Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsiaegs

Aardeleiud ja sellega seonduv
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsiaegs

Postitus Postitas muhfff » 09 Okt 2013, 14:18

Eksperdid hämmingus: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsiaegseid münte

09. oktoober 2013 11:38

Jõgevamaa mees Siim laenas oma sõbralt metalliotsimisaparaadi, et otsida koduõuel üles vanad kanalisatsioonitorud ning need uute vastu välja vahetada. Pärast torude asukoha kindlaksmääramist mõtles ta aga aparaati oma maja lähistel asuval põllul katsetada ning leidis maa seest kasti umbes üheksa tuhande rootsiaegse vaskmündiga. Leiukohta praegu ei täpsustata, sest momendil on paik kaitse all ning arheoloogid peavad otsustama, kas piirkonnas on tarvis läbi viia lisaotsingud, kirjutab Vooremaa.

Mündikogus, mis Siimul ette näidata oli, hämmastas ka leiukohta üle vaatama saabunud eksperte. „No sellist kogust poleks tõesti saanud oodata ja nii suurt hunnikut pole me ka oma tööpraktika jooksul näinud," kinnitasid muinsuskaitseameti vaneminspektor Karin Vimberg ja arheoloogiaspetsialist Ingmar Noorlaid.

Leiuakti koostades pole Karin Vimberg kunagi varem pidanud müntide arvu sedavõrd umbmääraselt kirja panema, sest nende ülelugemine oleks võtnud tõenäoliselt tunde. Koguseks märkis vaneminspektor viiskümmend liitrit.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsi

Postitus Postitas muhfff » 24 Okt 2013, 11:45

Numismaatikud hoiavad hinge kinni – mis saab sajakilosest rahapajast?

Tartu teadlased pesevad rootslaste 17. sajandi sularahakassat elektrolüüsiga puhtaks.
Kas see võib Eesti suurima vaskmüntide peitleiu rikkuda?

Oktoobri algul sattus algaja detektorist Jõgevamaal Vaidaveres kodupõllul Eesti suurimale vaskmüntide peitleiule. Maapõuest tuli välja ligi 100 kilo, viis ämbritäit 17. sajandil vermitud Rootsi münte. Kokku umbes 10 000 veerandöörist.

Senises suurimas, 1958. aastal samast kandist leitud Rahivere kogumis oli 1286 münti.

Mündihunnik viidi Tartu ülikooli arheoloogiaosakonda, kus sellega hakkasid tegelema Kristel Kajak, Riina Rammo, Andres Tvauri, Andres Vindi ja Heiki Valk.

Tvauri sõnul on kuninganna Kristiina aegsed mündid masstoodang, mis pole enam vermitud käsitsi, vaid vee- või hobujõul töötava valtsmasina abil. Nagu ka Rahivere leid, on see tõenäoliselt maha maetud Vene-Rootsi sõja ajal 1656–1661.

Rootslaste sõjakassa see arheoloogide arvates ilmselt ei ole, sest pole teada, et Rootsi väed oleksid sel ajal Põhja-Tartumaal liikunud. Kas varanduse peitsid ära kohalikud talupojad, kes sõjas tapeti? Kahtlane, sest talupoja-aarded sisaldavad tavaliselt ikka hõbedat, sageli ka ehteid.

Vaidavere leiu puhul on tegu ühetaoliste vaskmüntidega, mis paneb ajaloolasi mõtlema, et võib olla tegu Rootsi riigi poolt Liivimaale ringlusse toodud peenrahaga, mis sõjaoludes mingil põhjusel maha maeti, jäljega rootsiaegsest riiklikust sularahaveost.

Konservaatorite Andres Vindi ja Kristel Kajaku sõnul on mündid üldiselt heas seisukorras. “Metall ei ole mineraliseerunud, kuid samas on neil kohatine aktiivne korrosioonikiht. See tähendab, et mündid on kaetud helerohelise pulbrilise oksiidi kihiga.”

Müntide puhastamiseks korrosioonikihist valisid TÜ arheoloogid elektrolüüsi meetodi. “Elektrolüüs on konserveerimises üks efektiivsemaid korrosiooniproduktide eemaldajaid,” kinnitasid konservaatorid.

Kuid see samm on numismaatikute seas kired üles kütnud. Ekspressi jõudnud signaalide kohaselt võib selle meetodiga mündid kergesti rikkuda, jättes nende väärtusest vähe alles. Mida arvavad eksperdid?

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teaduri Mauri Kiudsoo sõnul leitakse kaevamisel sageli kahe metalli, hõbeda ja vase sulamist valmistatud varauusaegseid münte, mille puhul võib konserveerimine keemiliselt ebasobiva meetodiga mõjuda hävitavalt. "Mõne aasta pärast võib "puhastatud" mündist alles olla vaid pulber," märkis ta.

Tunnustatud konserveerimiseksperdi Aive Viljuse sõnul ei sobi suure vasesisaldusega müntide konserveerimisel galvaaniline ja elektrolüütiline töötlemine, kuna protsess on kontrollimatu ja mündi pinnale sadestub vasekiht.

Seega tavalise mündileiu puhul meetod ei sobi. Kuid Vaidavere leid on puhas vask. Ent ka sel juhul on kahtlused õhus.
Viljuse sõnul on elektrolüüsi eelised vase puhul küsitavad ja tulemus raskesti kontrollitav, mistõttu Ajaloo Instituut elektrolüüsi vaskesemete puhastamisel ei kasuta.

"Halvasti säilinud ja osaliselt menraliseerunud vaskmüntide puhul on elektrolüütiline meetod lubamatu. Hästi säilinud ja tugeva metallsüdamikuga leidude puhul, nagu praegu, võib elektrolüütilist meetodit erandkorras kaaluda," möönis Viljus.

Sellega nõustuvad ka Tartu teadlased, kes katsetasid Vaidavere müntide konserveerimiseks nelja meetodit ja said enda sõnul parima tulemuse elektrolüüsiga.

Nad lükkavad ümber kahtlused, et see oleks münte kuidagi rikkunud. "Konserveerimistegevus ei ole esemete seisukorda mingil viisil kahjustanud," ütlesid Vindi ja Kajak.

Tuli Sekkuda

Arheoloogilise leiumaterjali konserveerimisel on üldkehtiv printsiip sekkuda nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui on vajalik säilimiseks. Praegu ei tulnud Valgu sõnul müntide puhastamata jätmine kõne alla, sest agressiivse korrosiooni töötlemata jätmine võib lõppeda müntide hävimisega. Ka Viljus nentis, et sellisel juhul tuleb korrosioon eemaldada ükskõik mis meetodit kasutades.

Praegu on Tartus edukalt puhastatud 330 münti.

Mis saab siis, kui Eesti suurim mündileid saab lõpuks konserveeritud? Tehakse eksperthinnangud. Määratakse väärtus ja leidja saab leiuautasu, mis sõltub eksperthinnangutest ja ka leidja seaduskuulekast käitumisest.

Ehk leiab rootslaste sularahakassa tee uue Eesti Rahva Muuseumi püsiekspositsiooni.




Enne ja pärast: Vaidavere leiust pärinevat vaskmünti (ülal) kattis leidmisel roheline oksiidikiht. Pärast elektrolüüsi on korrosioon kadunud. Tänapäeval on mündi väärtus väga kõikuv, kuid omal ajal oleks TÜ arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valgu sõnul ühe sellise mündi eest saanud kõrtsist peatäie viina
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

mart
Kahekümneviiene
Postitusi: 2963
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsi

Postitus Postitas mart » 24 Okt 2013, 19:07

detektoritehnika paraneb, huvitav, millal tekib "peak find", st aeg, millal leitakse suhteliselt kõige rohkem ja edaspidi üha vähem?

olen ka mõelnud, miks ei võiks muuseumid oma tonnid laiemalt levinud münte hoiustamise asemel julmalt saata metallivalusse-rafineerimisse?
minu isa tegi tsaarikopikatest talipüügi lante, laadal olid odavamad loomulikult kulunud rahad; kuulsin Tartus legendi, kuidas 1914 Ganguti merelahingu juubelirubla (praegu ~10 000e) tehti Peipsi ääres 80ndate kandis landiks, sellega pidi ikka sitaks hea saagi saama... no muidu poleks ju sellest lanti tehtud?
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsi

Postitus Postitas muhfff » 25 Okt 2013, 10:26

Digilehes oli veel ka lisaartikkel. Vabandan kirjavigade pärast ette, tekstituvastusprogrammid ei ole katusega tähtede äratundmises just kõige osavamad.

Millega on Vaidavere leiu näol tegu?

Vastavad Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötajad Kristel Kajak, Riina Rammo, Andres Tvauri, Heiki Valk ja Andres Vindi.

1. Oktoobri algul leiti Jõgevamaalt ligi 100 kilo 17. sajandist pärit rootsi veerandöörised vaskmünte. Kuidas hindate seda aaret? Kas see on erakordne? Haruldane?

Aardeks nimetavad arheoloogid väärismetallist peitleide, seega Vaidavere leidu aardeks ei nimetaks. Tegemist on suurima Rootsi vaskmüntide leiuga Eestist. Seni suurim Rootsi vaskmüntide kogum leiti 1958. aastal Jõgevamaalt Rahivere külast ja sellest jõudis muuseumikogudesse 1286 münti. Kuninganna Kristiina aegsed 1/4 öörised kujutavad endast väga arvukat masstoodangut. Nad pole enam vermitud käsitsi, vaid vee- või hobujoul töötava valtsmasina abil.

2. Kas võis olla tegu Rootsi vagede sõjakassaga? Kui võis, siis millist tahendust see omab?
Tõenaoliselt on Vaidavere rahaleid (tpq esialgsetel andmetel 1653) jäänud maasse Vene-Rootsi sõja (1656-1661) ajal, nagu ka Rahivere leid, mille noorim münt on löödud aastal 1653. Sõjakassa see ilmselt ei ole - pole teada, et rootsi väed oleksid sel ajal Põhja-Tartumaal liikunud. Ka ei koosneks sõjakassa vast üsnes peenrahast. Kirjalikest allikatest on teada, et Vene vaed käisid Tartu piiramise ajal 1656.aastal Põhja-Tartumaad rüüstamas. Ühe võimalusena võisid Vaidavere ja Rahivere rahade omanikuks ja peitjaks olla kohalikud talupojad, kes venelaste sõjaretke käigus tapeti. Samas koosneb leid vaga üetaolistest müntidest - talupojaaarded sisaldavad tavaliselt ikka hõbedat, sageli ka ehteid. Teise võimalusena võiks tegemist olla Rootsi riigi poolt Liivimaale ringlusse toodud peenrahaga, mis mingil põhjusel maasse peideti ja sinna jäi. Seega tõenaoliselt jälg rootsiaegsest riiklikust sularahaveost. Need on siiski vaid oletused - lõplikku tõde vara omaniku kohta ei saa me tõenäoliselt kunagi teada.

3. Kui palju oil münte kokku (kas 10 000 on täpne)? Kui hästi on mündid säilinud? Kas müntidel esines nn pronksi haigus? Milline väärtus on neil müntidel ajalooliselt, arheoloogiliselt, numismaatiliselt?
Münte on peaaegu 10 000. Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetti jõudnud mündid on küll üle loetud, kuid kuna nii suure koguse ühekordsel ülelugemisel ei saa välistada inimlikku eksitust, võib lõpliku hulga öelda alles siis, kui kõik mündid on puhastatud ja neist on valminud andmebaas ja nimekiri. Müntide säilivus on üldiselt hea. Säilinud on müntide tugev metallsüdamik, s.t metall ei ole mineraliseerunud.Samas on neil aktiivne korrosioonikiht, mis võib viidata nn pronksihaigusele (sellest on allpool pikemalt juttu).
Leid koosneb oma aja kõige odavamast peenrahast. Paljudel müntidel on kasutamisest tulenevaid kulumisjälgi. Eriti 1630. aastate omadel, mis on kauem ringluses olnud. Vaidavere leiul on suur teaduslik väärtus, mis tuleneb eelkõige müntide suurest hulgast ja asjaolust, et tõenäoliselt on teadlasteni jõudnud kõik mündid. Leiu uurimine annab kindlasti uut ja olulist teavet vaskmüntide käibe kohta Eesti alal 17. sajandil.

4. Ühe kataloogi andmeil on säärase "very fine" seisukorras mündi hind 500 rootsi krooni tükk. Kui otse rahapajast tulnud, peaks hind isegi kõrgem olema. Kas saab aarde umbkaudse väärtuse välja arvutada?
Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnal pole voli anda hinnanguid muinsuste rahalise väärtuste kohta. Vaidavere rahaleid pole müügiks ja loodetavasti ei satu ka muud meie kultuuriväärtusega leiud oksjonile või mustale turule. Kui kõik mündid on puhastatud ja määratud, teeb ettepaneku leiuautasu maksmise kohta Muinsuskaitseameti arheoloogia ekspertnõukogu. Sealjuures võetakse arvesse nii leiu teaduslikku väärtust (terviklikkust, leiukonteksti olemasolu) kui ka leidja seaduskuulekat käitumist. Lõpliku otsuse leiupreemia kohta teeb Eesti Vabariigi valitsus. Teadlase vaatenurgast on küsimuseasetus - milline on arheoloogilise leiu hind ehk turuväärtus? - juba iseenesest kohatu. Sellistes kategooriates mõtlevad enamasti need, kes muististe ja müntidega äritsevad. Arheoloogilise leiu rahalise väärtuse küsimus on asjakohane vaid siis, kui kõne alla
tuleb leiu eest leiupreemia maksmine. Või siis, kui on vaja hinnata selle kahju suurust, mida kurjategijad on seaduse jargi Eesti riigile kuuluvate esemete ebaseadusliku omastamisega riigile tekitanud.

5. Mündid on Tartu Ülikooli arheoloogiaosakonnas puhastamisel elektrolüüsiga. Kui kaugel sellega ollakse ja millised on tulemused?
Kuna on tegu väga suure koguse vaskmüntidega, siis on kõik alles algusjärgus. Müntide osas oleme läbi viinud mitmeid täiendavaid uuringuid nende seisukorra hindamiseks. Hetkeseisuga on puhastatud 330 münti. Mündid on puhastatud neid katnud korrosioonikihist.

6. Miks valiti elektrolüüsi meetod, mis mõnede ekspertide, nt Aive Viljuse ja Mauri Kiudsoo hinnangul on üldiselt raskesti kontrollitav ja võib münte kahjustada?
Elektrolüüs on konserveerimises üks efektiivsemaid korrosiooniproduktide eemaldajaid. Eelkõige kasutatakse seda raudesemete puhul, aga arvestades objekti seisukorda võib seda kasutada ka teiste metallide puhastamisel. Katsetasime Vaidavere müntide konserveerimiseks erinevaid meetodeid ja parima tulemuse andis elektrolüüs. Müntide elektrolüüsiks kuluv aeg ja seadme parameetrid on valitud vastavalt vajadustele. Elektrolüüs toimub konservaatori järelvalve all. Konserveerimismetoodika sõltub konserveeritava eseme materjalist. Enne konserveerimise protsessi algust analüüsiti münte röntgenfluorestsensts-spektromeetiga (XRF) nende keemilise koostise täpsustamiseks. Vaidavere mündid on valmistatud vasest. Kui oleks olnud tegemist hõbetatud müntidega või halvas seisukorras vaskmüntidega, siis ei oleks kindlasti elektrolüüsi kasutanud põhjustel, mis Aive Viljuse poolt välja toodud. Suhtlesime nii Aive Viljuse kui ka Mauri Kiudsooga. Mõlemad kinnitasid, et ajakirjanik küsis nendelt hinnangut elektrolüüsi kasutamise kohta täpsustamata, et tegemist on vasest müntidega. Ütleb ju Aive Viljus selge sõnaga, et vasesisaldusega hõbemüntide konserveerimiseks elektrolüüs ei sobi. Nagu näitavad TÜ arheoloogiakonservaatorite varasemad kogemused ja Vaidavere vaskrahadega spetsiaalselt tehtud katsed, osutus elektrolüüsi meetod müntide puhastamisel kõige sobilikumaks.

7. Kas mündid said kahjustada või kas nende väärtus võis mingis ulatuses langeda?
Leiu laborisse toimetamine ja edasine konserveerimistegevus ei ole esemete seisukorda mingil viisil kahjustanud.

8. Ühe numismaatiku sõnul oli antud juhul rohelise paatina kiht pigem münti kaitsev, hinda lisav ja seda eemaldada pole vaja, elektrolüüs aga agressiivse korrosioonita müntidel lausa kahjulik ja hinda oluliselt vahendav. Kuidas seisukohta kommenteerite?
Konservaator suudab vahet teha arheoloogilise metalli paatina ja eset kahjustava korrosiooni vahel. Praeguseks konserveeritud müntidel oli kohati aktiivne korrosioon, s.t mündid olid kaetud lokaalselt paikneva helerohelise pulbrilise oksiidi kihiga. Münte katvasse oksiidi on korrodeerunud liivaterasid jm pinnaseosakesi. Konserveerimise kaigus ei tähtsusta konservaator enda jaoks eseme hinda rahalises mõttes, sest sellest teadmisest ei muutu konserveerimisprotsessi planeerides midagi. Väärib märkimist, et anonüümne numismaatik peab kultuuriväärtusega leiu kommenteerimisel oluliseks rõhutada ja esile tuua selle hinda, s.t turuhinda. Vanad mündid on enamasti pärit aaretest ja rüüstatud muististelt, kuid maa seest saadud kultuuriväärtusega leiud kuuluvad seaduse järgi riigile. Eesti politsei peaks pöörama senisest märksa rohkem tähelepanu müntidega äritsemisele ja müügil olevate müntide päritolule.

9. Kas võinuks rakendada ka mõnd teist meetodit (orgaaniliste hapetega töötlemine näiteks) või ka puhastamata jätta, mis oli konkreetselt puhastamise eesmark?
Käesoleval juhul kujunes lõpliku meetodi valik katsetuste ja konservaatorite ühiste arutelude käigus. Prooviti nelja erinevat meetodit, sealhulgas ka orgaaniliste hapetega (sipelghape, äädikhape) töötlemist. Ettevaatlikute katsete põhjal orgaaniliste hapetega voib väita, et müntide pind muutus poorsemaks ja vase reaktsioon happega muutis pinna värvuse ebaloomulikult roosakaks. Müntide puhastamata jatmine ei tulnud antud kontekstis tõsiselt kaalutavate valikute hulka, kuna kõik mündid on kaetud paksu korrosioonikihiga. Müntidel (praeguse algses järgus oleva konserveerimisseisuga võimatu oelda kui paljudel) esines lokaalselt aktiivset korrosiooni, mis võib viidata „pronksi haigusele". Selliste metallesemete töötlemata-konserveerimata jätmine võib viia eseme lagunemiseni. Puhastamise peamine eesmärk on aktiivse (metalli pinnale mitte kuuluva), destruktiivse korrosiooni eemaldamine, ilma et kahjustuks metalli pind, samuti olukorra stabiliseerimine. Puhastamine on oluline ka müntide määramiseks - puhastamata müntidel on kujutised nähtavad vaid üksikutel juhtudel. Üldine rahvusvaheline praktika on, et kogudesse võetavad mündid määratakse. Müntide määramine ja selle eeltingimuseks olev puhastamine on vajalik ka eksperthinnangu koostamiseks. Vaidavere mündid on niivõrd oksüdeerunud, et neid ei ole sellises seisus, nagu nad leiti, võimalik määrata.

10. Mis saab aardest edasi? Müntide tulevase säilituskoha kohta otsustab Muinsuskaitseamet kui riigi esindaja. Ettepanekud selleks teeb muinsuskaitseameti arheoloogia ekspertnõukogu pärast seda, kui kõik mündid on puhastatud ja määratud erialaspetsialisti(de) eksperthinnangule tuginedes. See leid, mis on unikaalne üheskoos leitud vaskmüntide suure koguse poolest, vääriks kindlasti eksponeerimist. Et leid vajab võrdlemisi suurt pinda, võiks kaaluda selle rahva ette toomist Eesti Rahva Muuseumi uue kavandatava püsinäituse raames.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsi

Postitus Postitas muhfff » 25 Okt 2013, 12:06

mart kirjutas:olen ka mõelnud, miks ei võiks muuseumid oma tonnid laiemalt levinud münte hoiustamise asemel julmalt saata metallivalusse-rafineerimisse?
Muuseumides on (või vähemalt peaks olema) kõik ükshaaval arvel ja esemete maha kandmine ei ole vist kuigi lihtne. Seega oleks bürokraatiat rohkem, kui asi väärt. Lisaks muidugi "leiukontekst" jmt võlusõnad.

Samas, eraisikutel on vist jällegi kogused liiga väiksed. Vasekilost saab emeksis vist 5 eurot? Ja kui mõõdetakse kilo kaupa, siis alla poole kilo pole mõtet viia.
Hõbeda eest saab rohkem, kuid siiski sõna otseses mõttes sente. Isegi puhta hõbeda(murru) grammi eest maksab Tavid 30 senti. Mul omalgi on mõned pildituks kulunud tsaari hõbekopikad jmt pudi, kuid mõne(kümne) grammi pärast pole erilist viitsimist hakata neid kuhugi viima.

Olen nõus, enamiku kaasaegsete müntide (suuretiraažiline massikaup) koht peaks olema rafineerimisel. Samas on alati oht, et hävitamisele lähevad ka mündid, mis vääriksid alles hoidmist (kasvõi see Ganguti rubla näide). Keskmine inimene ei tea kahjuks müntidest midagi...
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
fengarm
Topeltkroon
Postitusi: 362
Liitunud: 25 Apr 2011, 16:28

Re: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsi

Postitus Postitas fengarm » 11 Jaan 2014, 16:56

Elektrolüüs on barbaarne. Pronksihaigust (seesama agressiivne oksiid) ravitakse dest vees leotamise ja korduva pesusoodalahuses keetmisega. Siis võib edasi mõelda.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.

Vasta