Volfram6 kirjutas: ↑12 Juun 2021, 11:54
muhfff kirjutas: ↑12 Juun 2021, 07:54
Ja neli kombinatsiooni:
1) Käibemündid
2) Ebakäibemündid
3) Käibepühendusmündid
4) Pühendusmündid
Kujutan ette, et selle jaotuse järgi läheksid nimiväärtuse eest emiteeritavad 2-eurosed pühendusmündid käibepühendusmüntide kategooriasse, aga kuhu kategooriasse läheksid siis mündikaardi sees olevad ja kallimalt emiteeritavad kõrgema kvaliteediga sarnased mündid? Kas pühendusmüntide kategooriasse? Või tuleks neile teha eraldi kategooria - ebakäibepühendusmündid?
Mündikaardi sees olevad kallimalt emiteeritavad 2 eurosed mündid (kui nad on kaardist välja võetuna eristatavad mündikaarti mittepandud müntidest, nt kõrgema kvaliteedi tõttu) läheksid tõesti pühendusmüntide kategooriasse (sellest allpool täpsemalt). Kui kaardimünte ei ole võimalik eristada nominaaliga saadaolevatest 2 eurostest, siis käibepühendusmüntide kategooriasse (kuna sel juhul tuleneb kallim hind kaardist endast, mitte mündist ja mündid on niikuinii eristamatud).
Volfram6 kirjutas: ↑12 Juun 2021, 11:54
Ebakäibemüntide termin mulle meeldib, aga ma pakun välja järgmise jaotuse:
1) Käibemündid - emiteeritud nimiväärtuse eest (kas millelegi pühendatud või mitte, sh 2-eurosed pühendusmündid; samuti kõik Eesti mündid 1922-1939);
2) Ebakäibemündid - käibemüntide välimuse/mõõtmetega, kuid nimiväärtusest kallimalt emiteeritud: 2016 eurod, 1999 laulupidu, mündikaartides olevad 2-eurosed jne;
3) Meene- ehk suveniirmündid: Eesti Panga poolt välja antud hõbe-, kuld-, plaatina-, paekivi- jne mündid.
Käibe/ebakäibemüntide selline liigitamine on mulle mõneti arusaadav (mis ei tähenda, et ma sellega nõus olen), kuigi eriti põhjendusi ja definitsioone ei esitatud. Kuid kuna asju tuleb vaadata süsteemis, siis tähendaks selline meenemüntide defineerimine ka minu/muhffi klassifikatsioonis toodud käibe/ebakäibemüntide definitsioonist loobumist. Münti ei tohiks defineerida materjalipõhiselt, sest käibemünte võib teha ka väärismetallist ja meenemünte mitteväärismetallist. Meenemüntide puhul on materjalist palju olulisem hoopis see, et tegu on käibeks mittemõeldud erikujundusega müntidega, mis on valdavas enamuses lastud välja mingi sündmuse, tähtpäeva, isikuga seoses ja mida müüakse nimiväärtusest kallima hinnaga. Näites toodud 1999. laulupeo kroon on muidugi puhtakujuline meenemünt, tal ei ole käibemündiga midagi ühist peale materjali ja mõõtmete. Selle kujundus ei ole absoluutselt sarnane käibemündile ja mis veel olulisem- see münt ei ole käibeks tehtud ja ei saa seepärast kuidagi olla käibemündiks. Ka ei ole seda kunagi nominaali eest jagatud. Käibeks tegemine või mittetegemine on minu meelest palju olulisem kriteerium kui materjal. Ebakäibemündiks saaksid olla käibemündi kujundusega mündid, mis ei ole käibeks tehtud ja mida saab osta vaid nominaalist kallima hinnaga. Seega kuuluksid sinna seega üldjuhul* vaid tavaliste käibemüntide (st tavalises sularaharingluses kasutatavate ilma pühenduseta, tähistuseta, mälestamiseta jms välja antud müntide) parema kvaliteediga ja nominaalist kallimalt müüdavad versioonid (sh aastakäigud). 1999.a kroon ei ole tehtud käibemündi kujundusega, käibemündi tooriku kasutamine ei ole minu meelest piisav, et seda ebakäibemündiks lugeda. Eriti kogumis teiste tunnustega, mis pigem toetavad meenemündiks nimetamist.
*ebakäibemüntideks võiksid liigituda nt Eesti 5 eurosed mündid, kui neid tehtaks nt 1 või 2 eurose kujundusega ja ilma pühenduseta ja müüdaks pangast nt 10 euroga. Ka siis, kui 5 euroseid tavakäibesse nominaaliga ei lastagi, võiks siiski väita, et nad on käibemündi kujundusega (teatava mööndusega). Kuid kuna minu teada ei tohi EL liikmesriik selliseid käibemüntide kujulisi münte iseseisvalt välja anda, siis on see vaid teoreetiline võimalus, sest selliseid münte ei tule.
