1942 Eestis käibel olnud rahad

[121]

Millised mündid ja paberrahad olid 1942 augustis Eestis käibel? Vist ainult Saksa omad?
Millised neist müntidest: https://en.ucoin.net/catalog/?country=t ... =95&type=1 Kõik tsingist pennid vist, veel midagi? Hõbedast ka midagi?
Millised paberrahad? Võibolla ka mõned rahad olid sellised, mis küll ametlikult kehtisid, aga reaalselt siin eriti ei kasutatud?

[muhfff]

Ametlikult vast käibisid kõik, kuid nagu ma olen aru saanud, siis vasest ja messingist pennid eemaldati isegi Saksamaal käibelt juba varem.
Ja kõrvuti riigimarkadega käibisid (vist isegi Saksamaal) ka okupeeritud Austria grossid ja muud mündid. Ma täpselt enam ei mäleta, aga üks nendest müntidest kehtis euro kehtestamiseni, sest varem oli lihtsalt unustatud see mittekäibivaks kuulutada.

[aldok2]

Ennuvere väidab oma raamatukeses, et müntidest ametlikult ainult tsingist 1, 5 ja 10 pennised ja alumiiniumist 50 pennised. Samas kohtab meil küllaltki sageli ka hõbedast 2 ja 5 margaseid. Neid on liiga palju, et oletada juhuslikku sattumist siia. 1 margaseid kohtab Eestis väga harva, aga need võisid olla ka varem ära korjatud, sest nikkel oli sõjas oluline metall. Ka vasest ja messingist penne ikkagi liigub meil piisavalt sageli, seega ei pruukinud ametlik ja tegelik elu kokku minna.

Paberrahadest tean niipalju, et Saksamaa enda territooriumil kehtisid teise kujundusega riigimargad, mille väärtus oli suhteliselt stabiilne. Okupeeritud aladel, sh Eestis neid kasutada ei tohtinud, seal kehtisid teised riigimargad, mille väärtus pidevalt kahanes. Täpsemalt pole uurinud.

Minu kommentaarid käivad Saksa okupatsiooniaja kohta tervikuna. Miks see 1942. a august nii oluline on?

[121]

Aga siis ikkagi ainult Saksa raha, mitte midagi muud?
Siit ( https://www.eestipank.ee/muuseum/eesti-raha-ajalugu) lugesin sellist infot: "Raharinglust Saksa okupatsiooni ajal reguleeris uute võimude 29. novembri 1941. aasta määrus, mis kehtestas Eesti-siseseks maksevahendiks idaalade jaoks käibele lastud riigikrediitkassa paberrahad ja mündid, Saksa vahetusraha 1–10 pennini ning NSVLi rahamärgid. Peale nende võis sõja-aastail mõningaid kaupu omandada ka nn punktide eest, mida omakorda anti lina, villa jms vastu. Punktid käibisid kogu Baltikumis ja neid valmistati Riias. Kõik need maksevahendid kehtisid Eestis Saksamaa ülemvõimu lõpuni 1944. aastal."

"Riigikrediitkassa paberaha ja mündid...". Need mündid peaks olema need: https://en.ucoin.net/catalog/?q=reichskreditkassen
Selliseid tsingist 1, 5 ja 10 penniseid münte vedeleb Eestis üsna palju, eks need olid siis kõige levinumad, olen neid maa seest ka päris mitmeid leidnud:
https://en.ucoin.net/coin/third_reich-1 ... ?tid=12573
https://en.ucoin.net/coin/third_reich-5 ... ?tid=12591
https://en.ucoin.net/coin/third_reich-1 ... ?tid=12603

Mis need NSVL rahamärgid ja punktid on, paberil midagi?
1942 august huvitas just seetõttu, et raha teema tuli jutuks ühe 1942 augustis sündinud inimesega, et milline raha sel hetkel Eestis oli.

[muhfff]

Peale nende võis sõja-aastail mõningaid kaupu omandada ka nn punktide eest, mida omakorda anti lina, villa jms vastu. Punktid käibisid kogu Baltikumis ja neid valmistati Riias. Kõik need maksevahendid kehtisid Eestis Saksamaa ülemvõimu lõpuni 1944. aastal.

Punktid on midagi sellist - https://www.osta.ee/ii-ms-ajast-saksa-o ... 52191.html
Neid oli 1, 3, 5 ja 10-puntkises nominaalis, erinevate kehtivuse lõpuaegadega. Eestis eestikeelsed, Lätis lätikeelsed ja Leedus leedukeelsed.
Punktid kehtestati 1942. aasta 11. juuni määrusega

See Eesti Panga lõik on natuke kärbitud versioon Leimuse raamatus Eesti Vabariigi rahad 1918-1992 ilmunud lõigust. Seal on see asi natuke täpsemalt kirjas:
"... 29. novembril 1941 Tallinnas vastuvõetud deviisimäärus kehtestas Eestis sisemisteks makevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid (s.t. okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid), Saksa vahetusraha 1-10 penni väärtuses ning makevahendid Vene vääringus (Nõukogude tšervoonetsid, rublad ja kopikad)".
1942 võis olla Vene rahaga juba teine olukord.

Ja muidugi alati tasub meeles pidada, et päris elu oli alati natuke teistsugune kui määrused. Tsaari kuldkümnese eest sai iga riigikorra ajal osta ja kuigi Saksa oma riigimargad siin ei käibinud, siis ma olen kindel, et vastu neid siiski võeti.

[aldok2]

Siin millalgi antud teemat juba arutati: viewtopic.php?f=7&t=1255&hilit=pennid&start=10

Mis puutub sõnasse "rahamärgid", siis minu arusaamise järgi on tegemist rahana kasutatavate esemete üldmõistena, eelduslikult siis (peamiselt) müntide ja paberraha tähistamiseks. Kõlab kantseliitlikult, aga ehk on sellel siiski ka praktiline pool.

Sõltumata rahamäärustes mittemainimisest olen ka üsna kindel, et alumiiniumist 50 pennised 1935-44? meil reaalselt käibisid. Neid liigub meil tüübina liiga palju, et oletada juhuslikku siiasattumist.

Niklist 50 penniseid (eriti haakristiga, mida Eestis peaaegu ei ole ja mis ka mujal on väheliikuv) ja 1 margaseid liigub meil oluliselt vähem ja need korjati vist sõja ajal või isegi veidi enne seda käibest ära. Samas mingil määral võisid need siin samuti käibida. Analoogiline olukord võib varsti tekkida 1 ja 2 eurosendistega, mida alates järgmisest aastast käibest ära korjama hakatakse. Ilmselt võib neid veel aastaid ringuses ja eriti tavaliste (mittekoguvate) inimeste kodudes kohata.

[121]

Neid on küll kümneid miljoneid valmistatud ja vist olid ka Eestis käibel (vähemalt ametlikult, iseasi kas ja kui palju neid reaalselt siin oli): https://en.ucoin.net/catalog/?q=reichskreditkassen
Mingil põhjusel aga on suhteliselt haruldased ja ka natuke maksavad: https://www.ma-shops.com/shops/search.p ... &ajax=4x2i Huvitav miks?

[aldok2]

Soovitan eelnevalt toodud lingid läbi töötada.

Lühike vastus on see, et suurem osa valmistehtud müntidest ei jõudnud kunagi käibesse.

[121]

Ok, siis on arusaadav. Umbes nagu mõne Eesti margaga, et valmistamise numbrid on küll suured, aga tegelikult käibesse nii palju ei jõudnud.