Pärlid eBays ja muudes oksjonikeskkondades

[Andvari]

Huvitav kuidas see münt EW kalleimate müüdud müntide reas positsioneerub, mis peale 10 marka 1926 (mis enam-vähem suvalises säilivuses on kallis) tulevad?

Kõik sõltub säillivusest.

[121]

Mõtlen maksimaalset rahasummat mingi konkreetse mündi eest, mida teadaolevat on mastud. Eks see ilmselt iga mündi maksimaalne säilivus on. Näiteks see 5 senti 1931 oli siis põhimõtteliselt 2950 eur. Kas midagi mahub veel selle ja 10 marka 1926 (mis enam-vähem suvalises säilivuses on kallim) vahele?

[muhfff]

Kas midagi mahub veel selle ja 10 marka 1926 (mis enam-vähem suvalises säilivuses on kallim) vahele?

2 krooni 1930 NGC MS66* eest on Numisbaltis 4130 eurot makstud (koos tasudega)
Ja ma olen peaaegu kindel, et privaatsete tehingute käigus on ka näiteks 5 marka 1926 eest suuremaid summasid makstud.

[Andvari]

Mõtlen maksimaalset rahasummat mingi konkreetse mündi eest, mida teadaolevat on mastud. Eks see ilmselt iga mündi maksimaalne säilivus on. Näiteks see 5 senti 1931 oli siis põhimõtteliselt 2950 eur. Kas midagi mahub veel selle ja 10 marka 1926 (mis enam-vähem suvalises säilivuses on kallim) vahele?

2018 maksti HA.com oksjonimajas 5m26 NGC MS64 eest 3,840.-USD.
Meenub OSTA oksjon kus 50 senti MS65 läks kaubaks 1000.- Numisbalt oksjonil on ka kõvasti makstud.
Samuti coinsi oksjonil 3m25 ms65 läks vist 1000.- jne. Kuskil siin foorumis on suuremad hinnad kirja ka osaliselt pandud.
Kui otsid vast leiad.

[aldok2]

Minu kogemusel peab äärmuslike hindade puhul suhtuma väga ettevaatlikult. Kui mingit münti on mingis kvaliteedis müüdud vaid mõned üksikud eksemplarid, siis selle statistika põhjal ei saa tuletada järgmise sarnases kvaliteedis eksemplari turuhinda. Järgnev ei pruugi tingimata käia Eesti müntide kohta, kuid võib ka käia: mõnes oksjonimajas lähevad mõned mündid arusaamatult kallilt, mis tekitab kahtluse, et tegu on manipuleeritud hindadega. Oksjonimaja võib, aga ei pruugi olla asjaga seotud. Siis saab soovitada ainult enda harimist, sest ühte ja õiget hinda pole haruldusele võimalik määrata. Tasub ka arvestada, et suurte harulduste puhul kukub hind tugevalt, kui juba paar täiendavat eksemplari turule juurde tuleb. Sel juhul ei pruugi mineviku müügihinnad (rääkimata kataloogihindadest) anda mingit infot reaalse turuhinna kohta, vaid see muutub iga oksjoni käigus (eeldatavasti hind odavneb iga järgmise müügiga, kuid see pole absoluutne). Siis aitab ainult kõhutunne ja hea õnn.

[muhfff]

Kui kellelgi on mõnisada tuhat vaba raha ja ei tea, mida mõistlikku sellega peale hakata, siis Sinconas tuleb oksjonile suht haruldane Eestiga seotud münt - 48-kopikaline livonees, 1756 (!!!). Bitkin R4, tiraaž väidetavalt 10 eksemplari.
https://auktionen.sincona.com/en-us/auc ... art_id=480

NGC link kah https://www.ngccoin.com/certlookup/6483998-011/63/

[Andvari]

Põnev eksemplar. Huvitav on, et vapil alumine kolmas lõvi on kuidagi nadivõitu - põlegi teist eriti. Näidisel võiks eeldada, et kõik detailid on perfektsed. Seda enam, et tehtud vaid 10 tk neid ja templi kulumiseks seda lugeda ei saa.

[aldok2]

Põnev eksemplar. Huvitav on, et vapil alumine kolmas lõvi on kuidagi nadivõitu - põlegi teist eriti. Näidisel võiks eeldada, et kõik detailid on perfektsed. Seda enam, et tehtud vaid 10 tk neid ja templi kulumiseks seda lugeda ei saa.

Templi kulumine see kindlasti ei ole, pigem vermimisviga (nt ebakorrapärane toorik, mille tõttu ei ole igal pool jätkunud metalli templi täielikuks täitmiseks; või siis millegipärast nõrk löök just lõvide piirkonnas. Samas seda viimast ei saa pidada tõenäoliseks, sest sel juhul oleks eeldanud kehva vermingut servani välja). Ei saa välistada ka templidefekti - tempel ise on selle lõvi kohalt nõgus ja siis ei ole alati ulatunud toorikuni. Lisaks on ka aastaarv veider, puhtalt lehelt loeks välja pigem 1766.

Leidsin oma fotopangast veel sarnase viletsa lõviga eksemplari, võimalik, et see on tüüpviga.

48k 1756 2B.jpg

Samas on mul fotosid ka korralikest lõvidest. Võimalik, et templeid on rohkem või siis pole kõik originaalid.

Muidu aga nii sõbraliku norimise korras: kui nimetada suht haruldaseks 10-se tiraažiga münti, siis kuidas tähistada ca 200 säilinud eksemplariga 10M 1926 haruldusastet, kas vähelevinud?

[muhfff]

Muidu aga nii sõbraliku norimise korras: kui nimetada suht haruldaseks 10-se tiraažiga münti, siis kuidas tähistada ca 200 säilinud eksemplariga 10M 1926 haruldusastet, kas vähelevinud?

Muidugi, massikaup!
Aga kui natuke tähti närida, siis sõna "haruldane" kasutatakse minu meelest liiga kergekäeliselt. Ma ütleks, et haruldane on asi, mida pakutakse võib-olla korra mitme aasta jooksul. Kui münti on iga aasta saada (või veel tihemini), siis jah, tegemist on maksimaalselt vähelevinud mündiga.

Aga kui livoneesist rääkida, siis oksjoni juures on isegi kirjas, et münditoorik pole perfektne (minor flan flaw). Eelkõige paistab see silma Elisabeti näo juures, aga võib-olla on ülejäänud litter kah n-ö alaväärne.
Ses suhtes muidugi huvitav, et sisuliselt on tegemist proovirahaga, aga litrid on n-ö suvalised.
Aga ehtsuses vist selle mündi puhul ei kahelda, viimati oksjonil 2012, enne seda 1938 (!), mingi Vene eksperdi tunnistus ka, NGC karbistas kah jne.
Ma ei ole nende müntide hingeeluga just kuigi süvitsi kursis, aga neist kindlasti tehti hiljem novodele. Äkki novodelid olid parema kvaliteediga?

[aldok2]

Aga kui natuke tähti närida, siis sõna "haruldane" kasutatakse minu meelest liiga kergekäeliselt. Ma ütleks, et haruldane on asi, mida pakutakse võib-olla korra mitme aasta jooksul. Kui münti on iga aasta saada (või veel tihemini), siis jah, tegemist on maksimaalselt vähelevinud mündiga.

Sellist lähenemist kasutati vist Rootsi mündioksjonitel. Aga sellisel hindamisel tekib jälle teine probleem: on juhtunud, et seesama väga haruldane münt ilmub lühikese aja jooksul mitmele oksjonile, st muutuks justkui üliharuldasest mündist maksimaalselt vähelevinud mündiks, kuigi münti sisuliselt ei liigu. Põhjus on teadmata (nt diilerid keerutavad, eelmine omanik sureb ära või tal tekib ootamatu rahavajadus), kuid see polegi väga oluline. Enne seda münti oli pikka aega vaikus, keegi kusagil ei pakkunud.

Mul ka ideaalset lahendust pakkuda pole, kuid seda tasub silmas pidada. Muidu jah on pakkumiste hulk turul ka asi, mida võiks vaadata. Üldtunnustatud harulduse definitsiooni pole keegi minu teada suutnud välja mõelda. Probleem ei ole definitsioonide puudumises, vaid nende üldtunnustatud olekus. Asi on ka psühholoogias: kuidagi rahuldustpakkuvam on omada haruldast münti, nii kiputaksegi haruldustega liialdama. Ka huviliste arv võib selles võrrandis oluline olla.