Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingud on määratud

Aardeleiud ja sellega seonduv
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingud on määratud

Postitus Postitas muhfff » 17 Veebr 2017, 19:05

http://uudised.err.ee/v/eesti/1dbed695- ... n-maaratud



Tunamullu kevadel Uhtnast leitud Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingud on määratud, nende hulgas on palju Põhjamaade leidude seas ainulaadseid provintsiaalrooma rahasid.

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et kõik 2015. aasta kevadel Lääne-Virumaalt Uhtnast leitud Varudi-Vanaküla aarde mündid, mida on võimalik määrata, on nüüdseks ka määratud. Ta tõdes, et määramist raskendas asjaolu, et suur osa müntidest on kehvasti säilinud.

Ajaloolase Risto P. Kooviti määrangutele tuginedes on leitud 51 Rooma vermingust 14 münti kindlasti sestsertsid ning 30 kindlasti provintsiaalrooma mündid ehk siis vermingud, mis ei ole löödud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis.

Kaks aardest pärit münti on arvatavasti dupondiused. Neli vermingut on täiesti kulunud ning need võivad olla nii sestertsid kui ka provintsiaalrooma mündid. Üks müntidest võib olla nii sesterts kui ka aastatel 161-169 kaaskeisrina valitsenud Lucius Veruse aegne Alexandrias vermitud tetradrahm.

Kiudsoo sõnul on tegemist esimeste Eestist leitud provintsiaalmüntidega ning nimelt need on aarde kõige põnevamad ning unikaalsemad leiud. Ta nentis, et sarnaseid verminguid ei ole Põhjamaadest varem leitud. Kiudsoo hinnangul võisid mündid Eestisse jõuda üle Musta mere ja Dnepri veetee.

“ Üheksat neist [provintsiaalmüntidest] on võimalik siduda Väike-Aasiaga ehk Tarsosega Kiliikias, üht Sagalassose linnaga Pisidiase piirkonnas,” sõnas Kiudsoo.

Tarsos asub tänapäeva Türgi lõunaosas, Rooma ajal oli Tarsos Kiliikia provintsi pealinn. Sagalassos asub tänapäeva Türgi edelaosas.

Suur osa Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 198–217 troonil olnud keiser Caracalla valitsemisajal. Sellised münte on aardes 15. Ka Sagalassosest pärit münt on vermitud sel perioodil.

Sagalassosest pärit münt ongi Kiudsoo sõnul numismaatiliselt aarde kõige haruldasem verming. Selle tagaküljel ehk reversil on kujutatud müütilist Sparta valitsejat Lakedaimoni, kel peas kiiver ja käes oda. Teda kroonib õnnejumalanna Tyche, kes hoiab käes küllusesarve. Numismaatiliselt haruldased on ka kaks Caracalla valitsemisajal Tarsoses löödud münti, Nende reversil on kujutatud laeva.

Kogu leiukompleksi hiliseim verming on keiser Maximinus I valitsemisajal Tarsoses vermitud münt. Maximinus I valitses aastatel 235–238. Seega võis aare kõige varasemalt maasse jääda aastal 235 peale Kristust.

Vanim münt aardest, mida oli võimalik määrata, on sesterts, millele on vermitud keiser Marcus Aureliuse abikaasa, aastatel 161-176 troonil olnud keisrinna Faustina noorema kujutis. Tema kujutisega münte on aardes neli.

Samas märkis Kiudsoo, et sama vana või isegi vanem võib olla ka münt, mis võib olla Lucius Veruse aegne tetradrahm. Seda münti pole aga õnnestunud kindlalt määrata.

Kaks provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 218-222 troonil olnud keiser Elagabaluse valitsemisajal, ühele neist on vermitud tema abikaasa, keisrinna Julia Paula kujutis. Üks müntidest on sesterts, millel on kujutatud aastatel 177-192 troonil olnud keiser Commoduse abikaasat keisrinna Crispinat. Ka on müntide seas üks keiser Marcus Aureliuse ja keisrinna Lucilla ajast pärit verming. Marcus Aurelius valitses aastatel 161-180, Lucilla oli Marcus Aureliuse tütar ja viimase kaaskeisri Lucius Veruse abikaasa.

Rooma keisri Augustuse läbi viidud mündireformi kohaselt jagunes üks kuldmünt ehk aureus 25 hõbemündiks ehk denaariks ning sajaks pronksmündiks ehk sestertsiks. Üks dupondius on pool sestertsi. Kui sestertsid olid põhiliselt kasutusel Rooma impeeriumi lääneosas, siis provintsiaalmündid olid kasutusel peamiselt idaosas.

Kuigi sestertse, dupondiusi ja provintsiaalmünte nimetatakse pronksmüntideks, valmistati neid vase-tsingi sulamist ehk messingist ning väiksema väärtusega münte kas pronksist või lihtsalt vasest.

Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti Uhtnast ka tõenäoliselt 12. sajandist pärit mõõgakatke.

Seni suurim Eestist leitud Rooma müntide aare leiti aastal 2012 Pärumaalt. Tõstamaa kihelkonnast Kastnast välja tulnud peitleid sisaldas 17 pronksist sestertsi, mis olid pärit keiser Marcus Aureliuse ja Faustina noorema ajast. Suuruselt järgmine Rooma müntide leid tuli välja 1974. aastal Juminda poolsaarelt ning koosnes neljast Marcus Aureliuse valitsemisajal vermitud mündist.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingud on määratud

Postitus Postitas muhfff » 19 Veebr 2017, 18:23

Uhtna leid tõestab pronksehete valmistamist Eestis Rooma müntidest



Materjaliteadlaste analüüsidest selgub, et 2015. aasta kevadel Uhtnast leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane siin valmistatud pronksehete koostisele ehk kinnitust leidis oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena.

Kahe aasta eest leiti Lääne-Virumaalt Uhtnast kokku 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Varudi-Vanaküla aardeks nimetatud leid on seni suurim Rooma müntide leid Eestis. Aardest leitud müntide ja ehete koostist analüüsisid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) materjaliuuringute keskuse teadlased ning andmeid võrreldi Põhja-Eesti toonastest matmispaikadest avastatud sõrmustest tehtud analüüside tulemustega.

“TTÜ materjaliuuringute keskuse laboris Mart Viljuse poolt tehtud energiadispersiivne röntgenmikroanalüüs (EDS) osutas Rooma müntide ja Eestis tehtud ehete koostise suurele sarnasusele,” ütles BNS-ile arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.

Kiudsoo nentis, et muinasaegsete eestlaste jaoks ei olnud Rooma müntide puhul tegemist raha kui maksevahendiga. “Ka muinasgermaanlaste käest hiljemalt 1500 aastat tagasi eesti keelde laenatud sõna 'raha' ei tähendanud algselt mitte maksevahendit, vaid tõenäoliselt hoopis röövsaaki,” märkis ta.

Tema sõnul näitavadki analüüside tulemused veenvalt, et Rooma pronksmünte kasutati siinmail hoopis toormetalli tagavarana ehk siis uute, kohalike ehete valmistamiseks.

Kiudsoo sõnul suurenes Rooma rauaaja teisel poolel ehk aastatel 200–450 siin piirkonnas pronksehte kandmine. „Pronks tuli moodi,“ nentis ta. Rooma rauaajal ehk aastatel 50–450 Eestis kasutusele tulnud esemete tüübid on pärit Läänemere kagurannikult. “See aga ei tähenda, et suurem osa toonastest pronksehetest oleks sisse toodud,” sõnas Kiudsoo. Tema hinnangul on suurem osa selle perioodi Eesti esmaleidudest kohapeal valmistatud. Seda aga polnud seni võimalik kindlalt tõestada.

Kui rauda toodeti Eestis, siis pronksehete tarbeks vajaminev toormaterjal tuli sisse vedada. Samas ei ole Eestist selle perioodist pärit vanametalli varusid leitud. ”Me ei osanud neid varem lihtsalt tähele panna,” nentis Kiudsoo.

Meie ajaarvamise alguses hakkas kauplemine Skandinaavia suunal tahaplaanile vajuma, selle asemel hoogustus läbikäimine lõuna- ja edelapoolsete piirkondadega. Kiudsoo tõi esile, et ka Uhtna aarde mündid võisid Eestisse jõuda üle Musta mere ja Dnepri veetee.

Kiudsoo hinnangul on tõenäoline, et kolmanda sajandi esimeses pooles jõudis Eestisse suuremal hulgal Rooma pronksmünte. Sellele viitab ka asjaolu, et suur osa Varudi-Vanaküla aarde müntidest on vermitud suhteliselt lühikese perioodi jooksul. Enne Varudi-Vanaküla aarde ei olnud avastamist Eestist leitud piisavalt hulgal pronksmünte, mille valmistamiseks kasutatud materjali koostist oleks saanud võrrelda siin leitud ehete materjaliga.

Aardest tuli lisaks Rooma müntidele välja ka sõrmuseid, mis on iseloomulikud noorema rooma rauaaja ehk aastate 200-450 pKr tarandkalmetele. Ehted kinnitavad seega müntide määrangute järgi välja pakutavat aarde maapõue jäämise aega.

Ka on Kiudsoo sõnul tänu aardest leitud ehetele võimalik lõplikult kõrvale lükata varem levinud hüpotees, mille järgi tegelesid 19. sajandi baltisaksa õpetlased ajaloo võltsimisega. “Toonased ajaloolased poleks parimagi tahtmise juures saanud hankida Põhja-Eesti tarandkalmetele iseloomulikke sõrmuseid, et need siis koos Itaaliaski harva leitavate pronksmüntidega oma mõisa maadele maha matta,” sõnas Kiudsoo. "Ehted määravad aarde ehtsuse.”

“Varudi-Vanaküla aare on tänu selles sisaldunud ehete ja müntide ühisosale kindlalt dateeritav. Lisaks oli aardes piisavalt materjali, mida teadlased analüüsida said,” sõnas Kiudsoo. “Tänu sellele aardeleiule tekkis võimalus võrrelda müntide materjali mujalt Eestist leitud ehete valmistamiseks kasutatud materjaliga ning kinnitust sai oletus, et Rooma müntidest valmistati kohapeal pronksehteid.”

Kiudsoo hinnangul oligi Varudi-Vanaküla aare tõenäoliselt pea kaks tuhat aastat tagasi Uhtna kandis elanud sepa toormetalli tagavara. Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis.

Ajaloolase Risto P. Kooviti määrangutele tuginedes on leitud 51 Rooma vermingust 14 münti kindlasti sestertsid ning 30 kindlasti provintsiaalrooma mündid ehk siis vermingud, mis ei ole löödud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis.

Suur osa Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 198–217 troonil olnud keiser Caracalla valitsemisajal. Sellised münte on aardes 15. Kogu leiukompleksi hiliseim verming on keiser Maximinus I valitsemisajal Tarsoses vermitud münt. Maximinus I valitses aastatel 235–238. Seega võis aare kõige varasemalt maasse jääda aastal 235 peale Kristust.

Seni suurim Eestist leitud Rooma müntide aare leiti aastal 2012 Pärumaalt. Tõstamaa kihelkonnast Kastnast välja tulnud peitleid sisaldas 17 pronksist sestertsi, mis olid pärit keiser Marcus Aureliuse ja Faustina noorema ajast. Suuruselt järgmine Rooma müntide leid tuli välja 1974. aastal Juminda poolsaarelt ning koosnes neljast Marcus Aureliuse valitsemisajal vermitud mündist.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta