coins.ee wrote:Algatuseks võiks siia teemasse lisada topicu
mida ei tohi müntidega teha.
Lgp. kaaskannatajatel palun seda topicut täiendada, lisan ka ise
taunitavaid tegevusi kui miskit meelde või elus ette tuleb.
1) kindlasti ei tohi hõbemünte soodaga läikima nühkida - mõne inimese silmale on sooda alt läbi käinud münt kindlasti ilus vaadata
aga kui heita mündile pilk 10x või 20x luubiga siis on kõik nühkimise jäljed näha, see aga kahandab tunduvalt müntide väärtust.
2) Vene albumid - võimalusel hoiduda vanadest nn. vene albumitest, münditaskutes kasutatav materjal sisaldab väävlit
ja see omakorda tekitab müntidele oksiidi.
3) müntide puhastamine liivaga - olen näinud vaskmünte, mida on üritatud puhastada liivaga nühkides, tulemus oli masendav.
5) oksiidi eemaldamine mehaaniliselt, vaskmüntidelt kiputakse rohelist oksiid noa või skarpelliga maha kraapima, vigastades
sellega ka mündi tervet aluspinda.
6) igasugune poleermüntide aversi reveris näppimine - vt lisaks punkt 7.
7) poleermüntidelt sõrmejälgede kaltsu või vatiga maha võtmine - tekitab poleerpinnale õrnad kriipsud, mis kahandavad tunduvalt poleermündi turuväärtust.
8) paatina eemaldamine - eelkõige algajate kollektsionääride viga, endalgi varajases staadiumis läbipõetud haigus.
sai eemaldatud hõbemüntidelt aastatega sinna tekkinud kollakas-pruunikas vahest sinakas paatina.
Paatina toone esineb sõltuvalt müntide hoidmistingimustest õrnkollasest süsimustani.
muhfff wrote:Punkti 6 täienduseks - sama kehtib ka Unc-säilivuses (ehk pangasäilivuses) müntide kohta. Näpujälg keset käibimata münti pole sugugi kena vaatepilt. Münte tasuks hoida ainult servadest.
Lisaks, münte ei tasu puhastada ka hambaharja või muid abrasiivseid vahendeid kasutades (haakub punktidega #1 ja #3).
Juurde lisaksin sellise punkti, et kui keegi on siiski münti puhastanud, siis tasuks enne mündi albumisse või holderisse panemist veenduda, et münt täiesti kuiv on. Niiskus pole müntide sõber...
luidale wrote:Kinlasti ei tasu ka münte chillit bangi või mõnda teise kodukeemiasse pista.
Kunagi keegi kirjutas mulle, et ta on oma kogu chillitabangi toppinud ja mündid ära rikkunud, et mis edasi teha.
fengarm wrote:Üks hullemaid asju mida vaskmüntidega teha on neid ükskõik missuguse happelise asjaga puhastada. Kord proovisin üht üsna kenas templiläikes kahesendist äädikaga puhastada, millel oksiiditäpikesed peal olid. Ootasin pool tundi ja lasin siis kraani all leige veega puhtaks. Oksiid läinud nagu niuhti aga templiläike võttis ka endaga kadunud asjade maale kaasa...
Nii-et äädikas müntidele hästi ei mõju. Mõned hõbemündid on küll niiviisi puhtaks saanud, aga ükski xf ega unc münt minu poolt enam happeid ei näe.
B wrote:Kuidas mündid (päikese)valgusesse suhtuvad?
muhfff wrote:Erinevalt paberrahadest ei tohiks päiksevalgus küll münte mõjutada.
Pole nagu kuulnud, et kuld, hõbe või vask pleekuks.
Samas, valguse käes olev münt on enamasti lahtises õhus ja võib seetõttu oksüdeeruda.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Ka mina oma esimesed mündid puhastasin hambaharjaga, puhastusvahendiks Cif või kurikuulus C Bang - ühe ilusa Katariina rubla rikkusin ära.
Lisasin ka näitliku pildi hambaharjaga puhastatud ning puhastamata mündist- ilmselt vasakpoolne on väärtuslikum
Nikolai II.JPG
You do not have the required permissions to view the files attached to this post.
Olen ka vanemad vask ja nikkel mündid hambaharjaga üle käinud,enne albumisse panekut. Puhastusvahendiks CIF,Kuna
mündid olid ikka väga määrdunud. Tulemuseks ilus puhas münt albumis. Kindlasti ei tohiks cifiga puhastada alumiiniumit.
