Sõnaraamat

Üldine (informatiivne münditeemaline) arutelu. Kõik teemad müntidest, mis mujale ei sobi
Vasta
aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 707
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 07 Juun 2021, 21:47

margusmaki kirjutas:
07 Juun 2021, 16:54
NCLT - denominated medals / vääringustatud medalid .. isegi selline sõna olemas finatsleksikonis aga äärmiselt tobe.. mitte vääringuga aga just vääringustatud.. johhaidii keel sõlmes
Finantsleksikone jms ei tohi võtta antud küsimuses lõpliku autoriteedina. Neid võib kasutada ainult koos kriitilise mõtlemisvõimega. Kui isegi mündispetsialistid ei suuda leida üksmeelt, kuidas mündialaseid termineid defineerida ja tõlkida, siis ammugi ei tasu seda oodata filoloogidelt. Me siin ja praegu just tegelemegi selle tööga, mille tulemuseks võib olla uus sõnaraamat, või pigem sõnaraamatu vastavate artiklite muutmine kui meie ettepanekud peaksid kasutusse minema. Samas vääringustatud medalid kui NCLT eestikeelne vaste ei olegi tegelikult sisult väga vale. NCLT ongi sisult pigem medal kui münt, sest ta ei ole mõeldud käibesse ja nimiväärtus on seal peal peamiselt seepärast, et seda medalit mündikogujatele müüa :) Iseasi, kas seda just nii peaks eesti keeles nimetama.

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 707
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 07 Juun 2021, 23:51

muhfff kirjutas:
06 Juun 2021, 16:48
Ilmselgelt ei sobi pikad ja lohisevad mõisted igapäevakasutusse. Seetõttu teen ettepaneku kasutada
1) "tavaliste" käibemüntide asemel lihtsalt käibemündid;
2) "tavaliste" mitte-käibemüntide jaoks mul head termiti pole;
3) käibepühendusmündid või pühenduskäibemündid on küll pikavõitu, aga väga palju paremat ei oska hetkel välja pakkuda. Samas, kumb on täpsem termin?;
4) mitte-käibe pühendusmündid võiks olla lihtsalt pühendusmündid.

Ehk siis kaks äärmust käibemündid ja pühendusmündid oleks nagu nad on, aga kui on vaja täpsustada nende käibel olemist, siis võiks seda teha äkki mingi eesliitega.
Lugesin lõpuks mõttega läbi. Need kategooriad on lihtsad ja loogilised ja enam vähem identsed mu enda varasemate ettepanekutega. Seepärast oleks mu mittenõustumine veider.

Tekkis mõte, et ehk tasuks käibemüntideks nimetada esimest kaht ja pühendusmüntideks kaht viimast kategooriat, kuid täiendada neid lisandiga "kategooria 1" ja "kategooria 2". Kat 1 mündid on siis tehtud käibeks ja kat 2 mitte. Ei ole elegantne lahendus, kuid hetkel tuleks minu meelest elegantsus tuua ohvriks täpsusele.

Probleem võib tekkida juhul, kui erikujundusega münt ei ole millelegi pühendatud ja seda saab osta ainult nominaalist kõrgema hinnaga. Käibeks ei saa selline münt tehtud olla, aga pole ka pühendust. Kuid see on ikkagi erijuht, mida võiks liigitada põhitunnuste järgi kas käibe- või pühendusmündiks (pigem viimaseks ja igal juhul kat 2 alla). Nt Läti 2 eurone lehmamünt on selgelt käibemünt, kuid kui oleks välja antud ka sarnane 3 eurone ilma pühenduseta ja müügihinnaga 10 eur (pole vahet kas Brežnevi pakikesena ainult mündikaardis või ilma selleta), siis ma teeks vaikimisi eelduse, et siin on tegu pühendusmündiga, kus mündipilt näitab pühenduse objekti (lehm).

Seni levinud terminitest nagu meenemündid, juubelimündid ja mälestusmündid soovitan esialgu üldse loobuda, sest need tekitavad hetkel ainult segadust. Edaspidi kui uued definitsioonid kinnistuvad (loota ju võib :)), võiks kaaluda neist mõne taaskasutuselevõttu, sest oluline on definitsioon sõna taga, mitte niivõrd sõna ise. Kui definitsioon on paigas, siis ei hakka keegi termini nii öelda sisetähenduse järgi definitsiooni tuletama. Samamoodi nagu keegi ei eelda, et lihapoest loomaliha küsides saadakse rotiliha (ka rott on loom ja tellimust sõnasõnalt võttes oleks rotiliha täiesti aktsepteeritav).

Investeerimismünte need definitsioonid hästi ei kata, kuid seal ei olegi liigitusega probleeme, seal on tegu käibeks mitte tehtud müntide eriliigiga, mis võivad, aga ei pruugi olla millelegi pühendatud. Tavalisest kat 2 pühendusmündist eristab neid see, et nende peamine eesmärk on (vääris) metallimüük, tunnuseks sageli (kuid ei pruugi) sama kujundusega korduvad aastakäigud, formaalse pühenduse puudumine ja suhteliselt metalli siseväärtuse lähedane müügihind. Sageli ka valuutavahetuses avaldatavad kursitabelid.
Kuna investeerimismündid (buillion coins) pole niikuinii ringluseks mõeldud, siis ei olegi tarvis nende proof jm versioone veel eraldi liigitada, sest juba tavakvaliteedis eksemplar ei ole mõeldud käibeks ja tähis "proof" ütleb niigi ära, millega tegu on.

Proovirahad ei ole nende definitsioonide järgi üldse mündid. Ja pigem nad ongi kavandid, mis võivad, aga ei pruugi kunagi müntideks saada. Loomulikult võib neid koguda ja nende käsitlemine koos vastava kategooria mündiga on igati loogiline, kuid see ei tee neid veel müntideks. Vigarahad tuleks muidugi liigitada sama mündi ilma vigadeta versiooni järgi.

Mis puutub Soome 1 ja 2 sendiseid, siis kui Soome neid mingile teisele riigile nimiväärtusega vahetas ja neid mingis riigis rahana kasutatakse, siis on tegu ühemõtteliselt käiberahaga. Muide olen ise saanud vist Eesti valuutavahetusest mingi aastakäigu Soome 1 või 2 sendise üsna varsti peale euro kasutuselevõttu Soomes 2002. aastal, seega kasutati neid väikeses mahus rahana juba siis, sest kust pidi see münt siis valuutavahetusse jõudma? Viimastel aastatel olen saanud neid ka Tallinnas poest ja reeglina heas säilivuses, seega pikalt neid ei kasutata (korjatakse ära?).

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 4324
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 08 Juun 2021, 15:14

Ühe teise teemaga seoses meenus see jutulõim:
viewtopic.php?f=45&t=247

Leedulased teevad eestlaste üle nalja, et me oleme aeglased. Äkki peaks pärast kümmet aastat lõpuks klubi valmis tegema ja üheks eesmärgiks võtma ka münditerminoloogia ühtlustamise, juurutamise jne jne.
aldok2 kirjutas:
07 Juun 2021, 23:51
Tekkis mõte, et ehk tasuks käibemüntideks nimetada esimest kaht ja pühendusmüntideks kaht viimast kategooriat, kuid täiendada neid lisandiga "kategooria 1" ja "kategooria 2". Kat 1 mündid on siis tehtud käibeks ja kat 2 mitte. Ei ole elegantne lahendus, kuid hetkel tuleks minu meelest elegantsus tuua ohvriks täpsusele.
Karta on jah, et elegantsus tuleb ohverdada. Aga ma ikka salamisi veel loodan, et äkki keegi tuleb nii megahea mõistega välja, et pole vaja midagi ohverdada : ) Loota ju võib!
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 4324
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 08 Juun 2021, 15:19

Huviline007 kirjutas:
07 Juun 2021, 20:22
: hmm, ei oska neid viiteid teha! :) Palun kursustele!
Vajutad nurgast jutumärkidele
quote.PNG
Üleliigse teksti võib ära kustutada, kuid oluline on, et QUOTE tag'ide juures säilivad kantsulud. [ quote ] [/ quote ] (ilma tühikuteta)
quote2.PNG
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

aldok2
Viiekroonine
Postitusi: 707
Liitunud: 23 Aug 2015, 08:44

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas aldok2 » 08 Juun 2021, 15:30

muhfff kirjutas:
08 Juun 2021, 15:14
Leedulased teevad eestlaste üle nalja, et me oleme aeglased. Äkki peaks pärast kümmet aastat lõpuks klubi valmis tegema ja üheks eesmärgiks võtma ka münditerminoloogia ühtlustamise, juurutamise jne jne.
aldok2 kirjutas:
07 Juun 2021, 23:51
Tekkis mõte, et ehk tasuks käibemüntideks nimetada esimest kaht ja pühendusmüntideks kaht viimast kategooriat, kuid täiendada neid lisandiga "kategooria 1" ja "kategooria 2". Kat 1 mündid on siis tehtud käibeks ja kat 2 mitte. Ei ole elegantne lahendus, kuid hetkel tuleks minu meelest elegantsus tuua ohvriks täpsusele.
Karta on jah, et elegantsus tuleb ohverdada. Aga ma ikka salamisi veel loodan, et äkki keegi tuleb nii megahea mõistega välja, et pole vaja midagi ohverdada : ) Loota ju võib!
No ma arvan, et kui definitsioonid kasutusse läheks, küll siis aegamisi neile vastavad suupärased terminid ka leitakse. Ka sõna "pühendusmünt" ei tulnud tulnud kohe alguses pähe, vaid pigem spontaanselt ja juhuslikult muude tegemiste kõrvalt.

Aga klubi koha pealt, kui seda korralikult teha, siis kardan, et selle vedamine muutub kiiresti täiskohaga tööks. Igasugused tutvustused, artiklid, näitused, terminoloogia ühtlustused jne. Kõlab nagu turundusspetsialisti töö. Ja kas sellele on üldse turgu...Maksta selle töö eest ilmselt ka väga ei taheta...Aga võib-olla eksin. Kes seda kõike teeb, on omaette teema. Üks asi on foorumis paar nupukest kirjutada, teine asi ettekandega maha saada või üritus korraldada. Kardan, et paljudel pädevatel isikutel pole aega ja võib-olla ka tahtmist sellega tegeleda.

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 701
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Huviline007 » 08 Juun 2021, 20:50

Klubi või mitteklubi!
Pakun välja enda poolt neli põhitaset, mis võiks edasi allhargneda:

1. Käibemünt kasutusel käibes (KMK)
2. Käibemunt mittekasutusel käibes (KMM)
3. Meenemünt kasutusel käibes (MMK)
4. Meenemünt mittekasutusel käibes (MMM)

... Seda, et eestlased milleski omavahel kokku suudavad leppida - mina ei usu! :) Tänane pluralistlik demokraatia ehk sisuliselt mingi vähemus otsustab enamuse üle on sisuliselt anarhia! Ja selle kaudu korda luua milleski - on väga keeruline! :)
Seda, kui keegi valgustatud monarhi eeskujul on valmis vastutuse enda kanda võtma antud valdkonnas (kuulates rahvast ja tuginedes ekspertide arvamusele , kuid tehes lõpliku otsuse ise) - seda teooriat ma toetaks! Ka rahaliselt!
Saaks mingi reaalse korra, mida saab edaspidi alati parandada, täiendada ja muuta. :)

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 701
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Huviline007 » 09 Juun 2021, 22:15

Veelkord:

Klubi või mitteklubi!

Kui keegi on valmis tegema ja võtma vastutava juhirolli, keegi (võib olla ka mitu isikut) kes oleks aktsepteeritav ja pädev, siis minu arvates võiks MTÜ Eesti Mündifoorum võtta enda kanda eesti müntide sõnaraamatu korrastamise ja üldse eesti müntide tutvustamise maailmas. Klassikaline liikmete aastatasu (MTÜde puhul tavaline) ja sponsorlus ja oksjonid mille kaudu koguks MTÜ rahalisi vahendeid, võiks katta eesmärgile pühendatud kulud. Korrektselt käitudes oleks ilmselgelt võimalik rahvusvaheline tuntus ja seega eelis naabrite müntide ees. Võidaks kõik kogujad!

