Maapõu andis välja kolm aaret korraga

Aardeleiud ja sellega seonduv
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Maapõu andis välja kolm aaret korraga

Postitus Postitas muhfff » 23 Mai 2016, 21:45

http://tartu.postimees.ee/3703911/maapo ... et-korraga

Mai alguspäevil üht Valgamaa põllulahmakat väisanud otsingu-koduloo klubi Kamerad kolm harrastusdetektoristi valmistusid juba tühjade kätega lahkuma, kui korraga hakkas Igor Tsakuhhini aparaat andma vana konservipurgi leidmisele omast signaali. Igaks juhuks kaevas mees «konservipurgi» siiski üles – tegu oli hoopis 16. sajandist pärit rinnaehtega.

Et samast kohast tuli veelgi signaale, sai selgeks, et seal on midagi suuremat. Kuna Kameradi klubi tegeleb seadusliku ja kooskõlastatud otsinguga, teavitati kohe ka muinsuskaitseametit, kes saatis kohale oma spetsialistid koos Tartu ülikooli arheoloogia vanemteaduri Andres Tvauri ja konservaatori Andres Vindiga. Abijõuna sõitsid Valgamaale ka kümmekond Kameradi liiget.

Kolm aaret

Esimesest leiukohast kaevati välja naisterahva ehtekomplekt, mis sisaldas rinnalehti ja sõlgi. Kui selles kohas hakkasid tööd lõppema, andis aga samal ajal üks sajakonna meetri kaugusel toimetanud detektorist teada, et on sattunud uuele leiule.

Seal oli juba väiksem mündiaare, kust tuli päevavalgele 40 killingit ja üks hõbemünt. Ent teise aarde väljakaevamise lõpetamisel anti teada ka kolmandast kompleksist – ning see oli juba tõsine «rahapada», lõpuks kaevati välja umbes viie kilo jagu Liivi sõja ajast pärinevaid münte. «Täitsa lõpp, ikka täiesti uskumatu asi!» resümeeris neli aastat hobiarheoloogina tegutsenud Igor Tsakuhhin.

Andres Tvauri sõnul on see suuruse poolest märkimisväärne leid, kuigi iseenesest ei ole sellest perioodist pärinevates aaretes midagi ebatavalist. Nimelt oligi sel ajal kombeks oma varandust hoida maa sisse kaevatud potis. Sinna need pärast omanike ja teiste teadjate surma ka jäid, sest 16. ja 17. sajandil laastasid Eesti alasid mitmed sõjad, lisaks näljahädad ja katkuepideemiad.

Nii on 17. sajandist teada ligi 200 aaret. «Kuid Liivi sõda enne seda oli veel suurem tapmine ja aardeid jäi maha veel rohkem, ehk neid võib olla teist sama palju,» märkis Tvauri. Tegemist on nii mündi- kui ehteaaretega.

Valgamaa aardes on ligi 5000 münti, paljud neist aga känkrasse kokku kleepunud, mistõttu nende puhastamine nõuab pikka ja kannatlikku tööd. Esialgse vaatluse põhjal on aardes peaasjalikult tollane peenraha ehk Riia vabalinna killingid, sekka ka Moskva tsaaririigi traatkopikaid, Leedu poolekrossiseid, Rootsi klipesid ja isegi mõned Hispaanias või Mehhikos löödud mündid.

Kuna põld on suur maaparanduslik objekt, leiti rahapajast endast vaid tükikesi. «Ju see ühe talumehe rahakassa oli, mis jäi maa sisse ja künti maaparanduse käigus segamini,» võttis Tvauri leiu kokku. Kuigi põllul asub vana külakoht, pole talle teadaolevalt sealt varem ühtegi leidu päevavalgele tulnud.

Korrektsed leidjad

Tartu ülikooli arheoloogid ja muinsuskaitseamet on väga rahul aarde leidjate korrektse käitumisega ning kohese teavitamisega. Eriti Lõuna-Eestis tegutseb ikka veel ka üksjagu ebaseaduslikke detektoriste ning kui nood midagi leiavad, siis mõistagi jäetakse see enda teada ning mündid liiguvad mustale turule. Muinsuskaitseameti arheo­­loogia vaneminspektori Nele Kangerti sõnul väisavad Valgamaad ka Läti aardepiraadid.

Muinsuskaitseseaduse järgi on muististe leidjatele ette nähtud leiutasu, mille määrab muinsuskaitsemeti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu.

Andres Tvauri märkis, et leiutasu tuleb lõpuks kindlasti suurem kui siis, kui leidja üritaks münte või ehteid ise mustal turul rahaks teha, sest tuleb arvestada, et mündid tuleb enne müüki ka ära puhastada. Kui seda aga põlve otsas teha, võivad need hoopis laiali pudeneda, lisaks tahavad vaheltkasu saada antiigikaupmehed.

«Leidjale on hetkel kõige kasulikum leiutasu peale välja minna,» nentis Tvauri.

Nele Kangert ega Andres Tvauri julgenud veel pakkuda, kui palju Kameradi mehed Valgamaa aarde eest leiutasu saada võiksid. Kuna haruldusi aare ilmselt ei sisalda, oletas Tvauri, et see summa võib jääda mõne tuhande euro piiresse, kuid näiteks muinasaegsete aarete puhul võib makstav preemia olla ka mõnikümmend tuhat eurot.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta