Algsest teemast on nüüdseks juba tugevalt kõrvale kaldutud ja teema on muutunud väga emotsionaalseks ja süüdistusi on lennanud mitmes suunas.
Tunnen isiklikult mõlemat osapoolt väga hästi ja saan mõlema osapoolega ka väga hästi läbi ning antud juhul tundub mu jaoks tegu olevat lihtsalt erinevate halbade asjaolude kokkulangemisega, mille kulminatsiooniks on konflikt, millest eespool oli juttu. Järgnev kirjatükk ei ole mõeldud kellegi noomimiseks või kellelegi etteheidete tegemiseks, vaid lihtsalt hea teadmiseks võtta ja juhinduda oma tuleviku tehingutes.
Järgnevalt avaldan paar mõtet pangapakendite kohta laiemalt ja ka sellekohta kui suvaline inimene ostab pangapakendis raha, siis mida võib loota ja mida ka müüja võiks teada. Eeldame, et Eesti Pank pani rahad pangapakenditesse heauskselt ja seepärast on ka kleepsudele märgitud, et raha on UNC. Küll aga ei ole reaalsuses paljudel inimestel oskust hinnata raha ning nagu osta.ee ajalugu näitab, siis ka juba pikka aega rahadega tegelevad inimesed ei oska või teatud juhudel ka ei taha hinnata korrektselt oma müüdavaid rahasid (ei hakka siin ühtegi nime nimetama). Pangapakenditesse pakendasid omal ajal rahasid Eesti panga töötajad ja eeldame, et nad ikkagi päris murdudega raha ka ei pakendanud, kui aga rahal on kerge muljumine või väike volt, siis võis see ka vabalt juhtuda, et selline raha ikkagi pandi pangas pakendisse.
Samas on teada ka selline asi, et mitmeid rahasid seerianumbritega 000 001 on pandud pangapakendisse hoolimata nende vigadest ehk üsna tihti ei ole need rahad UNC. Mõnikord on tegu väikeste muljumiste, mis võib alandada kvaliteeti aUNCiks, aga mõnikord võib raha olla ka päris murdudega, sest kuna tegu oli nii paki pealmise rahaga kui ka platsikusse pakitult nn klotsi pealmise rahaga, siis võis transportides raha viga saada ning kõik see mõjutas raha kvaliteeti (kollektsioneerimise mõttes) ning seetõttu võivad rahal esineda teatud vead näiteks veidi ümarad nurgad, voldid vms. Eesti Panga töötajad sellega kursis ilmselt ei olnud ja kui neile anti ette pakk rahasid, mis tuleb panna pakenditesse, siis need sinna ka pandi. Mul on raske heita ette ka Eesti Pangale, et nende töös on natuke praaki, sest vigu teevad kõik pluss nemad pole ka saanud ilmselt mingit koolitust kvaliteedi hindamisest. Samas Eesti Pank müüs neid rahasid üksnes pisikese juurdehindlusega ja ülejäänud lisaväärtuse annab juurde nende kollektsioneerimisväärtus, mis väikeste seerianumbrite puhul on üsna kõrge. Seega kui keegi sai pangas mõne väikese seerianumbriga raha, mille seerianumber oli näiteks 000 006 oli õnnega koos ja sellel inimesel oli suht ükskõik, kas raha oli UNC, aUNC või XF peaasi, et ta selle väikese numbri endale kogusse saab.
Kui nüüd rääkida veel kvaliteedist, siis on paraku tõsiasi, et hoolimata Eesti Panga headest soovidest ei saa me eeldada, et UNC, mis on kirjutatud pangapakendile tähendab UNCi kollektsioneerimise mõttes. Pealegi kui keegi läheb ja nõuab oma 000 006 ümbervahetamist UNC raha vastu, siis ´ilmselt Eesti Pank tuleb soovijale vastu ja annab vastu näiteks raha seerianumbria 132 774 vms, mis on UNC. Pank ju ei müünud väikest seerianumbrit, vaid lihtsalt kupüüri. Kui aga isik ostab Eesti Panga pakendis rahatähe ja eeldab, et see on UNC ja võibolla peab ka PMG hinnaskaalal saama kindlasti UNC, siis juba kõike eelnimetatut arvesse võttes ei pruugi alati nii minna. Enamikul juhtudel on need rahad küll UNC ja saavad ka viisaka hinde (tavaliselt PMG 66 või parema), aga kui isegi välja arvata võltsitud pangapakendid, siis ei anna Eesti Panga heas usus pakendatud raha ja kiri pangapakendil garantiid, et tegu on UNC rahaga. PMG hindajad on samas professionaalid ja nende põhitööks on rahade kvaliteedi hindamine, mistõttu kui nemad raha hindavad, siis nad annavad sellele hinde, mitte lähtudes pangapakendil olevast kirjast, vaid võttes arvesse ikkagi konkreetset kupüüri.
Kui rääkida veidi konflikti põhjustanud kupüürist, siis kvaliteeti hinnata on siin ka eriti keeruline veel selle pärast, et antud kupüür on pangapakendis, mistõttu ei ole võimalik täpselt veenduda ka selle kvaliteedis. Kui sellist imet ei oska teha ka professionaalsed PMG gradeerijad, siis mida veel meie sugustest tavalistest lihtsurelikest arvata. Kui ka PCGSi pakendist tahetakse raha ümber lasta panna PMG pakendisse, siis on PMG ka sõnaselgelt ütelnud, et teatud juhtudel kui soovitakse raha ümberpanemist PMGsse ja märgitakse, et ümberpanekut soovitakse ainult juhul kui raha saab PMGs vähemalt sama või parema hinde, siis jätab PMG endale õigusele panna rahale nõrgem hinne kui vigu ei olnud võimalik tuvastada ilma pakendit avamata. Selliseks veaks võib näiteks olla nõrk volt, mis ei hakka läbi PCGSi pakendi silma.
Mina juba mõnda aega ostas pangapakendeid müües ei kirjuta UNC pealkirja, vaid kirjutan, et müügil on pangapakendis raha. Seda lihtsalt sellepärast, et olen näinud küll rahasid, mis on voltidega pangapakendis.
Lisan siia alla ka ühe lingi rahadest, mis on ostas müügil kui pangapakendis UNC rahad, aga juba väikselt pildilt on näha, et alumisel rahal on kaks suurt volti sees.
https://www.osta.ee/super-1992-a-tammsa ... kj_ilcE1rY
Seega selle pika jutu kokkuvõte on see, et kui PMG garanteerib oma pakendatud raha kvaliteedi, siis Eesti Panga pakendatud rahadest seda ei saa eeldada. Olen küll gradeerinud hulgaliselt rahasid, mis on pangapakenditest välja lõigatud ja need on saanud kõrge hinde, aga alati on erandeid ning mõni üksik pangapakendist välja lõigatud raha on saanud ka hindeks AU55 või AU58.