Krooni konkurendid: loomaaia piletid, repšed, jänkud, kupongid

Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Krooni konkurendid: loomaaia piletid, repšed, jänkud, kupongid

Postitus Postitas muhfff » 22 Juun 2017, 14:29

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kr ... d=78613840

Samal ajal kui Eesti läks üle kroonile, juurutasid oma raha teisedki endised NSVL-i osad. Mõnest valuutast kujunes Monopoli lauamängu paberraha moodi naljanumber, mõni aga kestab tänini.

1991. aastal olid kõik NSV Liidu vabariigid fakti ees: ühisvaluutana kehtib devalveeruv rubla, mille sularahast on hirmus puudus. Raha odavneb ja samal ajal raha ei ole. Rahva pahameel kasvas. Midagi pidi kiiresti ette võtma.

Need vabariigid, kelle plaanides oli iseseisvumine ja oma rahale üleminek juba kindlalt sees, alustasid rahareformide ettevalmistusi. Lagunevas suurriigis liikuvad välismaised nõustajad soovitasid kõigil proovida kõigepealt n-ö vahevaluutat ehk raha, mis pole lõppeesmärgiks määratud oma raha, aga enam ka mitte rubla. Kui see ebaõnnestub, ei teki oma rahale mainekahju, ja sellega saaks oma rahale üleminekut harjutada. Eesti keeldus sellisest „peaproovist” ja otsustas, et raha- reformi tuleb teha ainult korra ja kohe õigesti. Meie Balti saatusekaaslased läksid aga vahevaluutade teed.

Balti riikidest esimesena lasi Leedu 1. mail 1992 käibele n-ö oma raha, talonase. Need olid tegelikult ostutalongid, mis olid rublaga samal ajal käibel olnud juba aasta jagu. Kauba ostmisel tuli maksta täishind rublades ja sama palju talonastes, mida jagati ainult Leedu elanikele – see kindlustas kohalike kaubaga varustatuse. Ka Eestis ja mujal endises NSV Liidus kehtis enamiku defitsiitsete tarbekaupade puhul talongisüsteem.

[attachment=6]leedu-talonas-ehk-loomaaia-pilet-78631504.jpg[/attachment]
[attachment=5]leedu-talonas-ehk-loomaaia-pilet-78631490.jpg[/attachment]

Rahatähed nagu talongid

Kui Leedu oli otsustanud litile üle minna, aga üleminek ikka viibis, läksid talonased käiku vahevaluutana. Leedu talonased nägid välja nagu Monopoli mängu rahatähed: halva kvaliteediga ja trükitud kehvale paberile. Rahatähtedel olnud looma- ja linnupiltide järgi said nad kiiresti nimeks „loomaaia piletid” või peaministri Gediminas Vagnoriuse järgi vagnorkad. Rahva usaldus talonaste vastu oli väike, kuid need täitsid oma eesmärgi. Need käibisid rublast mitu korda aeglasemalt väärtust kaotava paberrahana järgmise aasta oktoobrini, kui tulid kaua- oodatud Leedu litid.

Huvitava faktina läksid ringlusest kõrvaldatud talonased tooraineks Grigiškėse paberivabrikusse, kus teatavasti toodeti ja toodetakse siiani tualettpaberit. Nii et toona Grigiškėse tehase toodangut tarvitanud inimene võib olla sõna otseses mõttes rahaga tagumikku pühkinud.

Kõigest kolm päeva leedulastest hiljem, 4. mail vastasid lätlased oma Monopoli-rahaga.

[attachment=4]lati-rublis-ehk-repse-78631520.jpg[/attachment]

Rubla kõrvale lasti käibele rublised, mille väärtus kuulutati rublaga võrdseks. Uus valuuta paistis silma lihtsa ja rublaga sarnaneva kujundusega, kuid oli Leedu loomaaia piletitest ikkagi samm edasi. Irvhambad ristisid valuuta Läti riigipanga presidendi Einars Repše järgi repšedeks ja nimi jäigi rahale külge. Repšede käikuandmisega ostsid lätlased samuti aega latile ülemineku ettevalmistamiseks. Kümme kuud hiljem, märtsis 1993 sai repšede aeg ümber ja need vahetati kursiga 200 : 1 lattideks.

Valgevenel oli kõigepealt idee kehtestada oma rahana taalrid ja krossid. Nõukogudemeelne seadusandlik kogu hääletas selle mõtte siiski maha ja rahaühikuks sai rubla. Nagu naabrite leedulaste rahalgi, olid 1992. aastal käibele tulnud rahatähtedel mõneti naivistlikult kujutatud loomad.

Üherublasel olnud jänese pilt andiski nime kogu rahale: zaitšikud ehk jänkud. NSV Liidu rublad vahetati jänkudeks kursiga kümme ühele. 2000. aastaks olid jänkud nii palju väärtust kaotanud, et uus rahareform viis lõpust kolm nulli, aga jättis alles nime: rubla.

Uus reform toimus Valgevenes mullu ja sellega kadus rublade tagumisest otsast neli nulli. Ühtlasi ilmus Valgevenes taas käibele metallraha: kopikad ning ühe- ja kaherublased. Ligi veerand sajandit metallrahata hakkama saanud riik pidi uuesti metallrahaga harjuma, aga teisest küljest oli see ka majanduslik paratamatus. Nimelt pärssis metallraha puudumine siiani tugevalt igasuguste makse- ja müügiautomaatide levikut.

[attachment=3]valgevene-rubla-ehk-janku-78631538.jpg[/attachment]

Kuu aega pärast repšede, loomaaia piletite ja jänkude tulekut läks oma vahevaluutale üle Moldova. Moldova raha nimi oli cupon ehk kupong, see võrdus samuti alguses ühe NSVL-i rublaga ja kehtis 1993. aasta lõpuni, kui vahetati suhtega 1000 : 1 oma n-ö pärisrahaks, Moldaavia leuks.

Ukrainal esimesena oma raha

Samal ajal kehtisid Moldova suures naaberliiduvabariigis Ukrainas juba oma kupongid, paralleelnimega karbovanetsid. Karbovanets on kohalik ajalooline raha nimi, ühe versiooni järgi tulevat see puulaastudele kraapeid tehes võlgade ja arvete üleskirjutamisest. Samanimeline raha on Ukrainas kehtinud ka keerulisetel aastatel 1918–1920 ja 1942–1944.

[attachment=2]ukraina-karbovanets-78631476.jpg[/attachment]

Ukraina oli NSVL-is esimene oma raha juurutaja: karbovanetsid lasti ringlusse juba jaanuaris 1992. Algul rublaga ühel ajal käibinud karbovanetsid said aasta hiljem ainsaks Ukrainas kehtivaks rahaks. 1996. aastaks olid nad nii devalveerunud, et Ukrainal ei jäänud üle muud kui teha uus rahareform ja juurutada grivna. Vahetuskurss oli 100 000 karbovanetsi ühe grivna vastu. Eesti kroone sai ühe grivna eest kuus ja pool.

Kaukaasia endistest liiduvabariikidest juurutas Gruusia samuti vahevaluuta, kuponi, mis vahetati 1995. aastal rahvusvaluutaks lariks, kursiga miljon ühele. Karmi kursi taga on hüperinflatsioon, mille üks peamisi põhjuseid oli 1990-ndate alguse Abhaasia sõda.

Aserbaidžaan võttis kõigest mõned kuud pärast Eesti krooni tulekut 1992. aastal kasutusele oma raha manati. Valuuta nimi tuleneb venekeelsest sõnast moneta, mis on omakorda laen ladina keelest ja tähendab münti (ka mündi-sõna etümoloogia on sama). Manat kaotas sajandi- vahetusel naftadollarite majandusse sissevoolu tõttu märgatavalt väärtust, mistõttu tegi Aserbaidžaan 2006. aastal reformi ja vahetas vanad manatid uute vastu kursiga 5000 : 1.

Armeenia lendas Moskva 1993. aasta rahareformis teiste „parasiitidega” rublaalalt välja. Parasiidid olid Armeenia ja enamik Kesk-Aasia riike seepärast, et kasutasid Venemaa rahandussüsteemi, ise panustamata pennigi selle stabiilsusse ja sularaharinglusse.

Oma rahasüsteemiga tegelema sunnitud Armeenia võttis siis kasutusele drami, mis on tuletis Kreeka drahmist ja Araabia dirhamist. Üks dram võrdus kasutuselevõtul 200 rublaga. Armeenia valuuta on püsinud küllaltki stabiilne: üks dollar maksis 1993. aastal 404 drami, praegu 482.

Armeeniaga koos said rublaalast 1993. aastal kinga Kesk-Aasia liiduvabariigid. Suurim neist, Kasahstan, võttis kasutusele tenge, mis on koos venekeelse sõnaga dengi pärit turgi tüvest ja tähendab kaale. Samuti turgi keelkonda kuuluvad turkmeenid võtsid aga nii nagu aserbaidžaanidki oma valuutana kasutusele manatid ehk mündid.

[attachment=1]armeenia-dram-78631554.jpg[/attachment]

Rubla, drahm, apsar ja nahhar

Usbekid kehtestasid kirgiiside moodi oma rahaks somi, mis on samuti turgi keelkonnas laialt levinud tüvi ja tähendab puhast. See on omakorda lühend „puhtast kullast”. Erinevalt puhtast kullast on aga mõlemad somid aastate jooksul tugevalt devalveerunud ning esialgsete rahatähtede kõrvale on tulnud kasutusele võtta nelja ja viie nulliga kupüürid.

[attachment=0]usbekistani-som-78631460.jpg[/attachment]

Tadžikistan kehtestas pärast rublaala laialilöömist oma rubla. Sajandivahetuseks oli Tadžiki rubla juba niivõrd palju väärtust kaotanud, et ka tadžikid läksid lõpuks, liiduvabariikidest viimasena, oma raha teed. Uueks rahaks sai somoni, mis ei tulene aga sugugi somist, nagu võiks arvata, vaid tadžiki raha isaks peetava kunagise Samaniidide dünastia valitseja Ismoil Somoni nimest. Kui tõmmata kohmakas paralleel, siis arveldavad tadžikid lembitutes. Rublad vahetati somonideks kursiga tuhat ühele, käibele ilmusid ka somonide sajandikud diramid (ehk dirham või drahm).

Veel on endise NSVL-i aladel viimastel kümnenditel kehtinud või praegugi kehtimas sellised valuutad nagu Transnistria rubla, Mägi-Karabahhi drahm, Abhaasia apsar ja Tšetšeenia nahhar.
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

mart
Kahekümneviiene
Postitusi: 2963
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Krooni konkurendid: loomaaia piletid, repšed, jänkud, kupongid

Postitus Postitas mart » 22 Juun 2017, 14:52

Seda tehti sularahapuudusel, Tartu linn laskis 1992 märtsis käibele 25-rublased tshekid (plaaniti käibele lasta ka 50- ja 100-rublased)
tartu_tshekid.jpg
Mõnes kohas püüti sularaha puudusest üle saada tshekiraamatutega, aga kuna see oli uus ja kroon tuli peale, siis ei jõudnud see juurduda.
tshekk.jpg
Tuttav sai 1992 Riias turult Läti 5-rublase tagasi ja palus müüjal "õige raha" anda, kuna Eestis nad ei kehtinud.
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta