Kunstnikel oli mündikavandite koostamiseks aega 1 kuu

[muhfff]

Postimees (täispikk originaal)

26.06.2007 18:34
Mari Käbin, Eesti müntide ametlik autor

Eesti raha kujunemine algas 15. detsembril 1989 kavandite konkursi väljakuulutamisega. Kunstnikele oli tööks lubatud üks kuu. Ülesanne oli keerukas, sest raha kujundamisega polnud eesti kunstnikud varem tegelenud. Aeg oli lühike ja see kuu kulunuks üksnes mündikogude ja -ajalooga tutvumiseks. Hämmastas ka see, et konkursiks oli valitud just jõulude ja aastavahetuse aeg.

Konkursi tingimustes polnud müntide puhul rohkem ettekirjutusi kui mõõdud, vääring ja ühtne tagumise külje kujundus, paberraha puhul aga nõuti eesti tähtsate kultuuri- või poliitikategelaste portreede kujutamist. Minu arvates võeti sellega kunstnikelt vabadus pakkuda ka muid lahendusi.

Konkursi võitjateks paberraha kujundamisel olid teatavasti Vladimir Taiger ja Urmas Ploomipuu, müntide osas allakirjutanu ja Enn Johannes. Seejuures mainiti, et tootmisse võetakse hoopis Paul Luhteina kavandid, sest ta oli mündi tagaküljel kujutanud Eesti Panga poolt soovitud Pika Hermanni torni.

Tuletan lugejale meelde, et aeg, mil raha kujundati, oli Eesti Vabariigi eelne aeg, kinnitamata sümboolikaga, ja kolme lõvi kujutamine polnud veel võimalik.

Preemiate kätteandmisel soovis toonane Eesti Panga president Rein Otsason kuulda ka teiste kunstnike arvamust. Paul Luhteina kavandite kohta. Arutelu käigus aga suunati pilgud hoopis minu kavandite poole. Selle tulemusena said kõik kunstnikud veel kaks nädalat aega, et edasi töötada.
...
Müntide osas otsustati minu kavandite kasuks, kuid seejuures kohustati mind tegema koostööd teise kunstnikuga nii, et kõik sentide kujundused on minu poolt, ka metallkroonise esimene pool, ent kroonise tagumisele poolele pidi tulema Guido Kutsari kujundatud Pika Hermanni torn (!) leinava Linda skulptuuri kujutisega. Otsusega ma nõustuda ei saanud, sest oma nüüdisaegses lamereljeefis lahendatud kujundust ei pidanud ma võimalikuks sajandi alguse hõngulise ümarreljeefse lahendusega kokku sobitada, pealegi läinuks münt keskelt paksuks ega vastanuks tehnilistele nõudmistele. Minu keeldumise peale halba tööd teha vastati mulle Eesti Pangast, et see pole enam kunst, vaid poliitika ja et juveelitehase direktoril kui tootjal on siin määrav otsustusõigus. Olin sunnitud metallkroonise kujundamisest loobuma.

Samal ajal, märtsis 1990, teatati mulle juveelitehase kaadriosakonnast, et minu kui tehase kunstniku töökoht on koondatud - vaatamata sellele, et tehas oli läinud Eesti Panga alluvusse ja alustas tööd ka rahapajana, ehk teisisõnu - tööd minu kavanditega.

Maikuus avanes võimalus muuta müntide tagumine pool ja kujundada sellele kolm lõvi. Pöördusin selle ettepanekuga Eesti Panka 16. mail, pärast 15. mai sündmusi Toompeal, kuid sain eitava vastuse.

Juveelitehases alustatud tööle ma ligi ei pääsenud, kuna ma seal enam ei töötanud. Mõned korrad mind siiski vaatama lubati ja ma märkasin oma kavandite hirmuäratavat muundumist. Number mündil oli muudetud õõnsaks ja seest triibuliseks, šrift oli muudetud ega haakunud enam numbri kujundusega.
...
Näinud oma kavandite muutmist ilma minu nõusolekuta, otsisin abi autorikaitselt. Nende vastusest jaanuaris sain teada, et Eesti Panga nõukogu on tühistanud 20. detsembril oma otsuse müntide vermimise kohta minu kavandite alusel ja väidab, et autoriõigust pole rikutud. Samal päeval olevat kinnitatud ka graveerija Ants Raua kavandid, kus numbrite ja šrifti osas olnud tegev Paul Luhtein ja lõvide osas Arseni Mölder.

Nõnda ei jäänud nendest rahadest, mida mina kujundanud olin, enam midagi järele. Kunstnikuna oleksin rahul, kui raha väljanägemine sellest võitnud oleks, paraku see nii pole. ...