Unustagem minu poolt pakutud müntide jagunemine - ei meeldi, siis ei meeldi! Vahet pole! Ma ei soovi, et see üht teist0 mõtet segaks! :)

Kas keegi peale minu oleks huvitatud toetama näiteks aastamaksetena MTÜ-d, mis defineeriks ja seletaks ning reklaamiks eestis ja maailmas Eesti Münte? Kui huvilisi on 1-5 siis pole asjal mõtet. Kui neid oleks rohkem , siis ma torgiks edasi!
Päikest :)

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 4324
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 11 Juun 2021, 12:00

Huviline007 kirjutas:
08 Juun 2021, 20:50
Seda, kui keegi valgustatud monarhi eeskujul on valmis vastutuse enda kanda võtma antud valdkonnas (kuulates rahvast ja tuginedes ekspertide arvamusele , kuid tehes lõpliku otsuse ise)
Nende mõistete üle oleme nüüd nädalakese arutlenud ja mõelnud, eks ma siis lähipäevil võtan selle "suure juhi ja õpetaja" roll enda kanda ja panen n-ö ametlikud definitsioonid paika.
Pärast seda saavad kõik anda omapoolse panuse, et neid definitsioone levitada ja propageerida kui "ülimat tõde".
Huviline007 kirjutas:
09 Juun 2021, 22:15
Kui keegi on valmis tegema ja võtma vastutava juhirolli, keegi (võib olla ka mitu isikut) kes oleks aktsepteeritav ja pädev, siis minu arvates võiks MTÜ Eesti Mündifoorum võtta enda kanda eesti müntide sõnaraamatu korrastamise ja üldse eesti müntide tutvustamise maailmas. Klassikaline liikmete aastatasu (MTÜde puhul tavaline) ja sponsorlus ja oksjonid mille kaudu koguks MTÜ rahalisi vahendeid, võiks katta eesmärgile pühendatud kulud. Korrektselt käitudes oleks ilmselgelt võimalik rahvusvaheline tuntus ja seega eelis naabrite müntide ees. Võidaks kõik kogujad!
Anna nüüd aega atra seada! Mõttest ideeni võiks ikka veel kümmekond aastat minna, ega otsuseid ei saa kiirustades teha! :D

Aga tegelikult kõike Mündiklubide ja MTÜdega seotut võiks arutada eelpool mainitud teemas, et info oleks ühes kohas koos.
Ja lihtsalt täpsuse huvides - MTÜ Eesti Mündifoorumit pole olemas. On lihtsalt Eesti mündifoorum, mida ma eraisikuna jooksutan.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
Huviline007
Viiekroonine
Postitusi: 701
Liitunud: 25 Juun 2019, 21:40

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas Huviline007 » 11 Juun 2021, 23:57

Tean! Ja tänud, et seda asja ise vabatahtlikult ja oma ressurssidest ise ajad!
Lihtsalt, kui mingil hetkel tekib tunne, et ... !!!
Siis tead kuhu helistada! .... või anna palun foorumi kaudu teada ! :)

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 4324
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Sõnaraamat

Postitus Postitas muhfff » 12 Juun 2021, 07:54

Ma ei tea, kas see on hea mõte, aga see on vähemalt mõte...
Eitava eesliite mitte- sünonüümiks on eba- (võib-olla natuke vähem kategooriline eitus). Näiteks ebaaus või ebanormaalne.
Ehk siis mõistete "mitteringlev käibemünt" või "mittekäibemünt" asemel võiks kasutada äkki mõistet ebakäibemünt?

Päris ebamündiks ma seda ei lühendaks, sest see mõiste kataks ära kõik mitteringlevad mündid (ka pühendusmündid).

Ehk siis oleks kaks vastanduvat jaotust:
a) "tavalised" mündid vs pühendusmündid;
b) käibemündid vs ebamündid (käibeks mitte mõeldud mündid)

Ja neli kombinatsiooni:
1) Käibemündid
2) Ebakäibemündid
3) Käibepühendusmündid
4) Pühendusmündid

PS! Mõttest käis läbi ka mõiste "liba", nagu sõnas libahunt. Aga libamünt kõlab millegipärast täpselt nagu võltsing, seega sellist mõistet ma ei kasutaks.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta