Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid

Uudised, artiklid ja pressiteated müntide teemal. Ärge unustage viiteid!
Vasta
mvahtra
Viiekroonine
Postitusi: 905
Liitunud: 21 Veebr 2012, 11:15

Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid

Postitus Postitas mvahtra » 02 Jaan 2022, 15:39

Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid
Autor
Liina Laks
majandusajakirjanik

Tõenäoliselt meenemünt, mis vermiti siis, kui 1545. aastal sai Tartu piiskopiks Jodokus von der Recke. Ametisse pühitsemisega kaasnes sõrmuse sõrme panemine, mündil on sõrmusekujuline ring.
FOTO: Kristjan Teedema
Maksu- ja tolliamet kogus kokku rea olulisi muudatusi, mis käesoleval aastal juba kehtivad või lähikuudel kehtima hakkavad

Suur hulk kehtima hakkavaid seadusemuudatusi puudutavad esmajoones ettevõtjaid, aga mitmed neist on ka tavainimesele olulised.

Üks oluline muudatus puudutab neid inimesi, kes müüvad kasutatud kaupa. Kui seni on olnud nii, et maksustatakse ostu- ja müügihinna vahe, siis nüüd määrab müüja kauba maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel, mitte iga eseme kohta eraldi. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.

Hea uudis tuleb numismaatikutele suvel, kui riik lubab meenemüntidega kaubelda käibemaksuvabalt.

Pakendiseadust muudetakse nii, et korduvkasutatav pakend võib ka olla midagi muud kui purk või pudel ehk see on ka see karp, mille saab inimene kaupluse soojaletist. Kui müüja korduvkasutatud pakendeid tagasi ei võta, siis määratakse see kauba maksustatava väärtuse hulka ehk see muutub müüja jaoks maksustatavaks käibeks.

Maksuparadiisist püütakse makse kätte saada
Tulumaksuseaduses saab varasemalt pehmemat nime kandnud madala maksumääraga territooriumist maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooniga. Tulumaks peetakse kinni maksuparadiisis asuvale juriidilisele isikule Eesti residendidle osutatud teenuste eest makstavalt tasult. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete maksustamisel lähtutakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjast.

Muudatuse kohaselt ei kohaldata Eesti residendist äriühingu edasimakstavale dividendile ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumile tulumaksuvabastust, kui dividendi maksev äriühing või püsiv tegevuskoht asuvad maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis.

Eesti residendist füüsilise isiku kontrolli all oleva maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustatakse füüsilise isiku tuluna olenemata sellest, kas juriidilise isiku tulu on kasumit jaotanud.

Igakuine maksuvaba tulu kohaldamine mitteresidendile tehtud väljamaksele
Alates sellest aastast võivad kõik Euroopa Majanduspiirkonna riikide residendid (Euroopa Liit pluss Norra ja Lichtenstein ja Island) saada 500-eurost tulumaksuvabastust sarnaselt Eesti residentidega, kui neil siin tulu tekib. Seda sai tegelikult ka varasemalt, aga seda arveldati kord aastas tuludeklaratsiooniga. Nüüd saab mahaarvamisi teha kord kuus.

Lootusetu võla korral käibemaksu maksma ei pea
Kui varasemalt ütlesid Eesti seadused ja maksuamet, et oma mure -, maksad ka sulle tekitatud võla eest, siis nüüd muudetakse seadust nii, et kui klient on lootusetult võlgu, saab Eestis asuv müüja vähemalt maksukoormust vähendada. Päris lihtne see aga pole ning suurte arvete korral tahetakse näha kohtulahendit. Siin on uued reeglid:

võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käibemaksuseaduse §-le 37;
käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
nõuet pole võõrandatud;
arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud järgmises punktis nimetatud juhul;
suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);
kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.


1

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 4494
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid

Postitus Postitas muhfff » 02 Jaan 2022, 16:32

Tundub, et artiklit on tagantjärgi parandatud:

Meenemünte puudutav seadus muutub selliselt, et kui seni kaubeldakse nendega käibemaksuvabalt, siis alates juulist lisandub neile käibemaks. Meelis Atonen Tavidist viitas,et see muudab investeeringuhõbeda müntidesse investeerimise Eestis mõttetuks.*

*Parandatud: algselt oli info tagurpidi. Vabandan!
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 783
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid

Postitus Postitas aldok2 » 02 Jaan 2022, 16:32

mvahtra kirjutas:
02 Jaan 2022, 15:39
Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid
Autor
Liina Laks
majandusajakirjanik

Hea uudis tuleb numismaatikutele suvel, kui riik lubab meenemüntidega kaubelda käibemaksuvabalt.
Alates 01.07.2022 kehtiv KMS §16 lg 2 prim sõnastus on selline:.. "Käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet:
4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud tehingud meenemüntidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 135–137) tähenduses või ühenduseväliste riikide meenemüntidega (edaspidi meenemündid), mis ei ole investeeringukuld;"...

Mina loen siit välja just vastupidise, et meenemündid lähevad käibemaksu alla, va investeeringukuld.

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 783
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad ja kollektsionäärid

Postitus Postitas aldok2 » 02 Jaan 2022, 16:35

Väljavõte seaduse muutmise seletuskirjast:

"KMS § 16 lõike 21 punktis 4 sätestatakse, et maksuvabastust ei rakendata tehingutele meenemüntidega, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntidega. Välistus ei kehti investeeringukullale. Meenemüntidega tehtavad tehingud jäetakse käibemaksuvabastuse alt välja kooskõlas käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punktiga e. Mõiste „meenemünt“ on sisustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 651/2012, euromüntide emiteerimise kohta , artiklis 5. Meenemünt vastab järgmistele kriteeriumidele:
a) mündi nimiväärtus erineb käibemüntide nimiväärtusest;
b) mündil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide ühise külje kujutistega ning kui nende kujutised on sarnased käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, saab nende üldist välimust endiselt lihtsalt eristada;
c) vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest – värvus, läbimõõt ja kaal – erinevad oluliselt käibemüntide vastavatest omadustest; olulise erinevusena käsitatakse seda, kui väärtused koos lubatavate hälvetega jäävad käibemüntide jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust väljapoole; ning
d) neil ei ole tihedalt hammastatud serva või „Hispaania lille” kuju.
Meenemüntidel on seadusliku maksevahendi staatus üksnes selle emiteerinud liikmesriigis. Samas ei ole need mündid mõeldud maksevahendina kasutamiseks. Nimetatud määruse artikli 5 lõike 5 kohaselt võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, et hoida ära meenemüntide kasutamist maksevahendina. Seega maksustamise seisukohalt ei ole meenemünt võrdsustatud maksevahendiga, millega tehtavaid tehinguid ei maksustata, vaid seda maksustatakse kui kaupa.

KMS § 17 lõike 1 punkti 3 muudatusega sätestatakse maksuvabastus müntide ja pangatähtede impordile. Sätte sõnastust muudetakse eelnõuga vastavalt käibemaksudirektiivi põhimõttele, et impordi käibemaksuvabastus ei kehti müntidele ja pangatähtedele, mida tavaliselt maksevahendina ei kasutata. Seega näeb eelnõu ette impordi maksuvabastuse müntidele ja pangatähtedele, välja arvatud kollektsiooniesemed ja meenemündid. Seejuures ei kehti välistus investeeringukullale, mis on maksuvaba vastavalt KMS § 16 lõike 2 punktile 8. Kollektsiooniesemete mõiste on sätestatud KMS § 41 lõikes 2. Kollektsiooniese on muuhulgas numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) kood on 9705 00 00. Mündid ja pangatähed on käsitletavad kollektsiooniesemetena, kui need ei ole enam seaduslikud maksevahendid ja on mõeldud ainult kollektsioneerimiseks.

KMS § 16 lõike 21 punktis 4 sätestatakse, et maksuvabastust ei rakendata tehingutele meenemüntidega, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntidega. Välistus ei kehti investeeringukullale. Meenemüntidega tehtavad tehingud jäetakse käibemaksuvabastuse alt välja kooskõlas käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punktiga e. Mõiste „meenemünt“ on sisustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 651/2012, euromüntide emiteerimise kohta , artiklis 5. Meenemünt vastab järgmistele kriteeriumidele:
a) mündi nimiväärtus erineb käibemüntide nimiväärtusest;
b) mündil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide ühise külje kujutistega ning kui nende kujutised on sarnased käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, saab nende üldist välimust endiselt lihtsalt eristada;
c) vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest – värvus, läbimõõt ja kaal – erinevad oluliselt käibemüntide vastavatest omadustest; olulise erinevusena käsitatakse seda, kui väärtused koos lubatavate hälvetega jäävad käibemüntide jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust väljapoole; ning
d) neil ei ole tihedalt hammastatud serva või „Hispaania lille” kuju.
Meenemüntidel on seadusliku maksevahendi staatus üksnes selle emiteerinud liikmesriigis. Samas ei ole need mündid mõeldud maksevahendina kasutamiseks. Nimetatud määruse artikli 5 lõike 5 kohaselt võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, et hoida ära meenemüntide kasutamist maksevahendina. Seega maksustamise seisukohalt ei ole meenemünt võrdsustatud maksevahendiga, millega tehtavaid tehinguid ei maksustata, vaid seda maksustatakse kui kaupa.

KMS § 17 lõike 1 punkti 3 muudatusega sätestatakse maksuvabastus müntide ja pangatähtede impordile. Sätte sõnastust muudetakse eelnõuga vastavalt käibemaksudirektiivi põhimõttele, et impordi käibemaksuvabastus ei kehti müntidele ja pangatähtedele, mida tavaliselt maksevahendina ei kasutata. Seega näeb eelnõu ette impordi maksuvabastuse müntidele ja pangatähtedele, välja arvatud kollektsiooniesemed ja meenemündid. Seejuures ei kehti välistus investeeringukullale, mis on maksuvaba vastavalt KMS § 16 lõike 2 punktile 8. Kollektsiooniesemete mõiste on sätestatud KMS § 41 lõikes 2. Kollektsiooniese on muuhulgas numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) kood on 9705 00 00. Mündid ja pangatähed on käsitletavad kollektsiooniesemetena, kui need ei ole enam seaduslikud maksevahendid ja on mõeldud ainult kollektsioneerimiseks. "...

Vasta