Proovisin täna esimest korda nn
axial illumination tehnikat müntide valgustamiseks ja jagan nüüd esmaseid mõtteid ning pilte. Kusjuures kõik fotod on tehtud äsja 20€ eest soetatud nõukaaegse objektiiviga Industar 61 L/Z, mille panin adapteri abil (6€) Pentaxi digipeegelkaamera külge. Järgmiseks kavatsen katsetada sama objektiivi koos makrorõngastega, et näha, kui kaugele saab minna võimalikult väikese eelarvega.
Axial illumination ehk n-ö läbi objektiivi valgustamine on võte, kus valgus näib pildistatavale objektile langevat otse kaamera objektiivist. Efekti saavutamiseks pannakse kaamera objektiivi ja pildistatava objekti vahele ca 45-kraadise nurga alla seatud klaastahvel, mille aluspinda tabab horisontaalse suunaga valgus. Valgus peegeldub klaastahvlilt objektile, kust omakorda juba läbi klaasi kaamerasse. Vältimaks optilisi moonutusi (à la vanad aknad, millest läbi vaadates pilt "ujub"), tuleks kasutada võimalikult ühtlast ja õhukest klaasi. Klaasi kvaliteedi kontrollimiseks vaata nurga all läbi selle näiteks ruudulist paberit. Kui jooned hakkavad virvendama, on moonutusi oodata ka fotol. Ise kasutasin suvalise pildiraami seest võetud klaasi, mis pole samuti perfektne ning minu fotosid lähemalt uurides on neilgi näha kergeid moonutusi.
Joonis stuudio üles seadmise jaoks:
axial.png
Klaastahvli asendiga mängides on võimalik saavutada väga erinevaid tulemusi valgustuses, mistõttu peab tõdema, et
fotode järgi on võimalik osta justkui pool münti - teine pool ilmutab end käes. Mõtte illustreerimiseks valisin tavalised käiberahad ja püüdsin neist teha kaks võimalikult erinevat fotot, millest üks näitab mündi ühtesid omadusi ja teine teisi.
Iga mündi vasakpoolne pilt on tehtud nõnda, et klaasist ruut toetub ühe servaga täielikult aluslauale ja seesama toetav serv on valgusvihuga risti. Tulemuseks on ülimalt ühtlane valgustus, mille puhul reljeefi suuremate vormide kontrast tuleb tugevalt esile, aga nähtamatuks muutuvad väiksemad täkked ning templiläige. Rõhutatud on paatina ning oksiidiplekid. Selline valgustus sobib eelkõige
proof ja
prooflike käibimata müntide pildistamiseks.
Käibinud rahasid niisuguselt valgustatud foto järgi ostes on oht maksta üle kriibitud ning täketega mündi eest.
Seevastu iga mündi parempoolne foto on tehtud nii, et klaastahvel toetub aluslauale ühe nurgaga ning tahvli alumine serv on valgusvihu suhtes kergelt diagonaalis. Võtte tulemusel jõuab mündile vähem valgust, see tabab münti madalama nurga all ning ebaühtlasemalt. Välja joonistuvad templiläige ja pisireljeefid (kriimud, täkked). Varjatud on aga isegi tugevam paatina ja mõõdukad oksiidiplekid. Sellise valgustusega säravad enim tugeva templiläikega rahapajasäilivuses mündid.
Kui see eurone oleks hinnaline münt, võiks vasakpoolse foto järgi eeldada oluliselt kõrgemat säilivust, kui mündil tegelikkuses. Täkked ja mikrokahjustused tulevad hästi esile parempoolsel fotol.
1euro.jpg
.
Seda viiesendist katab mõne jaoks ihaldatud ja mõne poolt põlatud vikerkaarevärviline paatina. Parempoolne foto peidab (d)efekti täielikult.
5senti.jpg
.
Sel kahesendisel on koledad oksiidiplekid, mida on selgelt näha vasakpoolsel fotol. Parempoolne pilt võlub templiläikega (ja peletab juuspeente kriimudega), varjates aga oksüdeerimisest tekkinud vigu pea täielikult.
2senti.jpg
Sul ei ole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Kogun vanemaid Eesti aladel käibinud münte ning Rootsi kuld- ja hõbemünte.