Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?

[mart]

Minu laupäeva õhtune väide oleks siis (palun julgelt konstruktiivset kriitikat) et kohalikud ülikud lõid oma raha küll, nii enne kristlust kui varase kristluse vastuvõtmise ajal, kuid mitte läänemaailmas tuntud teatud lapikute ovaalsete metallist litritena vaid teisel kujul - võrudena!
Ootan hävitavat kriitikat!

vahetuskaubanduses vastab "vahetati klaashelmeste vastu"-tingimusele ja on hõbeda tõttu isegi suurema vahetusväärtusega, aga see oleks varajastele kaupmeestele silma jäänud ja:
1. vanemates allikates oleks sellist stabiilset vahetusühikut kindlasti ära märgitud, nagu üldisemates rahade raamatutes tuuakse välja imelikud kesksed vahetusväärtused, nagu teokarbid või suured tahutud kivid
2. kui baltimaid teatakse varasemast merevaigu piirkonnana, siis võrude pikemaajalisel kasutusel (mõtled ilmselt sadu aastaid) oleks Eesti alasid teatud ka "võrude maana" (jätaks seejuures targu kõrvale ühe kohanime)

[Huviline007]

Hea vihje mart - kust siis Võru oma nime sai?
Kas hõbedasest käe- või kaelarõngast ... või pigem nõukogudeaegsest alkohoolsest joogist "Zolotoje koltso"?
Nali naljaks!
Laupäeva õhtu ja nokin pisut veel! Vabandan targemate ees juba ette!
Selline stabiilne vahetusühik : u "100g standard hõbedavõrud" on ju korduvalt kirjanduses ära mainitud - oseringid - (Näiteks: "Tamla, Kiudsoo. Muistsed aarded nr 12", Mauri Kiudsoo "Viikingiaja aarded eestist" (näitus "Idateest, rauast ja hõbedast") jne. ). Kui oli standard ühik ja standard mündilaadne maksevahend!? Miks seda mitte mündiks lugeda?
Vabandan, lihtsalt argumenteerin! Ilmselt eksin!
?

[aldok2]

Mälu järgi on sellest ennegi juttu olnud, et oseringi rahana kasutati. Nt Leimus jne raamatus "Sestertsist sendini" on nendest kah põgusalt kirjutatud. Seda tasub lugeda, kui teema vastu huvi on, ei pea kõike ise välja mõtlema ja ainult usupõhiselt toimetama

Kas oseringe ka mündiks nimetada? Pigem mitte, kui käsitleda mündina metallraha, millele on löödud ametlik tempel. Vastasel juhul võib mündina käsitleda ka rahana kasutatud metallkange, laiemalt miks mitte ka kopranahku, kive jne, mida on millalgi rahana kasutatud. Samuti ei oleks selge, kuidas eristada nn ametlikku oseringi mitteametlikust, mingit keskvõimu või viimase ametlikku templit tollal ju polnud. Aga kõik taandub mündi definitsioonile, st sellele, kuidas defineerida münti. Ma ise nimetaks neid pigem müntide eellasteks.

[aldok2]

Järgmine artikkel teemas: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9250 ... ulnukatega

Sellist ajalooteemalist artiklisadu ei mäletagi...

[muhfff]

Mina ka ei mäleta...
Aga olen väga rahul. Huvitavam kui teleseriaalid.

[aldok2]

Ja veel üks artikkel. Ei pannud ennist tähele: Marika Mägi: eestlaste oma ajalugu

https://leht.postimees.ee/7173140/marik ... ma-ajalugu

Postkoloniaalset ajaloouurimust ei peaks kartma
13. sajandi ajaloost arusaamine on keeruline
Läti Henriku kroonikat tuleb lugeda kriitilise pilguga jne

[aldok2]

Päris palju jutust on kokkuvõetud ka siin, sh sellist, mida paberväljaannetes pole avaldatud:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=135

[mart]

Huvitavam kui teleseriaalid.

Sa pole siis õigeid seriaale näinud

tsou.jpg

midagi sarnast ja teaks juba täpselt millised tulnukad kasutasid eestlasi oma eksperimendis, oskaks lugeda muinas-eesti-ruunitähtestikus ja kindlasti ravisid muistsed eestlased end kanepiga

Eesti mündikogujate õnneks tegelevad edupotentsiaaliga "vesterinenid" koroonaga, külahullude numismaatika eredamad hetked on "elektrokeemilise poleerimise" ja "mineraliseerumise" tasemel

[muhfff]

Ma juba muretsesin, et sel teemal rohkem sõna ei võetagi...
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9257 ... is-kusimus

[aldok2]

Haa, tahtsin just kah lingi postitada Kuigi artklis otsesõnu ei väideta, et tegu on eestlaste löödud müntidega, siis vähemasti on peetud seda võimalikuks.