Volfram6 kirjutas: ↑12 Juun 2021, 11:54
Pühendusmündi terminit ei tahaks ma üldse kasutada, sest ei kujuta ette, mis oleks ilus ja lühike pühendusmündi definitsioon. Iga münt, kus on lisaks nimiväärtusele ja aastaarvule midagi muud peal, võib olla pühendusmünt. Kas näiteks Läti loomapiltidega mündid on pühendusmündid või mitte?
Vaja on mingit terminit, mis võtab üldnimetusena kokku kõik mingi sündmuse, isiku, tähtpäeva, meeleolu jne puhul välja antud mündid ja eritaks samas käibeks tehtud mündid käibeks mittetehtud müntidest ja puudu on olnud definitsioonide süsteemist. Senikasutatud sõnadel nagu juubelimünt, mälestusmünt on omad puudused, mida on foorumis piisavalt juba kirjeldatud ja minu meelest on pühendusmünt nendega võrreldes oluliselt täpsem, kuigi tõesti mitte ideaalne. Kui nendest terminitest loobuda midagi vastu pakkumata (sh ka pühendusmündist) nagu Volfram6 on teinud, siis tuleks hakata Laulupeo 1933 krooni nimetama (peamiselt) käibemündiks ja krooni 10 aastapäevaks välja antud kuldmünti meenemündiks. See ei ole küll otseselt vale (kuid Laulupeo münt on peamiselt ikkagi juubeli/mälestusmünt, käibes oli ta lühikest aega), kuid samas on neil ka ühisnimetaja - mingi sündmuse või tähtpäeva puhul väljaandmine. Pühendusmündi termin võimaldab need kaks münti viia sama nimetaja alla kui selleks vajadus on, jättes samas võimaluse soovi korral neid ka selgelt eristada- üks tehti käibeks, teine mitte.
Läti loomamündi teemast olen ma isegi paar postitust varem kirjutanud ja see tundus tõesti piiripealne teema olevat. Kuid hetkel on see siiski väga erandlik nähtus, selliseid münte on hetkel väga vähe. Tavaolukorras, kui pühendust ei ole, siis oleks tegu lihtsalt käibemündiga, sest kusagil ei ole öeldud, et korraga võib käibida ainult üks sama kujundusega mündinominaal. Erikujunduse olemasolu ei ole veel tõestus, et münt on millelegi pühendatud. Uurisin nüüd teemat lähemalt. Eesti Panga kodulehel on selline selgitus "2 eurosed pühendusmündid (commemorative coins) on ringlusse lastavad käibemündid, mille liikmesriiki tähistava ehk rahvusliku külje tavakujundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada mõnda rahvuslikku või üleeuroopalise tähtsusega sündmust või teemat". Ilmselt on see definitsioon EL-i siseselt kokku lepitud, mitte Eesti Panga välja mõeldud. seega on kõik need 2 eurosed mündid mõeldud mingi sündmuse/teema jäädvustamiseks. Jäädvustamine kõlab nagu pühendus, ei ole vaja tingimata juubelit, mälestamist, piisab, kui on soov jäädvustada. Seega liigitub mündikaardis müüdav parema kvaliteediga lehmamünt pühendusmündiks ja nominaaliga pangast jagatav tavakvaliteedis rullimünt käibepühendusmündiks ja mingit segadust tegelikult enam erikujundusega 2 euroste osas ei olegi.
Volfram6 kirjutas:
Täienduseks veel niipalju, et 10 marka 1926 jäi tegelikult käibele laskmata, seega see ei liigituks ühtegi rühma. Või liigituks ebakäibemündiks, kui laiendame ebakäibemüntide definitsiooni nii, et seal on ka valmis vermitud ja ametlikult välja kuulutatud, kuid tegelikult mitte välja lastud mündid.
Küll on piiripealne 1926.a 10 margase klassifitseerimine. Nt Leimuse arvates ei tohiks seda üldse Eesti käibemüntide hulka lugeda, sest ta ei olnud käibesse mõeldud, kuigi juriidiliselt vist kogemata ikkagi lasti. Need mündid, mis kusagilt kassast leiti, ei oleks tohtinud sinna üldse sattuda, võta siis kinni, kas see oli siis legaalne käibimine või mitte. Samas kui ikkagi ametlikult käibele lasti, siis peaks nagu käibemünt olema, mis siis, et seda ei oleks tohtinud säilinud olla. Ehk seda münti ei saa võtta päris tavalise käibemündina, kuid head alternatiivi ka ei ole. Tõsiuskliku EV koguja jaoks on see rong niikuinii läinud ja kuna selliseid probleeme pigem isegi ei teadvustata, siis see münt lihtsalt peab kogusse kuuluma ja kõik. Veidi enam mõtlev ja vähem fanaatiline kollektsionäär peab selle teema enda jaoks ilmselt ise selgeks mõtlema, mingit lõplikku selgust siin pigem ei olegi. Küll kuulub 10 margasele Eesti Vabariigi (kuid mitte tingimata Eesti) müntide kollektsioonis teenitud aukoht, kui see olemas peaks olema. Kuid see teema on praeguses diskussioonis suhteliselt teisejärguline.