Kuna kuskilt foorumist mingi aeg tagasi lugesin, et hambaharjaga puhastamine ei tee paha,siis ei oskagi seisukohta võtta.
Muidugi UNC münte ei ole küll mõtet hambaharjaga torkida.
Või kuidas siis määrdunud münte puhastada,kui hambaharjaga ja kaltsuga ei ole soovitatav.
Münte ei puhastata ise, kui puuduvad väga põhjalikud kogemused. Selleks otstarbeks kasutatakse tõsisel vajadusel erinevaid teenusepakkujaid. Isegi spetsiaalsed hõbedapuhastusvedelikud suudavad mündi totaalselt ära rikkuda jättes mulje poleeritud mündist. Kogenematule silmale võivad sellised prillikiviks läikima hõõrutud mündid muidugi ilusad tunduda, kuid numismaatiline väärtus on neil koheselt tohutu palju madalam. Igasugustest müntidest tuleb eemal hoida ka happed, CIF!!, Cillit Bang!! jms.
Hambaharja nimi ütleb selgelt ära, kus seda kasutada tuleks. Müntidelt mustuse eemaldamiseks ei ole ükski vähegi abrassiivne materjal mingisugune arvestatav variant. Kuigi lihtsalt käes vaadates võib hambaharjaga puhastatud münt peaaegu kena paista, on suurenduse all näha tohutult pisikesi kriime. Need kriimud tekivad ka pehme puuvillase kangaga hõõrudes ning eriti tundlikud on XF-BU või PROOF kvaliteedis mündid või pehmetest metallidest nagu näiteks kuld valmistatud rahad.
Kõige professionaalsemad teenusepakkujad kasutavad müntide puhastamiseks, nii palju kui ma kuulnud olen, mingisugust gaasikeskkonda, mis võtab mündilt mustuse ja oksiidi maha, kuid jätab originaalläike kenasti puutumata. Muidugi on sellised meetodid kulukad.
Algajad ajavad tihti sassi ka mündile aja jooksul tekkinud paatina ja mustuse. Paatina on teatavasti õhuke oksiidikiht mündil, mis võib varieeruda helepruunist täieliku värvispektri üheaegse esinemiseni mündil või isegi süsimustani. Kõige väärtuslikum on neist vast see keskmisena kirjeldatud, ehk nn vikerkaarepaatina, mida tõeäoliselt ka algaja maha ei võtaks, kuid ka muu paatina ei alanda mündi väärtust sugugi. Paraku tihti nii arvates, või ajades selle mustusega segi, hakatakse münti puhastama, teadmata ise, et teed endale karuteene.
Igal juhul on kollektsioon isegi siis väärtuslikum, kui see koosneb mustusega kaetud müntisest, mitte oskamatult puhastatud rahadest.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.
suurpomm wrote:Oksjonilt münte ostes on olnud juhuseid, kus UNC münt on pakendatud käibel olnud müntidega segi.
Olen sellistel puhkudel palunud konkreetse UNC kahtlusega mündi eraldi pakkida. Kõik müüjad ei tegele ju müntidega, ega peagi peensusi teadma.
Viimati sain oksjonilt mündi, mis oli müüja poolt kleeplindiga kokkutõmmatud, kenam oleks, kui ta oleks bussipileti jagu paberit leidnud enne mündile ümber panekuks!
Ühte müüjat julgesin õpetada, et ta "Ostas" kõiki münte ei kipuks puhastama, XF ja UNC on kerge paatina all kenam, rääkimata väärtuse vähenemisest. Kuri oli mu märkuse peale, aga edaspidi on tal ka nühkimata münte müügis olnud.
Huvitavad heas säilivuses Eesti jt. Balti riikide mündid.
Hmmm, esmalt tere ka, sest ma suht värske postitaja ja otsingi kohta, kus nõus antud, et kas või kuidas siis üldse münte ise puhastada, aga tundub,e t targem on vist näpud eemale hoida ja lasta vaid asjatundjatel seda teha?
Avastasin siin koristades nimelt terve plekkpurgitäie vanu münte ja no nii mõnigi on oksüdeerunud ning sel kujul imelik neid kellelegi pakkuma ka hakata. On soovitusi?
Üks pilt esiküljest hea resolutsiooniga ja sama ports, soovitavalt jättes müntide asukohad samaks, ka tagumiselt küljelt pildiga oleks alguseks väga hea!
Huvitavad heas säilivuses Eesti jt. Balti riikide mündid.
- ühe ilusa Katariina rubla rikkusin ära.
