Arhiivikvaliteedis münditasku

Müntide hoiustamine, puhastamine jmt. Küsi nõu või jaga tarkust!
Vasta
VilkVarustus
10 senti
Postitusi: 26
Liitunud: 22 Okt 2017, 18:10

Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas VilkVarustus » 25 Jaan 2023, 17:08

Milline on arhiivikvaliteedis münditasku, sobilik müntide pikaajaliseks hoiustamiseks? Millises münditaskus Sina oma münte hoiad?
SAFE blogi annab ülevaate enamlevinud münditaskute materjalidest ning nende omadustest.
Vaata järgi ja kontrolli, kas Sinu münditaskud on ikka sinu mündikogule ohutud!

Link artiklile

Loe ja jäta soovi korral kommentaar!

121
Topeltkroon
Postitusi: 256
Liitunud: 18 Okt 2020, 21:50

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas 121 » 25 Jaan 2023, 17:56

Võin öelda, et kuigi Mylar on siis sisuliselt PET, mida kirjutatu põhjal ei saa termiliselt sulgeda, siis Mylar-it saab väga hästi sulgeda. Ma panen kõik mündid Mylar-ist taskutesse, lõigates topelt-tasku pooleks ja sulatan serva hermeetiliselt kinni. Jääb täiesti tihe, prooviks panin ükskord natuke vett sinna sisse ja peale kinni sulatamist pressisin seda taskut igatepidi, ei tulnud tilkagi kusagilt välja. 8-) Materjal on väga hea läbipaistvusega, aga peab arvestama, et suhteliselt kergelt tulevad kriimud peale.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas muhfff » 25 Jaan 2023, 19:27

121 kirjutas:
25 Jaan 2023, 17:56
Ma panen kõik mündid Mylar-ist taskutesse, lõigates topelt-tasku pooleks ja sulatan serva hermeetiliselt kinni.
Kui saladus pole, siis millega Sa need kinni sulatad?
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

VilkVarustus
10 senti
Postitusi: 26
Liitunud: 22 Okt 2017, 18:10

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas VilkVarustus » 25 Jaan 2023, 19:58

121 kirjutas:
25 Jaan 2023, 17:56
Võin öelda, et kuigi Mylar on siis sisuliselt PET, mida kirjutatu põhjal ei saa termiliselt sulgeda, siis Mylar-it saab väga hästi sulgeda.
Kui lõpuni täpne olla, käib tekstis esitatud väide PET taskute kohta nagu seda on Guardhouse PET topelttaskud. Mylar on PET edasiarendus, polüestervaik, kui kasutada nende enda terminit ja pole välistatud, et seal on midagi teisiti. Raske öelda.

Kui lugeda SAFLIP taskute kohta käivat infot, siis keskendutakse seal rohkem PVC kritiseerimisele kui oma toote/materjali tutvustamisele. Öeldud on aga ka järgmist:
Arendustööde tulemusel nägi aastal 1980 ilmavalgust puhtast MYLAR® polüestervaigust SAFLIP® münditasku. Hiljem SAFLIP münditaskut täiustati eesmärgiga muuta see paremini volditavaks ja õhukindlaks neil juhtudel kui kollektsionäär otsustas tasku kinni keevitada.
Seega polyestervaiku saab keevitada, see on ka tootja poolt selgesõnaliselt välja öeldud. Teen teksti Mylari osas ka vastava täienduse.

Materjali (Mylar) enese kohta ütleb internet nii:
Mylar®, also known as BoPET (Biaxially-oriented polyethylene terephthalate), is a polyester film made from stretched polyethylene terephthalate (PET) and is used for its high tensile strength, chemical and dimensional stability, transparency, reflectivity, gas and aroma barrier properties, and electrical insulation.

murfor
10 senti
Postitusi: 25
Liitunud: 11 Aug 2019, 23:09

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas murfor » 25 Jaan 2023, 20:42

Kas e-poes müüdavad mündiraamid sobivad pikaaegseks säilitamiseks?
Mind hirmsasti häirib münditaskute juures, et münt liigub sees ringi ja sellepärast eelistan isekleepuvaid mündiraame.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas muhfff » 25 Jaan 2023, 21:38

Mündiraamide kohta ma ütleks omast kogemusest lähtuvalt, et tasub väga ettevaatlik olla. Eriti isekleepuvatega.
Münditaskute puhul on materjali käitumine enam-vähem selge, näiteks kui mylarit on aastakümneid kasutatud ja probleeme pole olnud, siis võib eeldada, et ka praegu valmistatud mylar on samuti aastakümnete jooksul ohutu.

Mündiraamidel on aga kolm "materjali" - kile (kui "venib", siis sisaldab tõnäoliselt PVCd), pappümbris (võib samuti sisaldada mündile ebasobivaid ühendeid, näiteks väävlit) ja isekleepuvatel ka liim. Klammerdatavatel jällegi võivad klambrid rooste minna, mis omakorda võib münti mõjutada.

Kui hea või halva mündiraamiga tegemist on, selgub kahjuks alles aastate jooksul.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

121
Topeltkroon
Postitusi: 256
Liitunud: 18 Okt 2020, 21:50

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas 121 » 25 Jaan 2023, 22:15

muhfff kirjutas:
25 Jaan 2023, 19:27
Kui saladus pole, siis millega Sa need kinni sulatad?
Triikrauaga, läbi küpsetuspaberi. Peab mingi kõvema pinna peal tegema, näiteks paksust vineerist või puidust plaadi peal. Ise olen ka veel paksema paberi vahele pannud kuna vineer on kergelt krobeline. Küpsetuspaber on pooleks keeratud ning münditasku on seal vahel, avatud serv paberi murdekoha vastu surutuna (et teaks täpselt kus münditasku serv on kuna küpsetuspaber ei paista väga hästi läbi. Algul tegin küpsetuspaberile ka pliiatsiga joone peale, et teaks arvestada kui palju münditasku peale triikraua serv võiks tulla, aga viimasel ajal olen juba niisama silma järgi pannud. Triikraua kuumus on mu kasutataval triikraual 1,5 peal paras (max oli vist 4) ja algul kui triikraud on end üles kütnud, siis on paras hoida u. 2 sekundit peal ja kui on juba mõnda aega käigus olnud ning pole veel uuesti kütma hakanud, siis 3 sekundit. Mida kauem hoida, seda läbipaistmatumaks valgeks see kuumutatud koht muutub ja see pole kena ning hakkab ka paberi külge sulama. Tegelikult piisab üllatavalt vähesest kuumutamisest, ei pea (pool)läbipaistmatuks valgeks minema. Mingi aja pärast peab küpsetuspaberil teise koha käiku võtma, kui umbes paarkümmend sulatamist on tehtud, muidu hakkab ka kergelt paberi külge sulama.
Kui 50x50 taskut kasutada ja münt ise on väike (näiteks 20 mm), siis võib ta kergesti seal sees liikuma hakata ja end mingisse ebameeldivasse asendisse sättida kuna tasku pind on üsna libe. Põhimõtteliselt saab seda ka vältida kui sulatada laiemalt ja võibolla siis ka juba kõigist servadest, aga peab vaatama kas vaatepilt on omale vastuvõetav kui münt albumis on.
Kuna need münditaskud on üsna libedad, siis albumis olles võivad ka seal olevatest pesadest välja libiseda kui albumit valele poole kallutada. Võibolla oleneb ka konkreetsest albumi lehtedest, ise kasutan 50x50 mündiraamidele mõeldud lehti, suuremate müntide korral 67x67 lehti ja 65x65 Saflip taskuid. 65x65 taskutega katsetasin ka sellise lehega: https://safe-album.ee/et/epood/e-pood/m ... 812-detail Sealt ei saa nad nii kergelt välja libiseda, aga siis jääb mündi vaadeldavus veidike kehvem kuna jäävad paistma läbi 3 kile.

Papist ja kilest mündiraamides pikaajaliselt säilitamisesse hakkasin skeptiliselt suhtuma kui ostsin ühe üsna vana hõbemüntide kogu, mida oli niimoodi säilitatud. Päris palju aastaid olid mündid seal olnud, kile oli hapraks muutunud ning mõnedel papp kollaseks. Kõik hõbemündid nägid üsna imelikud hallid välja, templiläikega müntidel läige ei paistnud eriti välja ja käega katsudes olid mündid nagu kergelt kleepuvad. Need olid liimiga hoidikutes, ei oska öelda kas oli just liim see (ainuke) kurja juur või (ka) kile. Klammerdatud hoidikutes jällegi õhk ja õhuniiskus pääsevad ligi ja muudavad hõbemündid tumedaks, ei tundu ka hea. Seetõttu meeldibki hermeetiliselt Mylarist taskutesse pakkida neid.

Kasutaja avatar
Andvari
Kümnekroonine
Postitusi: 1624
Liitunud: 25 Apr 2011, 20:18

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas Andvari » 26 Jaan 2023, 04:36

121 kirjutas:
25 Jaan 2023, 22:15

Triikrauaga, läbi küpsetuspaberi. Peab mingi kõvema pinna peal tegema, näiteks paksust vineerist või puidust plaadi peal. Ise olen ka veel paksema paberi vahele pannud kuna vineer on kergelt krobeline. Küpsetuspaber on pooleks keeratud ning münditasku on seal vahel, avatud serv paberi murdekoha vastu surutuna (et teaks täpselt kus münditasku serv on kuna küpsetuspaber ei paista väga hästi läbi. Algul tegin küpsetuspaberile ka pliiatsiga joone peale, et teaks arvestada kui palju münditasku peale triikraua serv võiks tulla, aga viimasel ajal olen juba niisama silma järgi pannud. Triikraua kuumus on mu kasutataval triikraual 1,5 peal paras (max oli vist 4) ja algul kui triikraud on end üles kütnud, siis on paras hoida u. 2 sekundit peal ja kui on juba mõnda aega käigus olnud ning pole veel uuesti kütma hakanud, siis 3 sekundit. Mida kauem hoida, seda läbipaistmatumaks valgeks see kuumutatud koht muutub ja see pole kena ning hakkab ka paberi külge sulama. Tegelikult piisab üllatavalt vähesest kuumutamisest, ei pea (pool)läbipaistmatuks valgeks minema. Mingi aja pärast peab küpsetuspaberil teise koha käiku võtma, kui umbes paarkümmend sulatamist on tehtud, muidu hakkab ka kergelt paberi külge sulama.
Kui 50x50 taskut kasutada ja münt ise on väike (näiteks 20 mm), siis võib ta kergesti seal sees liikuma hakata ja end mingisse ebameeldivasse asendisse sättida kuna tasku pind on üsna libe. Põhimõtteliselt saab seda ka vältida kui sulatada laiemalt ja võibolla siis ka juba kõigist servadest, aga peab vaatama kas vaatepilt on omale vastuvõetav kui münt albumis on.
Kuna need münditaskud on üsna libedad, siis albumis olles võivad ka seal olevatest pesadest välja libiseda kui albumit valele poole kallutada. Võibolla oleneb ka konkreetsest albumi lehtedest, ise kasutan 50x50 mündiraamidele mõeldud lehti, suuremate müntide korral 67x67 lehti ja 65x65 Saflip taskuid. 65x65 taskutega katsetasin ka sellise lehega: https://safe-album.ee/et/epood/e-pood/m ... 812-detail Sealt ei saa nad nii kergelt välja libiseda, aga siis jääb mündi vaadeldavus veidike kehvem kuna jäävad paistma läbi 3 kile.
Sul on kohe omaette täiuslik ja väga pikk protseduur selleks sulatuseks. Ma olen nn. keevitust kasutanud vaid peale müntide puhastust ja seda vaid lühiajaliseks hoiustamiseks. Ma olen teinud seda vannitoas pesumasina peal kus aeg-ajalt frotee saunalina vedeleb. Triikraud seina ja kui juba natuke soe, siis tsahh paar korda äärest üle. Kui vaja lõikan äärt kääriga ilusamaks. Aga ega see sulatatud äär visuaalselt eriti ilus ei ole - kile tõmbub kortsu.

