Sõnaraamat

Üldine (informatiivne münditeemaline) arutelu. Kõik teemad müntidest, mis mujale ei sobi
Vasta
aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 930
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Hääletus: kaunimad eesti meenemündid

Postitus Postitas aldok2 » 29 Mai 2021, 21:26

viewtopic.php?f=7&t=2407
Olen oma mõtteid siin rohkem avanud. Kui tavakvaliteedis (käibe)mündist on olemas ka paremakvaliteediline versioon (proof, PL vms), siis mugavuse tõttu võiks ka seda liigitada tavakvaliteedis mündi järgi. Kuid need on piiripealsed juhtumid (mis siis, kui nt käibemündi kõrgema kvaliteediga versiooni kogu tiraaž anti välja mingis pakendis, mis oli millelegi pühendatud, kuid tavakvaliteedis münte, mis ei olnud pühendatud, sai lihtsalt pangast nominaali eest?). Kui aga mugavus kõrvale jätta, siis võiks lähtuda konkreetsete müntide funktsioonist (kas on käibeks mõeldud ja on/ei ole millelegi pühendatud). Kuid kõik see läheb juba esialgsest teemast (kaunimad meenemündid) kõrvale, võib-olla võiks osa sellest diskussioonist kah viimati viidatud teemasse tõsta.

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 737
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Hääletus: kaunimad eesti meenemündid

Postitus Postitas Huviline007 » 30 Mai 2021, 23:31

Tänud selgituse eest!
Aga tunnistan, et kui minu lingvistiline sõnade kasutamise õiguslikkus pädevate ja targemate inimeste jaoks tekitab hämmeldust, siis olen avatud ja õppimisvõimeline. Minu jaoks siin pole hetkel piiripealset. On lihtne eristatavus - kes ja milleks selle mündi tellis ja mis eesmärgil ta konkreetselt toodeti! Maksevahendiks või kingituseks. Mis materjalist - pole vahet! Aga olen nõus, et minu tõde - ei pruugi olla lõplik tõde!
Tihti ta seda polegi. Eriti , mis puudutab abikaasaga vaidlusi! :)
Seega olen nõus - võtame selle teema palun siit hääletuse osast maha, rikume muidu väga hea algatuse - leida eesti ilusaim münt! ... ja kui keegi soovib - väitleme mujal. Päikest kõigle!

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 31 Mai 2021, 09:17

Tõstsin arutelud mõistete üle siia teemasse, sest nagu esimeses postituses on öeldud - "Intelligentse vestluse aluseks on terminitest ühte moodi aru saamine"
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 737
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Huviline007 » 02 Juun 2021, 00:12

Seneca: Docendo discimus

Kasutaja avatar
Astra
50 senti
Postitusi: 79
Liitunud: 21 Veebr 2020, 15:14

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Astra » 02 Juun 2021, 12:30

Seneca: Docendo discimus
Musjöö googli järgi siis : Õpime õpetades :o
Mõtte koht.

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 737
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Huviline007 » 02 Juun 2021, 23:10

Mõtlemine ei tee kellelegi liiga! :)
Päikest!

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 06 Juun 2021, 16:48

Tundub, et viimasel ajal jõuavad kõik teemad varem või hiljem mündimõistete definitsioonideni - mis on käibemünt, meenemünt, juubelimünt, mälestusmünt, pühendusmünt jne jne.

Võiks äkki siis proovida vähemalt omakeskis kokkuleppele jõuda, et mis on mis. Defineeriks mõisted ära, lisaks teema esimesse postitusse ja lähtuks tulevikus nendest mõistetest (ja üritaks neid mõisteid populariseerida)?

Teen mõne terminiga otsa lahti, targutan natuke ja siis saavad huvilised takka kiita või täpsustada ja kritiseerida (loodetavasti koos põhjendustega). Vaikimist võtan kui nõusolekut.

Alustaks "vundamendist". Mis üldse on münt? Lühidalt öeldes - münt on seaduslik maksevahend.
Mida tähendab "seaduslik"? Ilmselt tasub vaadata ajalukku, et kuidas said üldse mündid alguse. Enne münte kasutati omavahelistes tehingutes kõikvõimalikku kraami, nt loomi, orje, loomanahku ja muu seas ka metallitükke. Kuigi metallitükid on väga mugav vahetuskaup (lihtsalt juppideks jagatav, võtab vähe ruumi jne), on ka nendega "suhteliselt" tülikas majandada - iga tehingu käigus pidi neid kaaluma ja puhtust kontrollima. Mingi hetk avastati, et eriti mugav oleks, kui kõik metallitükid oleks ühesuurused ja ühe puhtusastmega, mingil hetkel hakati nende suurust ja puhtust kinnitama templiga metallitüki peal. Voilà - esimene münt oli sündinud! Samas, iga tembeldatud metallitükk pole veel münt. Kes iganes neid kasutama hakkavad, peavad teadma ja usaldama seda templit ning tembeldajal peab olema jõud ja õigus kohustada inimesi neid tembeldatud metallitükke kasutama. Seadused on valitsejate monopol. Ehk siis pikk ja lohisev tekst lühidalt - mündid on mistahes kujul valitseja (kuningas, parlament, Ida-India Kompanii jne) või tema esindajate poolt "tembeldatud" metallitükid (erandjuhul ka muust kõvast materjalist), millel on seadusliku ja üldtunnustatud maksevahendi staatus.

Esimesed mündid olid tõenäoliselt kõik mõeldud kasutamiseks äritehingutes, igapäevakäibes, ehk siis tegemist oli käibemüntidega - mündid, mis on mõeldud kasutamiseks igapäevases käibe-/raharingluses.

Meenemünt, juubelimünt, mälestusmünt, pühendusmünt - ma ütleks, et heal lapsel mitu nime. Need mõisted on minu meelest suures osas kattuvad (mitte küll 100%). Samas ma eelistan kindlasti mõistet pühendusmünt, sest see katab ära ka juubelid, mäletused jmt. Ehk siis pühendusmündid on mündid, mis on pühendatud mingile sündumusele, isikule, juubelile, millegi mälestuseks jne.

Mis on käibemündi vastand? Inglise keeles on olemas mõiste NCLT (Non-Circulating Legal Tender, Mittekäibiv seaduslik maksevahend) või NIFC (Not Intended For Circulation, Käibeks mitte mõeldud). Ehk siis käibemündi vastand on mitte-käibemünt ehk käibeks mitte mõeldud münt.

Siin tekib minu meelest suurim segadus. Millegipärast eeldatakse, et mitte-käibemünt peab olema automaatselt pühendusmünt. Aga see ei ole nii. Hea näide on 1992. aasta 1-kroonine. See münt polnud mõeldud käibimiseks, samas polnud ta mõeldud ka millegi mälestamiseks ja see polnud pühendatud mitte millelegi.

Ehk siis laias laastus saab olla neli kombinatsiooni:
1) "tavalised" käibemündid (käibemittepühendusmündid);
2) "tavalised" mitte-käibemündid (mittekäibemittepühendusmündid);
3) käibepühendusmündid (pühenduskäibemündid);
4) mitte-käibe pühendusmündid.

"Tavalised" käibemündid ongi need kõige tavalisemad, näiteks 1 kroon 1993 või 1995.
"Tavalised" mitte-käibemündid on "tavaliste" käibemüntide käibeks mitte mõeldud aastakäigud või erivermingud (Proof). Näiteks 1 kroon 1992 või 2011 käibeeurode Proof versioonid.
Käibepühendusmündid on kõikvõimalikud erikujundusega 2-eurosed, 5-kroonised 1993 ja 1994 ning ka EW aegsed Laulupeo kroon ja Ülikooli 2-kroonine.
Mitte-käibe pühendusmündid on kõikvõimalikud enamasti väärismetallist tehtud mündid.

Ilmselgelt ei sobi pikad ja lohisevad mõisted igapäevakasutusse. Seetõttu teen ettepaneku kasutada
1) "tavaliste" käibemüntide asemel lihtsalt käibemündid;
2) "tavaliste" mitte-käibemüntide jaoks mul head termiti pole;
3) käibepühendusmündid või pühenduskäibemündid on küll pikavõitu, aga väga palju paremat ei oska hetkel välja pakkuda. Samas, kumb on täpsem termin?;
4) mitte-käibe pühendusmündid võiks olla lihtsalt pühendusmündid.

Ehk siis kaks äärmust käibemündid ja pühendusmündid oleks nagu nad on, aga kui on vaja täpsustada nende käibel olemist, siis võiks seda teha äkki mingi eesliitega.

Tänan juba ette kaasamõtlemise eest.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

margusmaki
Kroon
Postitusi: 162
Liitunud: 28 Jaan 2021, 17:37

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas margusmaki » 06 Juun 2021, 18:40

No ma paneks Eesti Panga definitsiooni siia

Eesti Pank on meenemünte* emiteerinud alates 1992. aastast tähistamaks Eesti riigile ja ühiskonnale olulisi sündmusi, objekte ja mälestuspäevi. Pärast euroalaga liitumist on Eesti Pangal lisaks meenemüntidele võimalik vermida kuni kaks pühendusmünti** aastas.

*Meenemündid (collector coins) vermitakse väärismetallidest, et jäädvustada tähtsaid isikuid ja sündmusi. Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem mündi nimiväärtusest.

**2eurosed pühendusmündid (commemorative coins) on erikujundusega 2eurosed käibemündid. Eesti Pank jäädvustab nendel müntidel ajalooliste sündmuste kõrval ka teemasid, mis kestavad ja elavad meiega koos, nagu on seda näiteks soome-ugri rahvad ja Eesti rahvusloom hunt, kellele on pühendatud 2021. aastal ringlusse jõudvad erikujundusega 2eurosed mündid. Seetõttu nimetab Eesti Pank selliseid erikujundusega münte pühendusmüntideks, mitte mälestusmüntideks. Pühendusmüntidega austame ja peame meeles Eesti ja Euroopa jaoks olulisi sündmusi või teemasid.

https://www.eestipank.ee/meene-ja-puhen ... ttepanekud

Volfram6
10 senti
Postitusi: 22
Liitunud: 15 Mai 2013, 15:12

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Volfram6 » 06 Juun 2021, 18:43

Mina jaotan münte kaheks: käibemündid ja meenemündid – mõlemad võivad olla millelegi pühendatud või inimesed võivad neid endale mälestuseks hoida. Meenemündid on siis väärismetallist mündid, mida emiteeritakse tunduvalt kallimalt nende nimiväärtusest ja neis sisalduva metalli väärtusest.
Kuna Eesti Pank on hakanud Eestile pühendatud meenemünte välja andes võistlema Niue saarega, siis otsustasin mõni aeg tagasi, et ma meenemünte enam ei kogu, piirdun ainult käibemüntidega. Mul pole kodus niipalju ruumi, et kõik need karbikesed ära mahuksid.
1992. a. 1-kroonise mündi ja 2016. a. euromündid, mida ma pole käibest leidnud, liigitan ikka käibemüntideks. Natuke kõhklusi tekitas 1999. a. laulupeo 1-kroonine münt, aga peale kaardist väljalõikamist ja teiste 1-krooniste müntide kõrvale asetamist liigitus ta minu jaoks kenasti käibemündiks. :)

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 737
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Huviline007 » 06 Juun 2021, 20:15

Tänuväärt ettevõtmine!
Sellel teema tahaks pikalt jahuda :)

Minu kommentaarid:
Me vist eelkõige proovime paika panna sõnause :) reegleid Eestiga seotud müntide osas?
Muidu peaks hakkama juba väitlema vundamendi teemal „münt“. Ka teokarbid või hõbedast käevõrud või Novgorodi-Kiievi hõbekangid, või aasia erineva kujutisega kuid kindlat valitsejat äratuntavalt (mitte ümmargused!) (väärismetallist ja mitte)metallplönnid (alates bulletmoney kuni ... ma ei tea kuhuni!), keraamilised mündid, jne, olid rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksevahendid. Jne. Sama võiks kaaluda ka muinaseesti hauapanuste osas : kui on panuses kaalud, mündid ja käevõrud, milledest mõned osaliselt tükeldatud ... koos, siis. Hmm. Ma ei ole hariduselt ajaloolane, ja seega mina aru ei saa sellest, et rahaks ja maksevahendiks antud hauapanuses loetakse ainult ümmargusi ja lapikuid metallitükke. Isegi kui käe või jala või kaelavõrudel on märgistused (sepa, valitseja, piirkonna, vms. omad) ja neid on tükeldatud. Ja milleks siis kaalu kaasas vedada? Kaalujälgijad? :) Aga see selleks.

Mõned kommentaarid (EW ja EV müntide) ettepaneku osas :

1. Materjal ei saa olla kriteeriumiks: on hõbedast käibemünte ja vasesegust mittekäibemünte.
2. Peamiseks kriteeriumiks (nagu ka varasemalt olen maininud) loeksin mina seda: milleks see toode (münt) telliti, toodeti ja kuidas (ning kas üldse) turustati (näiteks 10 M 1926, 1992 1 kr, 1999 1 kr, jne.) ja millises Eesti Panga statistika lahtris ta seisab. Mis hiljem juhtus – kas ta sai viraalseks (jälle üks uus sõna mille õppisin noorematelt kolleegidelt :)) või mitte – pole oluline toote enda defineerimise osas vaid kuulub legendina toote juurde emotsiooni ja tausta loovaks – toote eluloo kujunemisel ja hinna määramisel!
3. EW ja EV müntide osas olen mina üldiselt „muhfff“i“ poolt tooduga nõus – lingvistiliselt olen nõus seda nelja kriteeriumi toetama! Saaks mingigi kokkulepitud selguse, et mida ja kus ütelda (lõplikku tõde niikuinii pole olemas) :)

Vasta