Hõbemündid

[all]

Hindenburgil näos selged ja tugevad kulumisjäljed ja muud kriipsud kraapsud, nominaali pool enam vähem. Vähemalt pildi järgi hinnates

[121]

Tundub, et UNC ei tähenda seda, et mingeid kriime peal poleks.
Seal on lisaks väikestele kriimudele taga tähtedel palju sügavaid täkkeid (näiteks tähtedel "c" ja "h" sõnas "Reichs" ja "u"-tähel sõnas "Deutches"), eespool "1934" nr. 9-l ka.
NCG MS63:
https://osta.img-bcg.eu/item/orig/2352/89432352.jpg
https://osta.img-bcg.eu/item/orig/2309/89432309.jpg

[all]

UNC peaks tähendama uncirculated, ehk mittekäibinud ehk uue mündi rahapaja säilivust.

[muhfff]

Kui münte vermitakse, siis nad kukuvad suurde ämbrisse ja selle käigus saavad löögijälgi ja kriime.
Kui mündid pakitakse seejärel kottidesse, siis nad saavad üksteise vastu hõõrdudes löögijälgi ja kriime.
Ja seda kõike enne, kui nad üldse käibele jõuavad.

Ses suhtes ei meeldi mulle üldse mõiste uncirculated ehk käibimata. Mint state ehk rahapaja säilivus on oma sisult tunduvalt täpsem.
Aga ka rahapaja säilivust saab olla mitu erinevat taset. Mõnel mündil on täkkeid rohkem, teisel vähem. Seetõttu ongi näiteks Sheldoni skaalas MS70 perfektne rahapaja säilivus ja MS60 kribu-krabu pinnaga rahapaja säilivuses münt.

[121]

Eks ma esialgu olingi natuke üllatunud, et see eelpool näidatud MS63 on rahapaja säilivuses (ringluses käimata), aga nii palju jälgi peal. Nii et kui templiläige olemas on (ma pole eriti spets, aga nagu tundus nii), siis see Hindenburgi oma vist võiks mul ka olla midagi MS-klassist.

[121]

Selline küll ei meeldnud nii nagu algul oli. Äädikavees ligunes mõne tunni, aga see päris nii lahti ei võtnud seda kihti, et ise ära oleks tulnud. Tahtis ikka soodat ka.

[muhfff]

Eks ilu on vaataja silmis.
Kui vaadata enne ja pärast pilte, siis pildi pealt meeldib mulle paatinaga münt rohkem. Ma ei tea, kas need loendamatud kriimud tulid välja paatina alt või tekkisid puhastamise käigus (sooda on abrassiivne!), aga paatinaga mündi pinnad tunduvad täkete ja kriimude osas puhtamad. Ehk siis terve münt tundub paremas säilivuses olevat.

[121]

See oli ka ainuke vikerkaare-paatinaga münt, mida puhastasin, teised on mu silma jaoks ilusamad ja jätan nagu on (neid on mitmeid).
Soodaga selliseid kriime ei saa tekitada, (märg) sooda teeb pigem nagu peegelpinnaks kui palju hõõruda, need kriimud olid enne paatina all peidus, enamikke neist on ka hoolega uurides veidi näha. Väiksemad kriimud olid täielikult selle kihiga enne kaetud ja seetõttu ei paistnud välja, suuremad natuke paistsid. Kuna pind jäi pärast väga puhas ja läikiv, siis iga väike kriim paistab üsna võimendatult.

[121]

Ei tea mida sellisest mündist arvata, kas aastal 1913 valmistati kõik need 3 miljonit tk nii läikivatena või võib tegu olla "proof" e. proovipartiiga? Või hoopis koopia?
Kuigi pind tundub muidu kulumata olema, ainult mõned täkked/kriipsud, siis peegeldab valgust, ei ole "liblika"-templiläiget.

[121]

Ilmselt siin just konkreetselt sellise mündi spetsialiste pole, aga kas aastal 1913 juba tehti sellise läikiva pinnaga hõbemünte, millel "templiläige" võiski olla nö. peegel? Või peab see siiski olema "peegliks" kulunud ja algselt "liblikas" olema?