VilkVarustus
10 senti
Postitusi: 26
Liitunud: 22 Okt 2017, 18:10

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas VilkVarustus » 26 Jaan 2023, 07:16

murfor kirjutas:
25 Jaan 2023, 20:42
Kas e-poes müüdavad mündiraamid sobivad pikaaegseks säilitamiseks?
SAFE e-pood pakub ainult HARTBERGER® mündiraame, mis tootja enda andmetel on nii keskkonnasõbralikud kui ka ohutud. Ohutud siis mündiraami kilest akent silmas pidades, mis on valmistatud polüpropüleenist (PP) kile venitamise teel ja ei sisalda happeid, pliid ega muid pehmendusaineid. Mündiraami papist osa kohta infot ei jagata kuigi eeldada võib, et ka see on valitud ohutu.

Kasutan ka ise mündiraame ja valin need tihti võimalikult täpselt, mis tähendab, et münt täidab akna 100%. Pikas plaanis ei tundu see hea mõttena, sest nii tekib mündil servas kokkupuude ka mündiraamiga ja halvasti paigutades ka liimiga. Kui on midagi, mis võiks münti kahjustada, on see ilmselt liim. Seega ideaalis võiks mündi ja mündiraami akna serva vahele jääda 1-2 mm puhvrit.

Teiseks, see ei ole selles teemas nii oluline aga siiski, surub täpselt akna suurune ja paksem münt tihti mündiraami siiski liimist lahti. Tagajäjeks on see, et münt vajub albumis liimiga kaetud papist külgede vahele ning tekib ka õhu juurdepääs.
murfor kirjutas:
25 Jaan 2023, 20:42
Kuna need münditaskud on üsna libedad, siis albumis olles võivad ka seal olevatest pesadest välja libiseda kui albumit valele poole kallutada.
Kui on soov hoida münti münditaskus, võib vaadata ka seda albumit siin. Kaasas olevad või lisatavad vahelehed on eri mõõtu topelttaskutega ehk siis lehe taskusse käib münditasku.

121
Topeltkroon
Postitusi: 256
Liitunud: 18 Okt 2020, 21:50

Re: Arhiivikvaliteedis münditasku

Postitus Postitas 121 » 26 Jaan 2023, 11:31

Andvari kirjutas:
26 Jaan 2023, 04:36
Sul on kohe omaette täiuslik ja väga pikk protseduur selleks sulatuseks. Ma olen nn. keevitust kasutanud vaid peale müntide puhastust ja seda vaid lühiajaliseks hoiustamiseks. Ma olen teinud seda vannitoas pesumasina peal kus aeg-ajalt frotee saunalina vedeleb. Triikraud seina ja kui juba natuke soe, siis tsahh paar korda äärest üle. Kui vaja lõikan äärt kääriga ilusamaks. Aga ega see sulatatud äär visuaalselt eriti ilus ei ole - kile tõmbub kortsu.
On tundunud, et kortsu tõmbub siis kui liiga palju kuuma saab, võibolla isegi mitte temperatuuri poolest, aga ajaliselt. Kuumus peaks selline olema, et piisab 2-3 sekundist ja triikrauaga peaks saama tugevasti vastu suruda (pehme alusmaterjali korral tugevalt surudes äkki see soodustab kortsumist) ja vahetult peale kuumutamist olen natuke läbi paberi veel silunud seda kilet, ei ole kohe välja võtnud. Kortsud/lained tekivad kergesti ka siis kui sulatamise koht jääb mündile lähedale ja münt on paksemat sorti ning kergemini ka suurema münditaskuga (kasutades 65x65 taskut).
Paraku ei ole teist triikrauda, et proovida, aga mul on kahtlus, et kile kortsumist/lainetamist võib ka soodustada triikraua kumer serv. Selline, millel raud kokkupuutepinnast natuke veel väljapoole ulatub ja seega lisaks otsesele kokkupuutele kuumutab kilet ka mõne millimeetri eemalt kuna see kumer pind on kilele nii lähedal. Mäletan, et vanadel vene triikraudadel oli järsk serv, võibolla sellega oleks kõige parem.

Vasta