muhfff kirjutas: ↑06 Juun 2021, 16:48
Ilmselgelt ei sobi pikad ja lohisevad mõisted igapäevakasutusse. Seetõttu teen ettepaneku kasutada
1) "tavaliste" käibemüntide asemel lihtsalt käibemündid;
2) "tavaliste" mitte-käibemüntide jaoks mul head termiti pole;
3) käibepühendusmündid või pühenduskäibemündid on küll pikavõitu, aga väga palju paremat ei oska hetkel välja pakkuda. Samas, kumb on täpsem termin?;
4) mitte-käibe pühendusmündid võiks olla lihtsalt pühendusmündid.
Ehk siis kaks äärmust käibemündid ja pühendusmündid oleks nagu nad on, aga kui on vaja täpsustada nende käibel olemist, siis võiks seda teha äkki mingi eesliitega.
Lugesin lõpuks mõttega läbi. Need kategooriad on lihtsad ja loogilised ja enam vähem identsed mu enda varasemate ettepanekutega. Seepärast oleks mu mittenõustumine veider.
Tekkis mõte, et ehk tasuks käibemüntideks nimetada esimest kaht ja pühendusmüntideks kaht viimast kategooriat, kuid täiendada neid lisandiga "kategooria 1" ja "kategooria 2". Kat 1 mündid on siis tehtud käibeks ja kat 2 mitte. Ei ole elegantne lahendus, kuid hetkel tuleks minu meelest elegantsus tuua ohvriks täpsusele.
Probleem võib tekkida juhul, kui erikujundusega münt ei ole millelegi pühendatud ja seda saab osta ainult nominaalist kõrgema hinnaga. Käibeks ei saa selline münt tehtud olla, aga pole ka pühendust. Kuid see on ikkagi erijuht, mida võiks liigitada põhitunnuste järgi kas käibe- või pühendusmündiks (pigem viimaseks ja igal juhul kat 2 alla). Nt Läti 2 eurone lehmamünt on selgelt käibemünt, kuid kui oleks välja antud ka sarnane 3 eurone ilma pühenduseta ja müügihinnaga 10 eur (pole vahet kas Brežnevi pakikesena ainult mündikaardis või ilma selleta), siis ma teeks vaikimisi eelduse, et siin on tegu pühendusmündiga, kus mündipilt näitab pühenduse objekti (lehm).
Seni levinud terminitest nagu meenemündid, juubelimündid ja mälestusmündid soovitan esialgu üldse loobuda, sest need tekitavad hetkel ainult segadust. Edaspidi kui uued definitsioonid kinnistuvad (loota ju võib
![Smile :)](./images/smilies/icon_e_smile.gif)
), võiks kaaluda neist mõne taaskasutuselevõttu, sest oluline on definitsioon sõna taga, mitte niivõrd sõna ise. Kui definitsioon on paigas, siis ei hakka keegi termini nii öelda sisetähenduse järgi definitsiooni tuletama. Samamoodi nagu keegi ei eelda, et lihapoest loomaliha küsides saadakse rotiliha (ka rott on loom ja tellimust sõnasõnalt võttes oleks rotiliha täiesti aktsepteeritav).
Investeerimismünte need definitsioonid hästi ei kata, kuid seal ei olegi liigitusega probleeme, seal on tegu käibeks mitte tehtud müntide eriliigiga, mis võivad, aga ei pruugi olla millelegi pühendatud. Tavalisest kat 2 pühendusmündist eristab neid see, et nende peamine eesmärk on (vääris) metallimüük, tunnuseks sageli (kuid ei pruugi) sama kujundusega korduvad aastakäigud, formaalse pühenduse puudumine ja suhteliselt metalli siseväärtuse lähedane müügihind. Sageli ka valuutavahetuses avaldatavad kursitabelid.
Kuna investeerimismündid (buillion coins) pole niikuinii ringluseks mõeldud, siis ei olegi tarvis nende proof jm versioone veel eraldi liigitada, sest juba tavakvaliteedis eksemplar ei ole mõeldud käibeks ja tähis "proof" ütleb niigi ära, millega tegu on.
Proovirahad ei ole nende definitsioonide järgi üldse mündid. Ja pigem nad ongi kavandid, mis võivad, aga ei pruugi kunagi müntideks saada. Loomulikult võib neid koguda ja nende käsitlemine koos vastava kategooria mündiga on igati loogiline, kuid see ei tee neid veel müntideks. Vigarahad tuleks muidugi liigitada sama mündi ilma vigadeta versiooni järgi.
Mis puutub Soome 1 ja 2 sendiseid, siis kui Soome neid mingile teisele riigile nimiväärtusega vahetas ja neid mingis riigis rahana kasutatakse, siis on tegu ühemõtteliselt käiberahaga. Muide olen ise saanud vist Eesti valuutavahetusest mingi aastakäigu Soome 1 või 2 sendise üsna varsti peale euro kasutuselevõttu Soomes 2002. aastal, seega kasutati neid väikeses mahus rahana juba siis, sest kust pidi see münt siis valuutavahetusse jõudma? Viimastel aastatel olen saanud neid ka Tallinnas poest ja reeglina heas säilivuses, seega pikalt neid ei kasutata (korjatakse ära?).