Euromündid.

[muhfff]

Oletan sama, aga samas, kui vaadata mündi sisemist osa, siis kuidas selgitada seda, et kui pressi all hoitud münti väga hoolega vaatata, siis tundub nagu oleks münt enne pressitud ja siis alles vermitud. Vaadake hoolega näiteks o tähte. Loodan, et on piisavalt arusaadav...

Tegelikult üks asi on tõesti huvitav, ma alguses ei pannudki tähele - sisemine ring tundub suurem. Jääb mulje, et litter on ennem suuremaks aetud ja siis mündiks löödud.

Iseenesest euromüntidel tehakse vist kõigepealt servakirjaga mündid valmis ja siis lüüakse müntideks (mälu järgi olen näinud tühja 2-eurose litrit, millel serv oli olemas).
Küsimus teklib, et mis siis täpselt saab. Loogiline oleks, et mündilöömisel kasutatakse äärerõngast, et tagada mündi ühtlane suurus (EW ajal kasutati äärerõngast ka serva rihveldamiseks).

Seega siis tekib küsimus, kuidas see litter vermimismasinasse mahtus (äärerõnga läbimõõt peaks ju väiksem olema).
Või siis kui äärerõngast polnud, siis münt võiks äärtest küll kummis olla, kuid mündi kujutis peaks olema suhteliselt sarnane standardele mündile. Litter iseenesest suuremaks ei tohiks ju venida. Lihtsalt templiosa oleks litri keskel teravate ääristega ja serv ise oleks ümar vms. Aga selle mündi puhul tundub litter ise suurem.

[karlsson123]

Kas mitte ei ole tegemist sama praagiga, nagu siin pildid on: http://euro-fehlpraegungen.de/" onclick="window.open(this.href);return false; ,alateemas Übergröße: Ohne Prägering geprägte Münzen

[muhfff]

Kas mitte ei ole tegemist sama praagiga, nagu siin pildid on: http://euro-fehlpraegungen.de/" onclick="window.open(this.href);return false; ,alateemas Übergröße: Ohne Prägering geprägte Münzen

Vot see ongi huvitav. Seal teemas on ilmselgelt ilma äärerõngata löödud mündid. Müntide ääred on ebaühtlased, ääris on väga lauge.
Kui Sinu münti vaadata, siis ääris on terav ja lauge on mündi sisemine ala.

[karlsson123]

Oleks hea teada, millised ettevõtted Euroopas väljastavad sertifikaate praakmüntidele. Kunagi plaanin selle ära teha veel mõnele mündile, siis luban, et siin foorumist põnevust jätkuks.

[mart]

Übergröße: Ohne Prägering geprägte Münzen, mainitud "ringita" vermitud münti nimetaks proovimündiks - originaalmatriitsidega vermitud standardile mittevastav (läbimõõdult suurem) münt.
vermiti ilmselt matriitside testimisel, huvitav, kuidas see jõudis käibemüntide sekka?

[karlsson123]

Olles näinud erinevaid 2 ja 1-euroseid bimetallist praake ja ühel juhul 2-eurost, kus keskmine ketas oli täiesti sile, samas, kui kõik muu oli ok, ei imesta enam üldse.

[karlsson123]

Vabandust olles näinud ikka erinevaid monometallist 1 ja 2-euroseid praake...

[muhfff]

ja ühel juhul 2-eurost, kus keskmine ketas oli täiesti sile, samas, kui kõik muu oli ok

Kuskil foorumis peaks olema ka video, kuidas kaheeuroseid tehakse. Pannakse äärmine osa ja keskmine osa kokku ning siis lüüakse templiga. Kui keskmine ketas on sile, siis ilmselt on mündi keskmine osa ära vahetatud (osta.ees on olnud müügil 1- või 2-eurone, millel oli keskmise osa asendit muudetud). Võimalik, et see sileda keskosaga münt on näiteks mündikojatöötajate vaimuvili. Tootmispraak see olla ei saa.

Võimalik, et ka need suurema läbimõõduga 2-eurosed on mündipaja töötajate "ületunnitöö". Sest ma tõesti ei kujuta ette, kuidas selline asi saaks juhuslikult juhtuda.

Aga monometallist 1- ja 2-euroste praagid on kindlasti vägev kraam. Üldse, kõik valel litril mündid. Kui pilte on, siis neid tahaks küll näha.

[mart]

Aga monometallist 1- ja 2-euroste praagid on kindlasti vägev kraam. Üldse, kõik valel litril mündid. Kui pilte on, siis neid tahaks küll näha.

http://euro-fehlpraegungen.de/" onclick="window.open(this.href);return false; on jätkuvalt parim allikas, vermingud:
* teiste euromüntide toorikutele
* euroriikide varasemate müntidele
* valedele toorikutele

veidrate 1-ja 2-euroste osas ei maksa unustada hiina "osavaid käsi", kuigi tegu on 1.aprilli artikliga, pärineb Saksa lehtedest 31.märts või varem

[muhfff]

http://euro-fehlpraegungen.de/ on jätkuvalt parim allikas

Kahtlemata, kuid võib-olla on karlsson123-l näidata ka midagi uut. Näiteks Eesti münte valedel litritel. See pakuks mulle kohe eriti huvi