ja 1867 veel ~41% (kokku 7 aastaga 50%*)!
samamoodi võis suure paber-200-rublasega (lihttöölise aastapalk) tekkida probleem, et polnud tagasiandmise raha ja tuli maksta selle väiksemaks vahetamise eest
======
* - matemaatika kontrollitud, 10 kopsistes puhast hõbedat:
-1860 vana võrdse osa standard: 1,8g
1860-66-standard: 1,53g
1,53 / 1,8 = 0,85 => langus 15%
1867- viimane standard 0,9g
0,9 / 1,53 = 0,588.. => langus ~41%
kokku 7 aastaga:
0,9 / 1,8 = 0,5 => langus 50%
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid
Re: Naljanurk
Mart oled sa mõelnud numismaatikas kraadi kaitsta? Sinu väga põnevaid,detailseid ja ülevaatlike nupukesi lugedes ma arvan, et see sul õnnestuks!