Müntide hindamine NGC-s

[viitas]

Hommik
Sain siis ka lõpuks ühe RD, 1 kopikas 1916 MS64 RD. Üldse vist NGC lehel hetkel 3 tk RD hindega.
Pildid küll NGC kodulehelt, kuid kui võrrelda 1915 kopkasega, mis on RB, siis s..tagi sa ise aru saad. See vahe, kas RD või RB, on ikkagi hindaja subjektiivne arvamus ja paistab et see on kaldu sinna RB suunas.

Kui münt käes, eks siis saab lähemalt neid toone uurida.

[muhfff]

See vahe, kas RD või RB, on ikkagi hindaja subjektiivne arvamus ja paistab et see on kaldu sinna RB suunas.

Kui see on see münt, mis ma arvan, et see on, siis pildi pealt tundus küll ilus punane. Aga huvitav oleks muidugi teada, kas neil on mingi värvistandard kah punase määramiseks, või on see tõesti lihtsalt "lakke vaatamise" tulemus.

[muhfff]

Sain oma "kullakesed" kätte...

1-rublasel on revers selgelt nõrgem, suurtel pindadel on mõned täkked. Aga õnneks sai puhta hinde.


20-kopikalisel on tugevad templipoleerimisjäljed.


2-kroonisega jäin väga rahule.


15 kopikat 1942 läks ainult harulduse pärast. Paremat hinnet polnud lootustki saada.

[mart]

Kes ei viitsi Kaupo müntide "legendi jaoks" tagasi klikkida:
"1844 rubla MS63, sellega olen väga rahul. Haljaku oksjonilt ostsin
20 kopikat 1907 MS66
2 krooni 1930 pikk 1 MS64, olen rahul
15 kopikat 1942 AU58, sain koos teiste müntidega, karpi ainult harulduse pärast. Hinne on meeldiv üllatus
(+1 sent 1939 MS63RB, ilmselt see plekk siis ikkagi viis hinnet alla, nagu ma kartsin. Kahju, muidu kena münt)"
===
Matriitsitöötluse jäljed on alati riskikoht.
1844 on uue tehnoloogiaga, alates sellest on üle MS61 rohkem münte, kui enne 1844, muidugi verminguarvu suhtes.

[platinum]

image-0-02-05-2c00b195424a5cbee6af97fe67b2fa064a3fb47044be0210eb09409ab8d5ccc6-V.jpg

[Marvin]

Kommentaare siis kah...
EW kroonid ainuke pettumus 10K 1928 55, need vanemad ongi tuhmimad ja vähemalt minu mitte-professionaalse pilgu jaoks nagu pisut kehvema paberiga. Antud isend oli tolle seeria kohta minuarust väga ilus.

100 krooni oli pigem proovikülv, et saada paika kuhu harju keskmise "ilusa" 100 kroonisega jõuab kus pisut on ikka paindumist peal.

Uuemas rohkem pettumist. Need 500 kroonised olid minu arust kõik täitsa puhtad UNCid, aga no mis seal ikka. Eks ta ole nagu müntidegagi, et pole midagi nii lihtne 60+ saada. Võibolla isegi karmim.

1991 500K ZZ sai pandud lihtsalt panemise mõttes, oli rimakas ja 35 aus hinne. Pigem paneb pisut mõtlema, et kui see rimakas, selgelt kasutatud, painutatud, määrdunud jne sai 35 siis 100 krooni 1935 oleks võinud ikka pisut kõrgem olla.

20 eurosed olid minu silma jaoks täiesti identsed üks siis 68 ja teine 66.

Üldjoontes võib rahule jääda.

[Andvari]

Palju ühe hindamine maksma läks?

[Marvin]

34 per lipik, ehk siis alla 60 hinded on päris valus raha põletamine.

Eks kui kätte saan vaatan veel kriitilise pilguga üle, et mis mul nägemata jäi, aga hindamine tundub palju karmim kui müntidel kus silma/luubiga näeb 60/62 piiri suht kenasti ära.

[platinum]

Hindamine võib tunduda meile amatööridele karmim. Eks müntidega sama asi, kõik ei taju ega saagi aru saama miks mündid MS ei saa.
Ma kunagi olen uurinud paberrahade kohta ja mälu järgi võin jagada mis räägiti.
Kui paberraha on kasvõi korra kokku murtud, siis MS ei saa. Jälgi murdmisest ei pruugi olla palja silmaga näha. Uurivad UV vms lambiga.
Ka manipuleerimine on väga tavaline. Niisutatakse rahatähte natuke ja triigitakse sirgeks tagasi. Spetsialistid pidid aru saama, aga minusugune peaks rahatähte veatuks unc-iks.
Ka servade lõikamine on üks trikkidest. Lõigatakse kiljotiiniga nii vähe kui võimalik ära. Servad näevad kohe värsked, veatud välja aga samas suuruse vahet näha ei ole.
Ka mulle tundusid pea kõik Olevi rahad väga ilusad. Praegu hinded vaadates peaks neil olema tuntav vahe sees aga mina aru ei saanud.

[viitas]

Õhtat

leidsin Ebayst sellise asja ja tekkis küsimus, et miks hinnet ei ole, on vaid Brilliant Uncirculated.