Puust ja punaseks: müügiportaalis müüakse väga haruldast raha. Mis teeb rahatähe või mündi väärtuslikuks?

Margid jmt
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Puust ja punaseks: müügiportaalis müüakse väga haruldast raha. Mis teeb rahatähe või mündi väärtuslikuks?

Postitus Postitas muhfff » 01 Mai 2017, 09:03

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pu ... d=78065062

Portaalis osta.ee müüakse suures koguses raha nii meilt kui välismaalt. See on paljuski professionaalsete numismaatikute ja paberraha kogujate pärusmaa, kuid kindlasti leidub ka tavaliste eestimaalaste kodudes näiteks taasiseseisvunud Eestis kehtinud eesti kroone. Neid ei tasu alati Eesti Panka viia, sest oksjonil võivad need sisse tuua oluliselt suuremaid summasid.

Ärileht toob välja mõned erilisemad leiud täna osta.ee keskkonnas ning meid aitas sel keerulisel maastikul orienteeruda notafiil (soovib mees end ise nimetada) ja mitmede müntide ja paberrahade teemaliste raamatute autor Allan Tohv.

Raha müüakse keskkonnas tõesti palju, aga üks haruldasemaid on 1922. aastast pärit 1000 eesti marka, mille alghind on oksjonil 1300 eurot. Aega pakkuda on veel 4. mai hilisõhtuni. Tegemist on nö punase B rahatähega.

„Olen näinud 35 aasta jooksul vaid mõnda üksikut punast Bd. Haljaku oksjonil maksti mõned aastad tagasi UNC (kvaliteet - T.S.) eest 3000 eurot," ütleb müüa ise.

Rahatähtede ekspert Allan Tohv ütles Ärilehele antud kommentaaris, et Eesti vanadel ja ka hilisematel rahadel eksisteerivad seeriatähed. 1922. aasta 1000-margaseid leidub sellistena:

1) Ilma seeriatäheta seerianumbri ees;

2) Seeratäht must A seerianumbri ees;

3) Seeriatäht punane B seerianumbri ees;

4) Seeriatäht must B seerianumbri ees;

5) Seeriatäht sinine D seerianumbri ees.

„Neist kõige haruldasem on must A. Mulle on teada vaid kaks eksemplari, neist üks asub Eesti Panga muuseumi kogudes ja teine erakogus. Järgmine on haruldusastmelt must B. Kõige kvaliteetsem eksemplar asub Eesti Ajaloomuuseumi kogudes, erakogudes tean olevat 5 tükki. Järgmine ongi punane B. Neid on aastate jooksul ette tulnud 10. Kümme on haruldane," kinnitas Tohv. Ta lisas, et rahareformide käigus vahetatakse suuremad nominaalid uue raha vastu ära, kuid väiksemaid nominaale jääb rohkem vahetamata. 1000 marka oli suur nominaal.

Tohv toob välja, et Standard Catalog of World Paper Money, General Issues 1368-1960, 14 trükk, lehekülg 460 annab „1000 marka, 1922, punane B" hinnaks VG (väga hea) 400 dollarit, VF (väga ilus) 700 dollarit ja UNC (pangasile, uhiuus, käibel mitte olnud) 1500 dollarit.

„Minul olev kataloog on ka mitmeid aastaid vana, kuid ilmselgelt on tegu haruldase rahaga. Müügil olev VF/XF peaks kataloogi loogika järgi maksma 900-1200 USD ja alla 1100-1200 euro ei olegi teda mõtet müüa," ütles mees.

Palju müüakse vigarahasid. Mis nende taga on?

Osta.ee's müüakse kupüüre, mis on nö vigarahad. Allan Tohv kirjeldab, mis on nende taga ja kust vead sisse on tulnud:

„Vigarahad on tekkinud rahade tootja poolse halva töö tulemusena. 1992. aasta 1- ja 2-kroonised trükiti USAs. Arvatavasti ei võtnud nad suvalise NSVL liiduvabariigi tellimust kuigi tõsiselt ja tootsid lihtsalt praaki. Eesti Pank lõpetas USA eratrükikojaga lepingu ning lõpuks trükiti 5- kuni 500-kroonised 1991ndast kuni 1992. aastani Suurbritannias De La Rue trükikojas.

Kui palju selliseid 1- ja 2-krooniseid ringlusesse lastud on, ei ole teada, kuid vigaseid esineb väga palju. Vigarahade hinna üldine loogika on lihtne - mida suurem viga, seda kallim raha. Täiesti trükkimata/valgete taga- või esikülgedega 1992. aasta 1-krooniste hind on kusagil 100-150 eurot tükk," ütles Tohv.

Asendusraha on samuti haruldane

Veel müüakse portaalis ohtralt asendusraha kupüüre. Mida see tähendab?

„Tellija (keskpank) tellib paberraha tootjalt ütleme 4 erinevat seeriat 500-krooniseid. Igat seeriat miljon tükki. Rahadel on seerianumbrid AA 000001-1 000 000, sama seeria on ka AB, AC ja AD. Kokku on tellitud 4 000 000 rahatähte ja sama palju tuleb ka tellijale üle anda. Trükkimise ja järelkontrolli käigus selgub, et midagi on valesti ja osad kupüürid tuleb välja vahetada.

Konkreetse rahatähe, näiteks AA 111111 asendamine uue AA 111111-ga tähendab uut trükkimist, täpset seerianumbrite jälgimist jne. Tootja on tark ja lihtsalt trükib algse trükkimise käigus ühe seeria lisaks, kuid tähistab selle erilise seeriatähega. Ta võtab lihtsalt ühest pakist vigarahad välja ja asendab need lisaks trükitud korralike rahadega.

1992. aasta 1- ja 2-kroonistel asendusrahadel on tärn seerianumbri ees ja kõigi ülejäänud aastate nominaalidel on asendusraha tunnuseks seeriatäht ZZ. Arvestades, et vigarahasid on kogu trükitud hulgast väga vähe, siis asendusrahasid ZZ on ka asendatud vähe, seega on asendusrahad haruldasemad kui tavalised seeriad," Selgitas Tohv.

Väga kirju rahamaailm

Tohv ütleb, et eesti kroone müüakse osta.ee keskkonnas palju ning ehkki nende hinnad võivad tihti tunduda madalad, siis need hakkavadki tõusma umbes 5 minutit enne oksjoni lõppu. Ei ole ju mõtet ise kogu aeg pakkuda ja hinda üles ajada, et teised pakkujad hinnatasemetega harjuksid, tõi Tohv välja professionaalsete pakkujate taktika.

Mitmeid raha-teemalisi raamatuid kirjutanud Tohv ütleb, et 1992. aasta 100-krooniseid on näiteks tükitud 5 seeriat ehk 5 miljonit ühikut. Nad on palju haruldasemad kui 1991. või 1994. aasta 100-kroonised, sest viimastel on väga palju seeriaid ehk neid on trükitud kordades rohkem.

Tohv toob välja, et 1992. aasta uhiuus, käibel mitte olnud 100-kroonine maksab kaugelt üle 100 euro tükk, kui see aga Eesti Panka viia, siis saab sealt 6 eurot ja 39 senti.

Haruldased ongi just uhiuued, käibel mitte olnud 1991. ja 1992. aasta rahad. Lisaks ka ilusad seerianumbrid nagu 005566, 111111, 123456, 654321 jne. Hinnalisemad on ka vigarahad ja madalad seerianumbrid (00000??).

„Kindlasti ei tõuse nende hind sadadesse eurodesse, kuid kui minna 1991. aasta 5-kroonist (uhiuus, käibel mitte olnud) Eesti Panka vahetama, siis saab inimene 0,3 eurot, oksjonil võib ta vabalt saada 10 eurot ehk üle 30 korra rohkem. Kasumimarginaal missugune," andis Tohv soovituse.

Tegelikult on kogu lugu väga keeruline, sest erinevad trükiaastad ja seeriad võivad tagada kas müügiedu või siis ebaedu. Tohv tõi välja, et 1991. aastal käibel olnud 5-kroonised (VG või VF kvaliteedis) võivad vabalt müümata jäädagi, sest kõik oleneb sellest, mis aastal, mis nominaal, millises kvaliteedis raha on ning arvesse tuleb veel palju aspekte.

„Ilmselgelt 1991/1992 aasta paberraha tuli ju kohe alguses käibele, kulus ja vahetati hilisemate aastakäikude vastu välja, järelikult neid on rahva käes vähem ning need on haruldasemad. Üks viimaseid käibele lastud 10-krooniseid oli 2007. aasta CY-seeria. Mingitel põhjustel esineb seda väga harva. Ka käibel olnud raha hind oksjonitel ületab alati 100 euro piiri. Samal ajal võib kõrvalseeria (2007. aasta CX-seeria) müümata jääda," ütles Tohv.

Seega kui sul on kodus eesti kroone, siis enne nende ära andmist või Eesti Panka viimist vaata üle, kas selle eest ei oleks võimalik saada palju suuremat kogust eurosid.

Mõned püüavad petta

Tohv räägib, et haruldased ei ole sugugi mitte kõik ZZ märgistusega rahatähed. Eesti Pank müüs lahtilõikamata poognaid ja näiteks 2007. aasta 25-krooniste poognatel on seeriatäht ZZ. Kõik oksjoni keskkonadades müüdavad lahtilõikamata krooni rahatähtede paarid ja kolmikud ei ole vigarahad, vaid eelmärgitud poognatest kääridega välja lõigatud (100 1999 BX, 500 2000 AT jne), eesmärgiga tekitada vigaraha haruldus ja lihtsat raha teenida.

Tohv toob välja ka mõned mündid

Paberraha kõrval müüakse keskkonnas ka ohtralt münte. Millised neist väärivad enam tähelepanu. Allan Tohv toob välja kolm haruldasemat leidu:

1) müntidest on märgilise tähendusega 1991. aasta 5 senti. Eestis lõppes 15.01.1990 müntide kujundamise konkurss. Esikoht jäi välja andmata. Teisele kohale jäid Mari Käbin ja Enn Johannes. Eesti Pank tühistas konkursi tulemused 20.12.1990.

Mari Käbini kavandite alusel (küll modifitseeritult) ja Mari Käbini nõusolekuta oli jõutud vähesel määral 5-sendiseid 1991. aastal siiski valmis teha. Hinna kohta ei oska midagi öelda, sest need mündid on väga haruldased. Neid kutsutakse rahva seas kas "rukkilill" või „Savisaare 5-sendine".

2) vigased mark-mündid on ka väga väga haruldased ja müüja võib küsida ükskõik mis hinda, iseasi, kas nad ka müügiks lähevad.

3) dateerimata 1-krooniseid on seitset eri tüüpi. Nad ei ole proovirahad vaid pigem näidised. Kui konkurss tühistati, siis uut konkursi enam ei korraldatud. Neid on teada 7 erinevat. Krooni algusaja käibemündid kujundasid Arseni Mölder, Paul Luhtein ja Ants Raud. Hinna kohta ei oska samuti midagi öelda.

„Oksjonikeskondades müüakse ja on nõutud 1992-2010 Eesti Panga poolt emiteeritud kullast ja hõbedast meenemündid. Mõned neist on muutunud haruldasteks.

Näiteks 2002. aasta 100-kroonise kuldmündi hind on parematel päevadel ületanud 2000 euro piiri. Kullast ja hõbedast meenemünte on päris palju. Alles 2017. aasta veebruaris emiteeris Eesti Pank Hansalinn Tallinn auks 25-eurose nominaalväärtusega 3,1-grammise kuldmündi. Tiraaž 2000 münti müüdi paari päevaga läbi. Mündi hind oli 185 eurot tükk.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
Andvari
Kümnekroonine
Postitusi: 1624
Liitunud: 25 Apr 2011, 20:18

Re: Puust ja punaseks: müügiportaalis müüakse väga haruldast raha. Mis teeb rahatähe või mündi väärtuslikuks?

Postitus Postitas Andvari » 01 Mai 2017, 15:24

Tohv on kaval, teeb oma kraamile ajakirjanduse vahendusel reklaami.

mart
Kahekümneviiene
Postitusi: 2963
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Puust ja punaseks: müügiportaalis müüakse väga haruldast raha. Mis teeb rahatähe või mündi väärtuslikuks?

Postitus Postitas mart » 01 Mai 2017, 17:43

. o ( mis meenutab mulle, et jätsin nädal tagasi loengu aeg ühe kõne vastu võtmata... oleks pidanud igaks juhuks tagasi helistama? )
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta