muhfff kirjutas: ↑26 Jaan 2021, 17:27
https://novaator.err.ee/1608086614/tart ... lne-maailm
Samast ajastust, täpsemalt 1629. aastast, on pärit ka peaaegu šokolaadimedali suurune üheöörine, millel on kujutatud Gustav II Adolfit. Münt on üllatavalt raske – seda peopesal hoides on tunda, et rahal on kaalu. Seesama münt on aidanud arheolooge platsil leitut ka dateerida. "Varaseim münt, mille me oleme leidnud, kujutab Tartu piiskoppi Bartholomäus Sawijerwet, kes oli piiskop aastail 1441–1459," ütleb Bernotas.
Leitud müntidest kõige haruldasemat kaupade soetamiseks aga ilmselt ei kasutatud. "Selle peal on aastaarv 1545 ja sel on kujutatud justkui ringikujulist eset," kirjeldab Bernotas. Ta jätkab, et numismaatikuga konsulteerides on jõutud arvamuseni, et tegemist võib olla hoopiski meenemündiga. "Võib arvata, et see on 1545. aastal Tartu piiskopiks saanud Jodokus von der Recke pühitsemistseremoonial jagatud meenemünt. Selliseid pole Eestist varem leitud."
Lugesin ja olen hämmingus. Artikkel on isenesest huvitav, kuid numismaatiku jaoks peaks küsimusi tekitama sõnakasutus: "üheöörisel on kujutatud Gustav II Adolfit ja ...kujutab Tartu piiskoppi Bartolomäus Sawijerwet". Lugeja peaks sellest muidugi järeldama, et müntidel on kujutatud kuninga ja piiskopi portreed (harvem tervet keha või mingit muud osa sellest). Kuid kahjuks (või õnneks) tean ma täpsemalt, millistest müntidest jutt käib. Ja nendelt leiame ainult viited nendele isikutele, mitte isikuid endid: 1 öörisel viitab Gustav II Adolfile ainult vastav pealiskiri ja Sawijerve mündil on osa perekonnavapist. Kui nii kirjutas ajakirjanik, siis võib talle andeks anda, aga ajaloolasena ja eriti numismaatikuna ma sellist sõnakasutust küll endale ei lubaks. Võite mind mardi kombel "seltsimees kunstiteadlaseks" kutsuda kui soovite
Nüüd 1545. a metallitükist. Viited käibemündile on siin täiesti põhjendamatud. Aga ka selle meenemündina käsitlemine on üsna meelevaldne. Kuid kuna meenemündi definitsioon on lootusetult ära lörtsitud, siis võib sellena kirjeldada mida iganes. Pigem on tegu siiski mingi zhetooniga või medaliga, mida võidi muidugi ka mingil tseremoonial jagada.
Järgmine küsimus on aastaarv 1545 ja seos piiskopiga. Jodokus von der Recke valiti Tartu piiskopiks juba 1543 ja paavst kinnitas selle juba 1544. Miks siis 1545? Samas tollal võtsid asjad kaua aega, ehk jõudis sõnum paavsti kinnituse kohta Tartusse kohale alles 1545? Samuti tekitab küsimusi selle žetooni (keel ei paindu seda meenemündiks kutsuma) ühel küljel olev vapp, mis ei meenuta ei von der Recke ega ka piiskopkonna vappi, vt pilti (seda artiklis pole, mul on see varasemast ajast). Selles valguses ei pruugi seos von der Reckega ja piiskopiametiga üldse vett pidada. Raske on uskuda, et nii tähtsa sündmuse kui piiskopi ametissemääramise tseremooniaks välja antud žetoonilt puudub peategelase enda vapp ja selle asemel kujutatakse mingit muud vappi. Samahästi võib tegu olla mingi muu tähtsama isikuga seotud žetooniga - miks mitte ka nt raehärra, kaupmees jne, kellel võis 1545 samuti mingi tähtsündmus toimuda. Sel perioodil hakkas Tartu ka ennast juba rohkem linnaks pidama ja žetooni teisel poolel olevat vapikilbis olevat mõõka ja võtit võib pidada ka juba linna, mitte enam tingimata piiskopkonna sümboliks.
Lõpuks ei välistaks ma selle kasutust ka mingil muul otstarbel, nt veskiraha vms kodurahana.
1545, Recke pühitsemise zhetoon B.jpg
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
