Tere
Kui kellelgi siin peaks selliseid väheliikuvaid aastakäike olema, siid võib märku anda.
Palju võiks maksta üks minimaalsete kulumisjälgedega 4 margane? Pean silmas VF - XF säiluvust?
Parimat!
Karl XI 4 marka 1664 või 1672
Karl XI 4 marka 1664 või 1672
Ega´s raha pole rukis, mida kord aastas saab!
Re: Karl XI 4 marka 1664 või 1672
1672 vist pole 4 margast.
1692 aga Riia ülelöögiga 2500.- eur F-VF
1664 ei leiagi kuskilt. Kataloogi hinnad siin:
https://www.ngccoin.com/price-guide/wor ... uid-287371
1692 aga Riia ülelöögiga 2500.- eur F-VF
1664 ei leiagi kuskilt. Kataloogi hinnad siin:
https://www.ngccoin.com/price-guide/wor ... uid-287371
Re: Karl XI 4 marka 1664 või 1672
Nonii... Järgmine reede ühe Karl XI 4 mark'i võrra rikkam
Ega´s raha pole rukis, mida kord aastas saab!
Re: Karl XI 4 marka 1664 või 1672
Tere
On üldse kuskil enam- vähem ammendavat infot, mida ja kui palju selle 4 Marga eest omal ajal endale lubada sai. Tean vaid seda, et 4 ööri oli kirja toimetamine Kuressaarest Tallinnasse, kuid sellega minu teadmised piirduvad.
Lugupidamisega,
M.
On üldse kuskil enam- vähem ammendavat infot, mida ja kui palju selle 4 Marga eest omal ajal endale lubada sai. Tean vaid seda, et 4 ööri oli kirja toimetamine Kuressaarest Tallinnasse, kuid sellega minu teadmised piirduvad.
Lugupidamisega,
M.
Ega´s raha pole rukis, mida kord aastas saab!
Re: Karl XI 4 marka 1664 või 1672
See peaks olema üsna ammendav:
Rootsi vahetuskursid, hinnad ja palgad 1277 kuni 2008
http://www.historia.se/Riksbanken__nat_upplaga.pdf
Aga laias laastus - tol ajal olid palgad väiksed (sest tööjõud, eriti erioskusteta tööjõud oli odav) ja hinnad olid kõrged.
Rootsi vahetuskursid, hinnad ja palgad 1277 kuni 2008
http://www.historia.se/Riksbanken__nat_upplaga.pdf
Aga laias laastus - tol ajal olid palgad väiksed (sest tööjõud, eriti erioskusteta tööjõud oli odav) ja hinnad olid kõrged.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Karl XI 4 marka 1664 või 1672
Lasin diagonaalis silmad sellest eelpool viidatud dokumendist üle.Grivennik kirjutas:Tean vaid seda, et 4 ööri oli kirja toimetamine Kuressaarest Tallinnasse, kuid sellega minu teadmised piirduvad.
Kohe täpsustav küsimus, millised öörid? Vask või hõbe? Sest kurss oli erinev. Ja millal? Sest kurss oli erinev.
Aga lühidalt...
16. sajandil oli kaks raha:
mark, mis jagunes 8 ööriks ja daler.
16. sajandi lõpus oli esimene daler'i jagunemine - daler kui stabiilse hõbedasisaldusega münt ja daler kui rahaühik (=4 marka või 32 ööri)
Hõbetaalrist sai slagen daler, hiljem rigsdaler (rix-dollar) ja rigsdaler specie ja see münt oli stabiilne rahaühik kuni 1873 (sisaldas niipalju hõbedat, kui 1566 a Leipzigi konvensiooniga oli ette nähtud või siis sama palju kui Hamburgi reichstaler banco sisaldas). Kõik alates 1534 vermitud hõbetaalrid kehtisid kuni 1873.
Daler kui rahaühik jagunes hiljem veel kaheks daler kopparmynt (ehk taaler vases) ja daler silvermynt i vitt mynt (ehk taaler hõbedas ja valges rahas).
Daler silvermynt i vitt mynt jagunes hiljem veel omakorda - daler silvermynt ja daler carolin. Daler carolinist kasvas omakorda välja daler courant.
Hõbetaalrist kasvasid omakorda veel välja (meid huvitaval perioodil) riksdaler courant ja riksdaler carolin; hiljem riksdaler banco ja riksdaler riksgälds, miks hiljem nimetati riksdaler riksmyntiks ja millest lõpuks sai kroon.
Ajavahemikus 1624-1777 oli Rootsis kombineeritud hõbeda-vasestandard. Paralleelselt oli käibel 5-6 erinevat valuutat. Kolm baseerusid hõbedal (hõbetaalrid, margad/carolinid, öörid), kaks vasel (väikse nimiväärtusega mündid ja vaskplaadid) ja üks kullal. Aeg-ajalt oli rahasid käibel ka rohkem, pluss käibisid ka teiste riikide mündid.
Kuigi 1 mark oli ametlikult 8 ööri, siis kurss kõikus, sest mündid olid erineva hõbedasisaldusega.
Alates 1660ndatest näidati hõbemarkade kogust näidati carolinides (1 carolin = 2 marka), hõbeööride kogust courantides.
Üks carolin oli 2 marka hõbemüntides ja üks daler carolin 4 marka hõbe-markmüntides.
Üks öör courant oli üks öör hõbedas ja daler courant oli 32 ööri hõbe-öörmüntides.
Seega siis riksdaler = 1,5 dalerit ehk siis 48 ööri hõbedas (1 riksdaler courant) või 6 marka hõbedas (1 riksdaler carolin).
Keskmine lihttöölise palk oli sellel ajavahemikul umbes 4 grammi hõbedat päevas ehk väga laias laastus 1 mark päevas, mis on umbes 10% Rootsi 1950 aasta tasemest. Ehk siis 4 marka oli poole nädala palk. Luksuses püherdamise jaoks jääb natuke väheks...Grivennik kirjutas:mida ja kui palju selle 4 Marga eest omal ajal endale lubada sai
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Karl XI 4 marka 1664 või 1672
Vot ei oska täpsustada millist ööri siinkohal silmas peetud oli... Hõbe või vaske - Ei tea
Niiet kannu õlut oleks ikkagi omal ajal saanud.
Niiet kannu õlut oleks ikkagi omal ajal saanud.
Ega´s raha pole rukis, mida kord aastas saab!