Sõnaraamat

[muhfff]

Tänan kõiki kaasa mõtlemast!

No ma paneks Eesti Panga definitsiooni siia

Eesti Panga definitsioonid on kahjuks osa "probleemist", need on ohtralt segadust külvanud. Varasem jaotus EP kodulehel oli meenemündid ja mälestusmündid (ma isegi ei mäleta enam, mis mida tähendas), nüüd on meenemündid ja pühendusmündid. Minu meelest need mõisted suures osas kattuvad ja mu meelest pole ka hea mõte hakata münte defineerima nominaalipõhiselt. Sest ükskõik millised mõisted ka on, need peaksid olema universaalsed ja kirjeldama kõigi riikide münte.
2-eurosed pühendusmündid mulle siiski mulle mõistena meeldib, sest kirjeldab üsna täpselt ära, millega on tegemist.

Kuna Eesti Pank on hakanud Eestile pühendatud meenemünte välja andes võistlema Niue saarega

Õnneks nii hull see lugu veel pole : ) Paar münti aastas on (vähemalt minu meelest) normaalne tempo, eriti kuna enamasti on tegemist alla untsiste hõbemüntidega. Samas kui vaadata isegi "päris" riike, siis USA, Canada, Austraalia või UK münte tuleb nagu vändrast saelaudu, sealhulgas ka kiloseid kuldmünte jmt. Aga las see teema praegu jääb, keskendume antud teemas definitsioonidele.

1992. a. 1-kroonise mündi ja 2016. a. euromündid, mida ma pole käibest leidnud, liigitan ikka käibemüntideks. Natuke kõhklusi tekitas 1999. a. laulupeo 1-kroonine münt, aga peale kaardist väljalõikamist ja teiste 1-krooniste müntide kõrvale asetamist liigitus ta minu jaoks kenasti käibemündiks.

1992 1-kroonine ja 2016 euromüntide komplekt on mündid, mida ma kutsuks "poes kasutatavad". Ehkki need ei olnud/ole mõeldud käibe jaoks, poleks nende kasutamisel poes mingeid probleeme. Isegi 2011 Proof-eurosid saaks poes ilmselt probleemideta kasutada. Läigib nagu peegel, aga muus osas ju täiesti tavaline!
1999 1-kroonine on vähemalt minu arvates puhtakujuline pühendusmünt, kuid ma saan aru Su loogikast - see münt ilmselt oleks olnud ka "poes kasutatav". Ja kui mitte poes, siis müügiautomaatides ikka (kui mõni 1-krooniseid vastu võtaks).

Muidu peaks hakkama juba väitlema vundamendi teemal „münt“. Ka teokarbid või hõbedast käevõrud või Novgorodi-Kiievi hõbekangid, või aasia erineva kujutisega kuid kindlat valitsejat äratuntavalt (mitte ümmargused!) (väärismetallist ja mitte)metallplönnid (alates bulletmoney kuni ... ma ei tea kuhuni!), keraamilised mündid, jne, olid rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksevahendid.

Siinkohal ma täpsustaks - münt on maksevahend, kuid kõik maksevahendid pole mündid. Rahana (maksevahendina) on kasutatud väga palju erinevaid asju, sealhulgas ka teokarpe ja kaaluhõbedat, kuid see ei tee nendest asjadest münte : )

Nagu ma olen aru saanud, siis muinaseestlased kasutasid rahana kaaluhõbedat. Ehk siis oluline ei olnud hõbeda kuju, vaid selle mass. Seetõttu oli väga sobiv raha ehtekakted ja pooleks lõigatud mündid.


1926. a 10-margane on kusjuures veel omaette teema.
See münt vermiti käibemündiks, see münt kuulutati Riigi Teatajas kehtivaks rahaks aga ametlikult käibele siiski ei jõudnud. Mitteametlikult vähemalt üks münt siiski käibis, sest see leiti trammikassast. Mis ta täpne staatus siis oleks?

[margusmaki]

Mis on käibemündi vastand? Inglise keeles on olemas mõiste NCLT (Non-Circulating Legal Tender, Mittekäibiv seaduslik maksevahend) või NIFC (Not Intended For Circulation, Käibeks mitte mõeldud). Ehk siis käibemündi vastand on mitte-käibemünt ehk käibeks mitte mõeldud münt.

