https://www.err.ee/1609458191/eesti-lop ... e-tootmise
Uuest aastast hakkavad kehtima uued ümardamisreeglid ja Eesti lõpetab ühe- ja kahesendiste vermimise. Eesti kontuuriga pisimündid saadetakse teistesse Euroopa riikidesse, kus neid veel kasutatakse.
Igal aastal tellis Eesti Pank üks või kaks autokoormat ühe- ja kahesendiseid münte. Inimeste kätte need jõudsid, kuid poekassasse tagasi millegipärast mitte.
Kuna neid kasutati maksmisel harva, hakkavad uuest aastast kehtima uued ümardamisreeglid ehk sularahas makstes ümardatakse lõpphind lähima viie sendini.
"Kaubandusvõrgus ühe- ja kahesendiste võimalus ja tähtsus muutub väga väikeseks. Ühe- ja kahesendistega saab veel maksta, aga kaupluse kassast neid tagasi ei saa. Kõige suurem praktiline vajadus kaob ära," selgitas Eesti Panga sularahaosakonna juhataja Rait Roosve.
Nii otsustas Eesti Pank hakata kampaania korras sente kokku koguma. Kui aasta eest kahte postkontorisse mündiautomaadid püsti pandi, siis toodi esimese nädalaga sinna miljoni euro jagu sente. Hiljem on sendikorjajate ind veidi raugenud.
Riik hakkab vähendama ühe- ja kahesendiste kasutamist
"Kõige väiksem kogus on olnud 17 senti – on midagi, mida on soovitud taskupõhjast ära anda. Ja on inimesi, kes tulevad ja kasutavad selle kolm kilogrammi päevas täpselt ära. On inimesi, kes on tahtnud tulla veelgi suurema kogusega, aga me oleme pidanud seda piirama," kirjeldas Omniva kliendikogemuse juht Siim Tammesalu.
"Neile müntidele, mille me nüüd kokku kogusime inimeste ja ettevõtete käest, kindlasti me leiame mõnes teises riigis. Nii et utiliseerima me neid kindlasti ei hakka, sest nende järele on nõudlus," ütles Roosve.
Kui 20-sendist münti on väga lihtne ümber töödelda – tuleb vaid üles sulatada ja uuesti vermida –, siis n-ö punaste sentide ümbertöötlemine on väga kallis. Tegu on terasmündiga, mis on pealt vasega kaetud, aga kahe metalli eraldamine maksab rohkem kui mündi nimiväärtus.
"Meie oleme selles mõttes ka huvitav riik olnud, et kõik need ühesendised oleme suutnud toota alla nimiväärtuse, mingisugune pisike kasum, arvestuslik kasum seal tuleb. Aga ma rõhutan, me oleme ainuke euroala riik olnud, kellel see on õnnestunud. /.../ Paraku on see nii, et nende müntide liigutamisel me peame ikkagi midagi peale maksma, aga ma kinnitan Eesti elanikele, et tegemist on suhteliselt väikeste summadega. Aga arvestuslikus mõttes on see miinusmärgiga tegevus," rääkis Roosve.
Kaks mündikogumismasinat liiguvad mööda postkontoreid ringi järgmise aasta jaanuari lõpuni. Praegu on need Rocca al Mares ja Tartu Eedeni keskuses.
Ühe- ja kahesendistega saab maksta ka edaspidi, ainult tasub teada, et kaupmehel on kohustus vastu võtta kuni 50 münti, sõltumata nende väärtusest.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"