Miks?

Kõik, mis ei puutu otseselt müntidesse + "jutunurgad". Seaduse ja sündsuse piires, muidugi!
Vasta
AKL
10 senti
Postitusi: 10
Liitunud: 09 Mär 2012, 10:20

Re: Miks?

Postitus Postitas AKL » 21 Jaan 2013, 13:27

Jäin lõunanaabrite lätlaste 1 latiseid münte vaadates mõtisklema, et miks võrreldes kõigi lähinaabritega (Läti, Soome, Venemaast rääkimata) Eestis erinevaid käibe- ja meenemünte nii tagasihoidlikult produtseeritakse. Asi ei ole vist suhtelises vaesuses- meie SKP lätlaste omast vast pisut parem, tegemist siis mingi ametliku poliitikaga?

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Miks?

Postitus Postitas muhfff » 21 Jaan 2013, 16:14

AKL kirjutas:miks võrreldes kõigi lähinaabritega (Läti, Soome, Venemaast rääkimata) Eestis erinevaid käibe- ja meenemünte nii tagasihoidlikult produtseeritakse
Käibemüntide kohta on mul hüpotees (vähemalt krooniaja kohta). Eesti Pank ju tegelikult proovis käibe-meenemünte vermida - 5-krooniseid. Populaarseks need ei saanud.
Probleem kipub olema selles, et kui paralleelselt on käibes sama nominaaliga münt ja paberraha, siis eelistatakse paberraha (kas teile meenub hala selle kohta, kui palju ikka euromündid kaaluvad ja tasku venib välja jne?). Hea tõestus on selle kohta 1-kroonised mündid - kuni käibes oli leida paberkroone, metallist 1-krooniseid peaaegu ei näinudki. Alles siis, kui paberkroone järjest ringlusest välja korjati ja hakati ainult metallist 1-krooniseid asemele andma, käibisid need mündid väga edukalt.

Kuna 5-kroonised osutusid "ebapopulaarseks", siis EP tõenäoliselt rohkem 5-kroonistega eksperimenteerida ei soovinud.

Kui eurodest rääkida, siis ainuke variant oleks toota eridisainiga 2-euroseid. Samas nende tegemisele on mingid piirid seatud, ei või iga aasta kümneid erinevaid teha. Lisaks oli vermingul piirarv, mis sõltus "tavalise" disainiga 2-euroste tiraažist.

Mis puutub väärismetallist kogumismüntidesse, siis ma ei tea, miks neid vähem välja antakse kui mujal, kuid mulle isegi meeldib, et EP konservatiivset joont hoiab. See hoiab müntide väärtuse kõrgemal. Ja ma ei mõtle siin ainult materiaalset väärtust, vaid ka emotsionaalset väärtust. Iga mündi kohta on võimalik öelda, MIKS see tehti. Kas mälestamaks mingit sündmust või millegi juubeli puhul.
Mida rohkem münte välja antakse, seda igapäevasem see on ja seda kommertslikum see tundub. Aga noh, see on ainult minu arvamus.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

AKL
10 senti
Postitusi: 10
Liitunud: 09 Mär 2012, 10:20

Re: Miks?

Postitus Postitas AKL » 21 Jaan 2013, 17:25

Välismaistes mündifoorumites kolades on jäänud mulje, et needsamad vahetuva disainiga Läti mündid on kogujate hulgas suhteliselt populaarsed.
Iseenesest poleks ju paha müntide kaudu ning erinevate sündmuste, objektide, isikute etc. läbi ka riiki ja rahvast tutvustada, kuid küllap siis kaaluvad puhtpragmaatilised kaalutlused üle selle suhteliselt tagasihoidliku(?) numismaatilise nishi.

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2232
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Miks?

Postitus Postitas mart » 21 Jaan 2013, 17:57

AKL kirjutas:Jäin lõunanaabrite lätlaste 1 latiseid münte vaadates mõtisklema, et miks võrreldes kõigi lähinaabritega (Läti, Soome, Venemaast rääkimata) Eestis erinevaid käibe- ja meenemünte nii tagasihoidlikult produtseeritakse. Asi ei ole vist suhtelises vaesuses- meie SKP lätlaste omast vast pisut parem, tegemist siis mingi ametliku poliitikaga?
mmm, ammendav vastus tuleks liiga pikk, püüaks kajastada peamist, alustaks Eestist:
I vabariigi aeg lasti majanduse paranedes välja 2 juubelimünti:
1932.a 350a Tartu Ülikooli
1933.a X juubelilaulupidu
juubelirahad oli omamoodi riiklik julgustav märk majanduskriisist ülesaamiseks või ülesaamisest?
I vabariigi aeg tehti nõrga marga asemele 100:1 tugev kroon rootsi krooni (kullasisalduse) järgi, 0,4032 grammi puhast kulda (20 kronorit 8,96g 900'), 30ndate majanduskriisis jättis rootsi 1931 kursi ujuvaks ja eesti devalveeris krooni 1933 35% rootsi kronori tasemele
II vabariigi 19a kroonile (1992-2010) tehti vaid 3 käibe-meenemünti:
1993 75.a Eesti Vabariiki, sisuliselt korjati käibelt
1994 75.a Eesti Panka, sisuliselt korjati käibelt
2008 90.a Eesti Vabariiki
27 juubelimünti, millest üks on käibmüntide tüüpi, ainus mitte-väärismetallist 1999 laulupeo 1 kroon, reaalsesse käibesse jõudis neist kõige rohkem 1992.a 100-kroonine (3 pääsukest).
seega 19a II krooni kohta 30 juubelimünti, ~1,5 juubelimünti aastas, reaalkäibes "korraga" kuni 2 münti (90ndatel 5-kroonised või 2008st kroon), millele saab kogujate jaoks lisada veel 3 mündivoldikut ja 2 paberrahade segavoldikut

eesti osas tuleb arvestada veel:
1. väikse kasutajate arvu tõttu ka väike verminguarv, kuigi juubelimünte saaks teha doseerimisena, vermida umbes sama palju, kui korjataks käibelt: kulunud, kõverad jms automaatide jaoks ebastandardseks muutunud mündid + täiendav vajadus
2. kuna 1-kroonine oli 8 korda kallima saksa 1-margase mõõtu, oli poliitiliselt kasulik parandada viga ja saksamaa, kui seosvaluuta maale vastutulekuna võtta käibelt valged 1993/95 1-kroonised, mis ei kehtinud maksevahendina alates 1. juunist 1998, aga eesti pank vahetas neid selle järel piiramatult ümber. samas oli jätkuvalt vaja 1-krooniseid, tehti 1998 kuldne 1-kroonine, aga siis tekkis probleem - kuldne 1-kroonine oli sama vapipoolega, nagu kuldsed juubeli-5-kroonised, andsin kord isegi 5-kroonisee 1-kroonise pähe ning pikkamööda ei lasknud pank enam metall-5-krooniseid käibele
3. üha rohkem hakati kasutama pangakaarte, mistõttu on vaja käibel hoida vähem vahetusaha; samas alguses ebaloogilisena tunduvalt kuulutatakse varasemat kadu paberrahale, aga loogiliselt: suured ostud tehakse kaardiga, rannas jäätise müügiks pole terminal odav lahendus ja metallraha kestab kauem (ajutiselt) märjas keskkonnas

Läti I vabariigi aeg juubelimünte ei tehtud, samas (praegustest) balti riikidest oli just läti siis "eurotsoonis", kuna latt oli Latin Monetary Unioni-standardi järgi (loodi 1865, prantsusmaa, itaalia, shveits, belgia), kullasisaldus 0,2903g kulda/ühik, ühik 5g kõrgeproovilist hõbedat, esimene läti hõbemünt 1924, samas LMU lõpetati 1927, enne 30ndate majanduskriisi.
II vabariigi alguses oli kõrge kursi ja suurte nominaalidega latt kõrge võltsimisriskiga, võltsiti 1992.a 2-latiseid monometall-lehmi, käibe jaoks tehtud 1993.a 2-latiseid monometall 75.a Läti Vabariiki (oli ka pakendatud proof-variant), 2-latised monometallid korjati jooksvalt käibelt ja asendati 1999a bimetall-lehmadega, järele tehti ka 1992.a 1-latiseid kalasid ning ka 50-santiimiseid, mis lükkas järgmise käibe-juubelimündi tegemist alles 2001ni, kurg, mis väidetavalt korjati käibelt võimalike võltsingute tõttu, kuna nende kriminalistid ei olevat osanud teha vahet võltsingute ja õigete vahel, seejuures pidi olema ka kurioosumlik vale aastaarvuga kurg.
läti on seejuures täiesti erandlik riik, kus oli 2000nda kandis reaalkäibes kuldraha, läti pank pakub, et reaalkäibsse jõudsid ka 1993.a 100 latti 75a vabariiki, millest pole palju kuulnud, samas olid kindlasti käibes 1998.a 100 latti, kuni selle kulla väärtus tõusis u 95 latini, mida Eesti Tavid veel mõned aastad tagasi tabelis pidas, kuni see jäi vaid Läti Tavexi tabelimündiks.
alates 2005st tehakse Lätis 2 tk käibe 1-latist meenemünti aastas, väärismetallmünte ma ei proovi täpselt üle lugeda, praegu midagi 100 kanti, 4-5 münti aastas...
see on viinud selleni, et praeguseks on lätis paljud loobunud kõigi läti juubelimüntide kogumisest ja praegu võib olla lätis rohkem täielikke-peaaegu täielikke eesti juubelimüntide kogusid, kui läti täielikke-peaaegu täielikke juubelimüntide kogusid
Viimati muutis mart, 27 Jaan 2013, 11:48, muudetud 3 korda kokku.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2232
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Miks?

Postitus Postitas mart » 22 Jaan 2013, 10:42

Soome tegi esimese käibe-juubeliraha 1952.a olümpiaks, järgmine käibe-juubeliraha tehti 1960a 100a soome marga juubeli 1000 marka, siis tehti rahareform 1964 1:100, uue marga algusaastatel olid käibel vähesel määral 1967st tehtud 10/25mk hõbedased juubelimündid ja lõpus üks 90ndate 10-margane bimetalli, käibe-meenerahade kultuuri tõi alles euro, alates 2004 lastakse välja "lubatud" juubeli käibe-2e, viimasel ajal ka 5-euroste seeriad, mis aga pole otseselt mõeldud käibesse, kuna on maksevahendid vaid soomes

NSVLiidu-Venemaa juubelimüntidel on dekaadide kaupa II ilmasõja, venelaste jaoks suure isamaasõja nekrofiiliapropaganda, meenemüntide kultuur sai hoo sisse peale kanada 1976.a montreali olümpia 28 hõbe ja 2 kuldmünti, kui superriik NSVL ei saanud kehvem olla ja tehti 1980 moskva olümpiaks ka 28 hõbedat, 5 plaatina, 6 kulda ja käiberahadeks 6 nikkelmünti, seejuures plaatinarahade kohta väidetakse, et neid maksti siberis vahel sularaha puudumisel palkadeks välja, olen näinud käibejälgedega 150-rublaseid.
puutja viimase aja rahvuslik suund on jällegi nekrofiilia, 2012 oli 1812 isamaasõja 200a võitu "euroopa" (napoleoni) üle-aasta, mille auks lasti välja 20ne 2-rublaste tsaari ja tsaarikindralite niklite seeria, kuna kataloogis on neile hinnaks 50 rubla/tk, siis ilmselt käibele ei jõudnud

ei saa mainimata jätta ka Leedut, I vabariigi aeg tehti 1 juubelimünt, 1938a smetonaga 20a vabariiki, litt tehti 1:10 USA dollariga (1USD=10LTL), litt=0,1505 g/kulda, kullasisaldus ilmselt muutus 30ndate majanduskriisis. ka II vabariigi litt seoti alguses dollariga läbi valuutakorvi, 2002 seoti litt äsjasündinud euroga.
II vabariigi käibe 1-litistest meenemüntidest oli esimene alles 1997a 75a leedu panka ja nagu meil, pole selget käibe-meenemüntide kultuuri, kuigi mida edasi, seda tihemini, 1-litised: 1997 leedu pank, 1999 balti kett, 2004 vilniuse ülikool, 2005 suurvürsti loss, 2009 euroopa kultuuripealinn, 2010 grünwaldi lahing, 2011 korvpall, 2012 2-litised leedu kuurortid 4 tk.
kuigi ka leedus tehakse väärismetallidest meenemünte nagu lätis, kuni 5tk aastas, on nendele oma turg, kuna on läti rahadest väiksemad tiraazhid, samas oli seal spekulatiivne õhk, kui masu aeg langesid hinnad 2 korda (eesti uutel juubelitel sellist langust polnud). leedu eripäraks on see, et meenemünte müüakse mingi aeg, siis jäägid sulatatakse, miks on osade müntide tiraazh 11 706 või 4 421

kui soome hakkas 2e käibe-meenemünte tegema "alguse" 2004st, siis võiks ka eesti pank olla julgem, juba 2011 ja 2012 oleks võinud midagi tähistada, kasvõi näiteks saksamaa stiilis maakondade (seal liidumaade-vabalinnade) teema, soome maakondade seeria on 5-eurostel
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

linc
Kroon
Postitusi: 116
Liitunud: 21 Jaan 2012, 21:15

Re: Miks?

Postitus Postitas linc » 02 Mär 2013, 19:06

Hakkasin lihtsalt huvi pärast vaatama osta.ee-s Eesti paberrahasi, milledest ma ei tea suurt mitte midagi.

Sellest tekkis küsimus, et miks on tihti kahekümnendatest-kolmekümnendatest Eesti paberrahad murtud keskelt kokku kaks korda. Nii horisontaalselt, kui vertikaalselt.

Nagu näiteks siin: https://www.osta.ee/10-krooni-1937-a-l-34071902.html

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2232
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Miks?

Postitus Postitas mart » 02 Mär 2013, 22:23

vaata 50-eurost ja mõtle, kuidas sa seda taskusse paneks, kui sa saaks seda vaid taskus hoida:
kas püüaks tervelt taskus hoida, murraks pooleks või veel pooleks?

10kr "kullasisaldusest" said lugeda ülalt, taani 10 kuldkronerit on tavidis praegu ~155/180e, nii pool praegust miinimumpalka, omal ajal oli põllutöölise tavaline palk 3 korda rohkem, 30krooni, et kulla järgi on kõik senini paigas.
10-kroonine on 50-eurosest 10,5mm lühem, aga 3,5mm laiem, kuidas sina poole kuupalga rahatähte voldiks, et see taskust välja ei libiseks ja välja võttes kõige paremini välja näeks?
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

linc
Kroon
Postitusi: 116
Liitunud: 21 Jaan 2012, 21:15

Re: Miks?

Postitus Postitas linc » 02 Mär 2013, 22:54

No üldiselt ma kannan raha rahakotis. Minu rahakotid on läbi aegade olnud sellised, et on keskelt ühe korra nii öelda kokku murtud. Mahuvad ka 50 eurosed sinna selliselt kenasti ära. Suvisel ajal on olnud tõesti hetki, kui ma pole rahakotti tasku tahtnud pista ja mahub siis ka viiekümne eurone vaid ühe korra kokku murdes tasku ilma et libiseks välja.

Aga kui nüüd minu taskute kallalt ära tulla ja eeldades, et ma ei käi riides, nagu 20ndate põllutööline, siis kõlab see täitsa loogiliselt küll ja vastab minu küsimusele. Aitäh.

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Miks?

Postitus Postitas muhfff » 03 Mär 2013, 10:19

Eks tol ajal kanti ka rahakotis raha, kuid rahakotid olid teistsugused. Mündid olid tunduvalt olulisemad ja pangakaarte polnud.
Silme ette tuleb kohe "vargalõks".
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

MartR
10 senti
Postitusi: 42
Liitunud: 29 Okt 2012, 22:56

Re: Miks?

Postitus Postitas MartR » 07 Mär 2013, 23:17

Miks tekkib mündikapsli keskele selline nagu kriimustatud ring?
Ühel minu mündil on selline ja nüüd nägin ostas oksjoni pildil ka samasugust ringi- https://www.osta.ee/34209405" onclick="window.open(this.href);return false; (keskmisel mündil)

Vasta