Seigniorage - isegi vastava sõna selle tegevusega kasumi teenimiseks on röövkapitalistid välja mõelnud. EU keskpank ise raha välja ei anna aga riikide keskpangad annavad käibesse minevast rahast 8% EU keskpanga nimel raha välja ehk maksavad obrokit 8%. Kuna NCLT on ametlik osa käibel olevast rahast, siis kasumlikum on anda seda välja, kuna kohalik väljaandja teenib olulisemalt rohkem sellega kõppi kui nimiväärtus mündi peal millelt 8% makstakse. Oehh kus sai alles lause.

Sellise asjanduse otsa komistasin, on püütud kokkuvõtet teha võõras keeles, lihtsalt äkki saab mingeid mõtteid, eesti keelde mõisteid panna on aga teine tubak...

konarlik tõlge
http://ciscoins.net/cis/enarticles.htm

venekeelne originaal
http://ciscoins.net/cis/ruarticle01.htm

[muhfff]

Sellise asjanduse otsa komistasin, on püütud kokkuvõtet teha võõras keeles, lihtsalt äkki saab mingeid mõtteid, eesti keelde mõisteid panna on aga teine tubak...

Hea link, esimene lõik juba tundub huvitav. Ma hommikul värske peaga loen selle jutu mõttega läbi.

[mart]

Hea link, esimene lõik juba tundub huvitav. Ma hommikul värske peaga loen selle jutu mõttega läbi.

see vajab jah põhjalikumat süvenemist, kas iga termin ikka peab vett:
"2.3. Coin-like products made only for mint sets" - kui numismaatilisi tooteid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga, neid ametlikult käibele ei lastagi?
kui sellise numismaatilise tootega saab poest osta, siis nad ei muutu mündiks käibemündi mõttes?

[aldok2]

Hea link, esimene lõik juba tundub huvitav. Ma hommikul värske peaga loen selle jutu mõttega läbi.

see vajab jah põhjalikumat süvenemist, kas iga termin ikka peab vett:
"2.3. Coin-like products made only for mint sets" - kui numismaatilisi tooteid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga, neid ametlikult käibele ei lastagi?
kui sellise numismaatilise tootega saab poest osta, siis nad ei muutu mündiks käibemündi mõttes?

Ma ei ole jõudnud Muhffi viimast pikka postitust mõttega lugeda, kuid kuna see enam-vähem kopeerib mu enda varasemaid mõtteid, siis ilmselt ma seal erilisi probleeme ei leiaks, pigem ehk peenhäälestust. Kuid küsimus, kas numismaatilise tootega poes ostes see ei muutu käibemündiks võib vastata ühemõtteliselt ei. Sest poes saab teoreetiliselt osta kõigega, millel on nimiväärtus peale kirjutatud, ka nt hõbedast 8 eurose Tokyo mündiga, kas see muudab selle siis käibemündiks? Kui poes ostmise kriteeriumit selliselt rakendada, siis võib käibemündiks lugeda kõik väljaantud mündid ja kogu klassifikatsioon kaotab mõtte.
Kas käibemündi kujulist (1992.a ühekroonine, 2016.a mündikomplekti mündid) münti saab lugeda käibemündiks isegi siis, kui nad ei olnud käibeks mõeldud, on minu arvates maitse ja kokkuleppe asi. Kuid igal juhul ei ole nad klassikalised käibemündid, see tähendab, et neid tuleb kuidagi eristada nn "päris" käibemüntidest. Võib-olla käibemüntide alamkategooriana. Või nad siis täpsust taga ajades ikkagi käibemündi kujuliste mittekäibemüntide hulka liigitada.

Definitsioonide üks eesmärk võiks olla ka abi pakkumine kogujatele küsimuses, mida koguda (ja mida kogusse mitte võtta) ja nimiväärtusest kõrgema hinnaga müüdavad mündid (eriti kui täpselt samasuguse kujundusega ja aastanumbriga, kuid viletsama viimistlusastmega münte ei saa pangast nominaali eest) ei vääri samasugust käibemüntide nimetust kui käibeks tehtud ja käibesse lastud mündid. Selline vahetegemine on oluline nt siis, kui soovitakse koguda ainult käibemünte (ja mitte ainult Eesti münte, sest tõsiusklik EV koguja ostab niikuinii ära kõik, sõltumata klassifikatsioonist).

[muhfff]

Sellise asjanduse otsa komistasin, on püütud kokkuvõtet teha võõras keeles, lihtsalt äkki saab mingeid mõtteid, eesti keelde mõisteid panna on aga teine tubak...

Hea link, esimene lõik juba tundub huvitav. Ma hommikul värske peaga loen selle jutu mõttega läbi.

Lugesin lõpuks selle teksti läbi. Ma mõnes mõttes nõustun selle teksti autoriga, teisalt jälle ei nõustu.
Jah, põhimõtteliselt on olemas kahte tüüpi münte - käibemündid ("päris" mündid, de facto mündid) ja käibeks mitte mõeldud mündid (de jure mündid). Artikli autor loeb müntideks ainult esimesed neist (ja ma pole sellega päris nõus).
Samas ta jõuab kohati ka väga imelike järeldusteni. Näiteks, et kui käibemünte nende atraktiivse disaini pärast käibest välja korjatakse, siis lakkab see münt olemast münt, sest ta ei käibi. KUi seda mõtet edasi arendada, siis kas EV 5-sendised või hõbedased 1993 ja 1995 1-kroonised lakkasid samuti olemast mündid, kuna inimesed neid massiliselt kõrvale panid? Rääkimata siis 5-kroonistest või erinevatest erikujundusega 2-eurostest.
Või siis "punased" 1- ja 2-eurosendised, mis kipuvad olema "ühekordsed" mündid - poe kassast taskusse ja kodus suure purgi sisse. Artikli autori definitsioonist lähtudes, pole tegemist üldse (käibe)müntidega, sest neid ainult kogutakse.

Ehk siis minu meelest on käibemünt käibeks mõeldud münt (vahet pole see juures, kas "tavaline" või erikujunudsega pühendusmünt), aga kas ta reaalselt ka käibis, pole enam primaarne. Inflatsiooni tõttu võivad ajapikku väiksemad nominaalid muutuda käibes mõttetuks aga see ei muuda neid "mittekäibemüntideks".

Kas käibemündi kujulist (1992.a ühekroonine, 2016.a mündikomplekti mündid) münti saab lugeda käibemündiks isegi siis, kui nad ei olnud käibeks mõeldud, on minu arvates maitse ja kokkuleppe asi. Kuid igal juhul ei ole nad klassikalised käibemündid, see tähendab, et neid tuleb kuidagi eristada nn "päris" käibemüntidest.

Sellega ma põhimõtteliselt nõustun. Ainult, et nendele oleks mingit head "kaubanduslikku" nime vaja. "Käibeks mitte mõeldud käibemündisarnane münt" on liiga pikk ja lohisev.

see vajab jah põhjalikumat süvenemist, kas iga termin ikka peab vett:
"2.3. Coin-like products made only for mint sets" - kui numismaatilisi tooteid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga, neid ametlikult käibele ei lastagi?
kui sellise numismaatilise tootega saab poest osta, siis nad ei muutu mündiks käibemündi mõttes?

See kusjuures tõstatab ühe huvitava küsimuse. Soome, teadupärast, ei võtnud käibele 1- ja 2-sendised münte. Ometi neid münte nad vermisid ja seejuures mitte komplektides kogujatele jagamiseks, vaid lausa rullide kaupa... mida müüdi kogujatele.
Ehk tundub, et vähemalt algselt oli tegemist "käibeks mitte mõeldud müntidega" (vähemalt Soomes). Samas, mingi hetk Soome pank või kes iganes eksportis need mündid "vaesematesse" riikidesse, kus 1- ja 2-sendised kehtivad, ning need lasti käibesse (sain hiljuti taaskord Soome 1-sendise poest). Mis ta staatus siis nüüd on? Käibemünt või mitte-käibemünt?

[margusmaki]

Ainult, et nendele oleks mingit head "kaubanduslikku" nime vaja. "Käibeks mitte mõeldud käibemündisarnane münt" on liiga pikk ja lohisev.

Algatuseks ei tohiks ta üldse "münt" olla, mündi definitsioonis.

NCLT - denominated medals / vääringustatud medalid .. isegi selline sõna olemas finatsleksikonis aga äärmiselt tobe.. mitte vääringuga aga just vääringustatud.. johhaidii keel sõlmes

Närime veel...

"error" / veaga münt?
Kuna ametlikult ei tohiks ta rahapajast välja minna ei saa ta ka olla käibemünt.

pattern ja trial strike (essai) ei tohiks ka olla kaunistatud lisasõnaga "münt"

[muhfff]

Algatuseks ei tohiks ta üldse "münt" olla, mündi definitsioonis.

Ei saa kahjuks nõustuda. Münt, vastavalt definitsioonile, on seaduslik maksevahend. Ja kõikvõimalikud mitte-käibemündid on ka maksevahenditeks kuulutatud. NCLT = mitteringlev maksevahend. Uue Tokyo OM 8-eurose mündiga saab teoreetiliselt poes osta, iseasi kas see praktikas mõistlik on.

"error" / veaga münt?
Kuna ametlikult ei tohiks ta rahapajast välja minna ei saa ta ka olla käibemünt.

Vigamündid on siiski midagi muud. Vigamündid on tootmisprotsessi käigus tekkinud vea või vigadega mündid. Vigamünte leiab ka käibest, väga tihti on need vead nii mikroskoopilised, et neid ei pane palja silmaga tähelegi.


Hakka või ise sõnu leiutama...
Mitteringlevad käibemündid = miri mündid
Mitteringlevad pühendusmündid = miri pühendusmündid

[margusmaki]

Hakka või ise sõnu leiutama...
Mitteringlevad käibemündid = miri mündid
Mitteringlevad pühendusmündid = miri pühendusmündid

Heheee no just, kuidas meie uudissõnad ikka sünnivad kui katse-eksitus ja hääletamise käigus, lausa presidendid teevad konkurse oma taristute ja rööprähklemiste peale, vaata eestikeelset arvutikeelt, mina kui "vanakooli" itimees olen inglise keelses arvutis sündinud ja ei suuda leppida igast "tüürelite" ja "ajuritega"

Ühestküljest jäta rahule, teisalt ikka Lotmani moodi "Meie ülesanne on eesti keele säilitamine ja arendamine "läbi aegade". Eks uus põlvkond kes üles kasvab uute terminitega võtavad seda kui normi. Keegi peab aga pioneer olema.

[Huviline007]

aldok2 kirjutas: ↑07 Juun 2021, 10:38
Kas käibemündi kujulist (1992.a ühekroonine, 2016.a mündikomplekti mündid) münti saab lugeda käibemündiks isegi siis, kui nad ei olnud käibeks mõeldud, on minu arvates maitse ja kokkuleppe asi. Kuid igal juhul ei ole nad klassikalised käibemündid, see tähendab, et neid tuleb kuidagi eristada nn "päris" käibemüntidest.
Sellega ma põhimõtteliselt nõustun. Ainult, et nendele oleks mingit head "kaubanduslikku" nime vaja. "Käibeks mitte mõeldud käibemündisarnane münt" on liiga pikk ja lohisev.

: hmm, ei oska neid viiteid teha! Palun kursustele!

... aga teemasse: Kas siis oleks kusagil ka mõisted "Käibeks mõeldud mitte käibemündisarnane münt"? "Käibeks mõeldud kuid käibele mitte jõudnud münt"? "Käibeks mõeldud ja natuke aega käibel olnud münt"? jne jne.

Liiga kirjuks läheb! Mida lihtsam ja selgem jaotus, seda suurema tõenäosusega reaalsesse ellu ta läheb!

Minu ettepanek: Äkki lähtume sellest (vähemalt esimene jaotus), milleks münt telliti ja toodeti. Hilisem on juba konkreetse mündi elu ja saatus?