Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?

[margusmaki]

Eks aeg näitab, las tuhnivad veel maa sees, alles 2013 saadi kinnitust tänu Kõue aardele et "...et kohalike hõbeseppade töö sai hoo sisse vähemalt sadakond aastat varasemal ajal kui seni arvati, ehk siis hiljemalt 11. sajandi kolmandal veerandil" (11saj 1001-1100, 12saj 1101-1200)
Ja kui vaadata neid hõbeplekist rinnalehti siis palju nad ikka tolleaegsetest müntidest niiväga erinevad, ühesugused mummude ja ristidega vms plönnid, teised jäljendasid araabia müntide mustrit ja pealegi veel sama templiga löödud. Et kui auk sees - ripats, auku ei ole - münt? Miks siis ei võinud 100 aasta jooksul ja vajaduse tekkides asi areneda ka "päris" müntide vermimiseni? Mis nende meiemeeste ristiga ehete tõlgendus on siis, ristiusk? päike? ilus mahaviksitud pilt? Lihtne kahemõõtmeline sümbol mida toksida metalli sisse? brrr Ma suht võhik sel teemal aga jääb mulje et üritatakse tõestada et me olime lambad vs me ei olnud. minu viis senti siis

Kõue aare

5,6 sama templiga löödud

Vaatasin et Kõue nr 1 on varasemalt veel leitud (dateering ka 11saj) ja sama templiga löödud


Kes see siin tulnukaid propageeris, panen ka muinasbermuuda kolmnurga
soomevere - kõue - varbola - villevere - soomevere, need on minu praeguse tekstiga seotud asukohad


Lõpetuseks Juku lugu ka:
Vanaisa mida sa loed?
Ajalooromaani.
Aga see on ju pornoajakiri!
Sinu jaoks porno, minu jaoks ajalugu.

[mart]

Haa, tahtsin just kah lingi postitada Kuigi artklis otsesõnu ei väideta, et tegu on eestlaste löödud müntidega, siis vähemasti on peetud seda võimalikuks.

sellega on nagu jumala eitamisega, mida on väga raske teha, lihtsam on mitte nõustuda pakutud hüpoteesidega

detektoristid suurendavad leide, kust peaks välja tulema ka võimalikult vermitud münte, kahjuks kaob röövkaevamisega kontekst

[mart]

nagu kärbsed...
MÄLUPANK | Heiki Valk: Varbola kristlik kuningalinn? Hulljulge mõte, mis väärib arutelu
Kui kristlikku maailmatunnetust ja maailmakorda pooldavaid ülikuid võis Kaupo näitel olla liivlastel, siis miks mitte eestlastel?
Heiki Valk, Tartu ülikooli ajalooprofessor

Viimastel nädalatel on Eesti meedias kõneks meie vanem ajalugu, teemaringi avajaks noore ajaloolase Kristjan Oadi artikkel „Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?”. Järgnevalt lisan mõned mõttekäigud, näitamaks, kui võimaluserohke on arheoloogiliste leidude tõlgendamise maailm.

Mida arvab üks Eesti tuntumaid arheolooge ideest, et Varbolas oli Muinas-Eesti kristliku kuninga linn, kus vermiti ka münte?
...[paywall]

[aldok2]

Milline iganes on väitluse tulemus, kuid igal juhul on see jõudnud hetkel punkti, kus iga ajaloolane, kes peab end antud teemas spetsialistiks, ei saa endale enam varsti lubada sellest kõrvalejäämist, sest kui sind pole Ekspressis, siis pole sind olemaski. Ja tulemusena levib väitlus palju enam kui oleks olnud võimalik puhtalt erialakonverentsidel ja nii-öelda "päris" teaduspublikatsioonides. Mis võiski muidugi olla teema algatajate eesmärk Ootame huviga järge...

[Andvari]

Kas ajalugu, arheoloogiat õppides saab spesialiseeruda numismaatikale?

[aldok2]

Minu teada saavad ajalootundengid Eestis üks-kaks numismaatika alast kursust, võimalik, et valikainena. Kardan, et mitmete ajaloolaste jaoks on numismaatika pigem selline madalama taseme abiteadus, millega tõsist (ajaloo)teadust on raske teha, nii et sellega ei taheta/viitsita eriti tegeleda. Loodan, et eksin. Igal juhul ei tea paljud ajaloolased müntidest just eriti palju... Ega paari kursusega ei saagi mündiasjatundjaks kui praktilist kogemust peale ei tule.

Tartu ülikoolis nt saab ajaloo õppekava raames spetsialiseeruda arheoloogia, arhiivinduse, eesti ajaloo, üldajaloo, uusima aja ning kunstiajaloo erialale. Otseselt numismaatikale spetsialiseerumist ma siit välja ei loe, samas ei ole see ka võimatu, kui ise on viitsimist juurde lugeda ja nt teemal lõputöö kirjutada. Tegelikult ei oleks palju numismaatikaalase haridusega isikuid Eestis ilmselt ka vaja, kui nad just kogujaks saada ei taha, kuid kogumisega leiba ei teeni.

Kui vaadata välismaale, siis seal peaksid vastavad õppekavad olemas olema küll.

[muhfff]

Ma arvan, et kui mõnel ajalootudengil huvi on, siis on võimalik ka Eestis numismaatikale spetsialiseeruda. Lihtsalt juhendajaid-õpetajaid pole palju võtta (esimese hooga meenub üksnes Leimus, kuigi ilmselt on numismaatikuid siiski rohkem).
Ja ilmselt tuleks sel huvilisel vähemalt aasta-paar ka kuskil Lääne-Euroopas õppida.

Aga see on muidugi õigustatud küsimus, et mida selle numismaatikuharidusega täpsemalt teha. Silmaringi avardamiseks on see kindlasti huvitav, aga elukutsena ei pruugi just parim valik olla. Sest kui ise münte ei kogu ja/või müntidega ei kauple, siis väga palju töövalikuid üle ei jää. Mõne muuseumi numismaatikakogu hoidjaks/haldajaks saaks hakata.

[waux]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9258 ... er-langile

[aldok2]

Veel üks teemast inspireeritud arvamus...

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=94776

[mvahtra]

Veel üks teemast inspireeritud arvamus...

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=94776

See oli juba autorit solvav kirjutis,millele ootan huviga vastulauset. Silma jäi mulle kohe esimene halvustav lause "juristist ajaloolaseks hakanud ". Hmm. kõlab nagu "traktoristist ajaloolaseks hakanud". Minuarust peaks juuras "sõel palju tihedam " olema kui mujal, ning juristikraad on ajaloolase kraadile pigem boonuseks...