Hiigelsuure keldi mündiaarde lahti harutamisele kulus kolm aastat ja suurem töö seisab veel ees

Aardeleiud ja sellega seonduv
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Hiigelsuure keldi mündiaarde lahti harutamisele kulus kolm aastat ja suurem töö seisab veel ees

Postitus Postitas muhfff » 22 Mär 2017, 21:18

http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/hiig ... d=77613984

Ühendkuningriigi ühe Kanalisaare — Jersey saare — kodulootrusti rauaaegse mündileiu projekt Catillon II jõudis olulise teetähiseni. Pärast peaaegu kolme aastat rügamist eraldas konservaatorite töörühm tänavu jaanuaris üksteisest aardeleiu viimased mündid.

Pärast peaaegu kolm aastat kestnud puhastus- ja lammutustööd seisab uurimisrühmal ees ligi 70 000 mündi kataloogimine. Ehkki projekt ise jätkub, on pärast viimaste müntide eraldamist mündiaare lõpetanud eksistentsi eraldiseisva objektina.

Aarde leidsid 2012. aastal kohalikud harrastus-metalliotsijad Teg Mead ja Richard Miles; välja kaevasid selle juba samal aastal Jersey saare kodulootrusti Jersey Heritage, ühenduse Société Jersiaise ja Guernsey muuseumi arheoloogidest koosnev töörühm.

Aare on rohkem kui 2000 aastat vana; tõenäoliselt matsid selle maha kuriosoliitideks (ld Curiosolitae) nimetatud (Bretagne poolsaare) keltide hõimu esindajad millalgi aastatel 30–50 e.m.a, ehk ajal, mil Rooma riik oli kas alistamas või juba alistanud Gallia alad.

Kuigi lõplikku tõde, kes ja miks selle mündikoguse maha mattis, ilmselt leida ei õnnestugi, on alust arvata, et Jersey saarele jõudsid kuriosoliitide hõimu liikmed Julius Caesari vägede eest põgenedes. Fakt, et aare unustati maasse, vihjab ka sellele, et raha peitjad kas hukkusid või ei saanud kunagi Jersey saarele naasta.

Enne Rooma võimu ja germaanlaste levikut suurt osa Lääne- ja Kesk-Euroopast asustanud keldi hõimud õppisid kreeklaste eeskujul münte vermima juba 4. sajandil eKr ja traditsioon kestis vähemalt esimese sajandini m.a.j., kuni ka Briti saared Rooma riigile alistati.

Oxfordi ülikooli keldi müntide kataloog sisaldab ligemale 45 000 münti, mis varem leitud Briti saartelt, nüüdne leid ületab selle hulga juba pooleteisekordselt.

Ligikaudu 70 000 mündist koosnev rauaaegne aardeleid Catillon II on umbes kuus korda suurem kui ükski teine seni leitud Keldi aare maailmas. Lisaks müntidele kuulub aarde sekka hulk kullast kaelavõrusid ja muid ehteid, nagu ka klaashelmeid, nahast kukkur ning kuld- ja hõbetikanditega kaunistatud riidest kott.

Viimase kolme aasta jooksul on Jersey kodulootrusti töörühm ükshaaval üksteisest eraldanud, katalooginud ja puhastanud iga mündi. Samal ajal on aardest konstrueeritud ainulaadne virtuaalne mudel, mis uurijaile veel pikkadeks aastateks uurimismaterjali pakub. Ehkki aaret ennast enam füüsilisel kujul ühes kohas koos ei ole, on Jersey saarel La Hougue Bie’s tegutsev laboratoorium lubanud selle kohe, kui vabatahtlikud abitöölised on aarde sisu puhastamise ja kataloogimiseha ühele poole saanud, rahvale vaatamiseks välja panna.

Konservaatorite tööd algusest peale juhatanud Neil Mahrer märkis: „See on meie töörühmale märkimisväärne teetähis. Töö on olnud üksikasjalik ja väga põhjalik ning paljastanud vägagi ootamatuid ja imelisi avastusi. Tegemist on veel palju ja ma olen kindel, et too aare üllatab meid materjali edasise puhastamise ja talletamise käigus veel korduvalt.“

Üks kannatamatult oodatud hetk on see, kui aardesse kuuluvate müntide koguarv lõpuks selgub. Viimase kahe aasta kõige täpsema hinnangu kohaselt on münte 70 950; enne artikli ilmumist oli loendamisega jõutud 68 000-ni.

BBC osutusel langetab Jersey saare valitsus lähiajal otsuse, kas nüüd, mil aare on osadeks lahutatud, hakatakse seda eksponeerima saarel või müüakse mõnele muuseumile maha. Kohe pärast avastamist hinnati aardeleiu väärtuseks umbes kümme miljonit naelsterlingit.


Pilt
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta