Kõige enam võltsitakse 50-eurost rahatähte

Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3237
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Kõige enam võltsitakse 50-eurost rahatähte

Postitus Postitas muhfff » 19 Juul 2013, 13:13

http://www.tarbija24.ee/1305138/koige-e ... -rahatahte" onclick="window.open(this.href);return false; (Juures on ka galerii)

Euroopa keskpanga teatel on käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul kõrvaldatud ringlusest kokku 317 000 võltsitud europangatähte. Kõige enam võltsitakse 50-euroseid, 20-euroseid ja 100-euroseid pangatähti.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on võltsingute koguarv suurenenud 26 protsenti.

Kõige enam võltsitakse Euroopa keskpanga teatel 20- ja 50-euroseid pangatähti. Kõigist võltsingutest moodustasid selle aasta esimesel poolel 20-euroste ja 50-euroste võltsingud 82 protsenti. Veidi vähem võltsitakse Euroopas 100-euroseid, mille võltsingud moodustasid 12 protsenti kõigist valerahadest. Teisi rahatähti võltsitakse väga vähe.

Eestis liigub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel kõige enam ringi võltsitud 50-euroseid rahatähti. Eelmisel aastal registreeriti neid kokku 66, tunamullu aga 129. Kokku on aastate jooksul avastatud 509 võltsitud 50-eurost rahatähte.

Mullu avastati suurel hulgal ka 100-eurose võltsinguid. Neid registreeriti 76. Viimati oli võltsitud 100-euroste arv nii suur 2004. aastal, mil registreeriti 115 võltsitud 100-eurost. Võltsitud 20-eurost avastati mullu 93 korral.

Tänavu on Eestis avastatud 32 võltsitud 50-eurost ja 27 võltsitud 100-eurost rahatähte.

Müntidest võltsitakse kõige enam 2-euroseid.

Ehkki Euroopa keskpanga teatel on selle aasta esimesel poolel avastatud võltsingute arv suurenenud, oli 2012. aastal avastatud võltsingute arv eriti väike ning värskeim näitaja on võrreldav varasematel aastatel täheldatud tasemetega. Ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga (2013. aasta esimesel poolel keskmiselt 15,1 miljardit) võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike.

Tõenäosus saada enda kätte võltsitud rahatäht on väga väike, ent avalikkus peaks pettuse võimalust siiski endale alati teadvustama.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3237
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Kõige enam võltsitakse 50-eurost rahatähte

Postitus Postitas muhfff » 28 Mär 2015, 11:15

Ettevaatust, valeraha! Kuidas õigel ja valerahal vahet teha?

Valeraha levik Eestis on aastaga peaaegu kolm korda kasvanud

Kui palju me uurime enda sõrmede vahelt läbi käivat raha, et veenduda selle ehtsuses? Lisaks koopiamasinast läbi lastud kupüüridele ringleb ka võltsinguid, mida võhiku silm ehtsast eristada ei oska. Selle ehedaks tõestuseks on Õhtulehe katse, kus kolm inimest pidid rahapakist, kus õiged ja valed enam-vähem pooleks, terad sõkaldest eraldama.

Eesti oli valeeurode levikult viimasel kohal. Tuhande inimese kohta leiti 0,2 võltsingut, aga nüüd on statistika muutunud. Kolmel aastal – 2011 kuni 2013 – leiti igal aastal Eestist pisut rohkem kui 20 000 euro väärtuses valeraha, kokku 64 110 euro eest.

Aga mullu avastati pelgalt ühe aasta jooksul peaaegu sama palju valeraha kui kolmel eelmisel aastal kokku ehk 58 480 eurot võltskupüüre. Tänavu on ainuüksi kahe esimese kuuga leitud 10 310 euro väärtuses valeraha. Valeraha hulk kasvab kiiresti kogu Euroopas.

Kolm katsejänest ja hunnik raha

Need ei ole lihtsalt numbrid, vaid summad, mille eest on inimesed petta saanud ja kahju kannatanud.

Võrdluseks – valerahaga, mis on nelja aasta jooksul Eestist leitud, saanuks petised osta kelleltki mitmekorruselise maja Raplamaal, kolmetoalise kesklinna korteri või luksusliku Mercedese.

Seda kõike vaatamata sellele, et tänu turvaelementidele on euro maailma paremini kaitstud vääringuid.

Milles siis asi, kas me ei tunne pihku pistetud võltsinguid ära? Või on ringlev valeraha tõesti nii peenelt meisterdatud? Õhtuleht läks sinna, kuhu jõuavad kõik Eestis avastatud valerahad – Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti – ning proovis järele, kui hästi kolm katsejänest õige raha ära tunneb.

Kolmest katsejänesest üks on tavaline rahakasutaja, kes pigem maksab mugavusest kaardiga ja tasub arveid ülekandega.

Viimane kord hoidis ta käes suurt summat, kui müüs maha oma vana autoloksu ja alles jala koju minnes hakkas mõtlema, kas ta sai ikka eurotehases trükitud raha või jäljendid. Pole lihtsalt harjumust rahas kahelda. See jänes on loo autor.

Teine on kogenud baarmen Rainer, kelle käest jookseb päevas (ja ööselgi) läbi tuhandeid eurosid, mis tähendab, et ta peaks õige raha hõlpsasti leidma, aga lepime kokku, et masinat ta selleks kasutada ei tohi. Seni ei ole ta enda teada valeraha käes hoidnud.

Kolmas on turvafirma G4S sularahaekspert Ene. Ene töö on selline, et firma palub teda näoga mitte näidata ja tema perekonnanime meile ei avalda. See on mõistetav, sest rahakogused, mis teiste hulgas ka Ene käest läbi jooksevad, on muljetavaldavad: ööpäevas 7,5 tonni paberraha (täiskasvanud elevant kaalub kaks tonni vähem).

Kuus kontrollib firma umbes miljardi euro väärtuses raha, tulgu see sedelikaupa R-kioskist või kohvrite viisi pangast.

Meie eksperimendis on Enel valeraha leidmiseks kasutada kõik tehnilised abivahendid.

Rahahunnikus on 22 kupüüri, millest 10 õiget ja 12 vale. Katse tegemise ajal katsejänesed päris- ja valeraha suhet ei tea.

Katsu, vaata, kalluta

Katsu, vaata, kalluta on raha tundmise kolm nippi. See tähendab, et rahatrükk on reljeefne, mida tunneb katsudes (aitab ka küünega üle joonte kribimine); vastu valgust vaadates näeb vesimärki ja hologrammilt tuleb kallutades välja Europe portree (lokkispeaga tädi), raha nimiväärtus ja akna kujutis.

Otsustan, et hunnikust võetud sajane on ilmselgelt vale. See on sama sile kui ajaleht, kuhu see lugu on trükitud.

Uut 5eurost tunneb hästi raha lühematele külgedele prinditud väga reljeefsete kriipsuridade järgi. Seda tunneb isegi kinnisilmi. Panen selle õigesse hunnikusse. Ja siis on viiekümnesed. Oleks nagu krobeline ja ei ole ka. Vesimärk on mõlemal ja aru ei saa, kumb see õige ja kumb vale on.

Aga kui palju ma ka raha õigeks ja valeks jagades neid ei uurinud, on kohtunikuks olnud kohtuekspertiisi dokumendiosakonna juhataja Kairi Kriiska-Maiväli (ta on ekspert, kes isegi vabal ajal luupi kaasas kannab) otsus karm – tegin kolm viga.

Kahte valeraha pean õigeks ja millegipärast panen ühe õige raha valede sekka.

Kuigi baarmen Raineri käest liigub tööpäeval läbi kordades rohkem raha kui tavalisel inimesel, selgub tema jutust üks probleem – teenindajaid ei koolitata valeraha ära tundma.

"Mõnes kohas pööratakse väga palju tähelepanu aparaatidele, mis kontrollivad raha õigsust, aga paljudes kohtades neid ei ole. Ja aega, et raha korralikult käsitsi kontrollida, ka ei ole. Pigem vaatan, et klient saaks õige summa raha tagasi. Et ise ei teeniks kassasse miinust ja klient ei saaks petta," ütleb Rainer.

On näha, et ka Rainer on hädas. Ta võtab kätte mitu kupüüri ja võrdleb neid omavahel, enne kui otsustab. Raineril lähebki eksam veidi paremini, tema ei tunne ära ühte järgitehtud kupüüri.

Eksperdil ei ole probleeme. Käsitsi lappab ta rahatähed vähemalt kolm korda meist mõlemast kiiremini kahte hunnikusse ja ta ei eksi. Proovib ka masinatega ja need on sama targad kui ekspert.

Miks eksitas labane võltsing?

Hämmastav on see, et baarmen Rainerit ja mind eksitas sama 50eurone valerahakupüür, mille panime õigete sekka. Kui Kairi Kriiska-Maiväli selle kupüüri vigu näitab, noogutame mõlemad häbenedes ega suuda aru saada, miks me eksisime.

Uurime kõigepealt numbrit 50, mis peaks värvi muutma.

"See on tegelikult päris hea," hindab ekspert. Studeerime turvaniiti. Jaa, see on peale trükitud. Kriiska-Maiväli naeratab sõbralikult nagu kooliõpetaja, kui ei taha öelda, et õpilane millestki üldse aru ei saa.

"Selliseid asju küll õige rahaga juhtuda ei saa," näitab ta ilmselget. Meid eksitanud kupüür on kahest paberist kokku kleebitud ja iga nurk sellel on kahele poole laiali kaardunud. Miks see siis näppude vahel tundub väga sarnane õigele rahale?

"Ma võin kohe ütelda, miks see tundus õige. Kui kaks sellist õhukest paberit kokku kleepida, siis siia vahele jäävad õhumullikesed ja need krabisevad väga sarnaselt õige raha krabinale," selgitab ta va krabiseva tagamaid.

"Inimene, kes igapäevaselt rahaga tegeleb, tunneb kohe ära, et valeraha on sile. Õige rahapaber, mitte ainult trükitud kohad, on krobeline," räägib Kriiska-Maiväli ja selgitab rahapaberi tootmisprotsesse, kus spetsiaalne võrk rahale oma mustri jätab.

"Me alustasime sellest, et katsu, vaata, kalluta. Aga kui palju te seda tegite," küsib Kriiska-Maiväli, sest tihti vaatasime raha ühte turvaelementi (krobeline trükk tähendab õiget raha) ja tegime järelduse.

"Eurode hulgas on väga kõrge kvaliteediga võltsinguid ja järgi tehakse väga paljusid elemente. Kui inimene lähtub ühest turvaelemendist, näiteks hologrammist esiküljel ja vaatab, et see helgib ja virvendab piisavalt, siis ta võibki alt minna. Veel on vesimärk, tagaküljel värvimuutev kujutis. Elemente, mida võiks vaadata, on rohkem."

See tähendab, et kuldreegel on "katsu, vaata, kalluta" mitte "katsu või vaata või kalluta."

G4S kontrollib aastas seitse korda üle kogu Eesti raha

2014. aastal käitles AS G4S Eesti sularahadivisjon 10 miljardi euro väärtuses sularaha. Läbi G4S rahatöötluste käib hinnanguliselt ühes kuus läbi 60% Eestis ringlevast sularahast, mis tähendab, et aastas saab teoreetiliselt 7 korda kogu Eestis ringlev sularaha üle loetud.

G4S töötleb raha kolmes sularahakeskuses. Tallinnas, G4Si peamajas asuv keskus võtab enda alla 1400 ruutmeetrit ning suudab ööpäevas töödelda 30 miljonit eurot paberraha (7,5 tonni) ning 15 tonni münte. Sularaha veo ja töötlemisega tegeleb ligi 250 inimest.

Kõik rahalugemismasinad suudavad lisaks raha lugemisele ja sorteerimisele tuvastada valerahakahtlusega sedeleid ja münte.

Rahalugemismasinad suudavad ära tunda kõiki turvaelemendid ning kõrvaldada käibelt ka määrdunud, rikutud või katkised rahatähed. Paberraha lugev masin sorteerib raha ka selle kvaliteedist lähtudes – näiteks sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi.

Sularahadivisjon edastas politseile mullu 268 valeraha kahtlusega rahasedelit ning 156 münti, mis on ligi 56% kõigist Eestis avastatud võltseurodest.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3237
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Kõige enam võltsitakse 50-eurost rahatähte

Postitus Postitas muhfff » 28 Mär 2015, 11:16

Osavalt tehtud valeraha proovib ka UV-lampe petta

Eesti Kohtuekspertiisi dokumendiosakonna juhataja Kairi Kriiska Maiväli õpetab õiget raha ära tundma mitmesuguste nippidega.

Üks on see, et kõikidel rahadel on sama paber. "Kui viiene on käepärast, siis see on juba abimaterjal. Turvaelemendid on eri rahadel küll eri kohtades, aga need kattuvad."

Ta õpetab, et suurt summat kontrollides tasub kindlasti igaks juhuks üht õiget raha kõrval hoida.

Kui raha kulub, näiteks reljeef­ne trükk muutub siledaks, kas see muutub siis valerahaks? Ei, sest teised turvaelemendid jäävad. Näiteks UV-trükk. Häda on selles, et head võltsingud püüavad sedagi jäljendada.

"Kui Eesti krooni ajal piisas kauplustes valeraha leidmiseks UV-lampidest, siis euroga see nii enam ei ole. Eesti krooni võltsing oli tavaliselt prinditud koduprinteriga kõige tavalisemale koopiapaberile, mis UV-valguses helendab. Raha ei tohi helendada," selgitab Kriiska-Maiväli.

Kriiska-Maiväli näitab kahte rahatähte UV lilla valguse all. Tegelikult paneb ta selle praeahju meenutavasse kasti ja näitab raha pilti arvutiekraanilt. Õige raha ja "päris hea Euroopa võltsing". Õigel rahal helenduvad rahapaberi sees kübemed ja mõned turvaelemendid. Aga ka valeraha ei kriiska valgelt nagu hambad diskol.

"Kui euro tuli Eestisse, siis kauplustes jätkati samamoodi. Eurovõltsing on palju parema kvaliteediga ja ei helenda. Kuu aja jooksul said kauplused aru, et see ei toimi ja vaja on paremaid aparaate."

Hämmastaval kombel on ka sellel valerahal kõik helenduvad kiud, täpid ja tähekesed olemas, need on lihtsalt tuhmimad.

"Kui õigel rahal on paberi sees sünteetilised värvilised kiud, mis UV-valguses helendavad, siis siin on need järele tehtud ja peale trükitud. Võltsijad kasutavad kõiki materjale, mis sarnanevad õigele värvile, elementidele, tehnikale. See on just oma tehnika poolest kõrgklassi kuuluv võltsing. Seal on suudetud imiteerida väga paljusid turvaelemente."

Kuidas saab paberit mitte helendama sundida?

Õige hologramm peab sillerdama nagu õline vesi

Kriiska-Maiväli teab, aga ei ütle. Samas on võimalus oma õige raha helendama panna. Selleks on vaja rahasedel püksitaskusse unustada ja pesumasinasse visata. Pestud raha ei ole enam tuhm nagu puuleht. Valerahaks see siiski automaatselt ei muutu, sest teised turvaelemendid jäävad. Seda kinnitab ka G4S ekspert Ene.

"Reeglina peaks masin suutma aidata. Isegi pestud rahalt otsime kiudusid ja muid elemente. Õige raha peab kannatama vett ja kui see ära kuivab, ei tohi laiali laguneda," tuletab spetsialist meelde, et raha ei ole paberist vaid puuvillast.

Spetsiaalse programmiga näitab Kriiska-Maiväli, kuidas 50eurose hologrammil peab käima värvidemäng: "Vikerkaar peab minema sisse ja välja, kui teda valguse käes kallutada," näitab ta, kuidas värviline valgus ringikujuliselt hologrammi keskele ja sealt uuesti äärtesse jookseb.

"Võltsingul on see päris hästi järele tehtud, aga sellist värvidemängu siin ei toimu. Aga selleks peab teadma, kuidas see õigel välja peab nägema. Ainult helkiv hologramm ei ole õige."

Üksjagu võltsinguid on sellised, kus õigelt rahalt välja lõigatud hologramm on võltsingule peale kleebitud. Õige, hologrammita raha saab kurikael panka viia, sest rikutud raha, millest on säilinud üle poole, vahetatakse uute vastu.

"Seepärast peab vaatama ka teisi turvaelemente," manitseb Kriiska-Maiväli.

"Tuleb vaadata ka raha tagumist poolt, sest võltsijatele on atraktiivsed esikülje elemendid. Inimene ei vaevu vaatama raha tagapoolt ning võltsijad ei näe tagumise küljega ka rohkem vaeva."

Seetõttu on EKEI-sse sattunud isegi suveniirraha, millel punaselt peale kirjutatud, et need ei ole legaalsed rahad, külge kleebitud läikiv alkoholiaktsiisimärk, aga keegi on selle ikkagi vastu võtnud.

"Rahatähel on mitme astme turvaelemendid. On tavainimesele, on eksperdile ja on seadmetele. Võin tunnistada, et neid, mis on seadmetel, ei tea isegi mina," seletab Kriiska-Maiväli.

Seal on koodid, mida oskab lugeda ainult masin ja näiteks infrapunavalguse tundlik trükk, mida palja silmaga ei näe. Sellise valguse all kaob pool raha pildist ära ja pool jääb paistma.

"Tuhat tänu" läks ringlusse

Eesti krooni ajal liikus Koidulaga 100kroonise moodi raha, millel üks null rohkem ja nurgale kirjutatud "TUHAT TÄNU".

"Ütlesin kolleegile, et hakkame aega lugema, kui kiiresti see meile jõuab. Jõudis nädalaga, keegi oli sellega poodi läinud," meenutab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendiosakonna juhataja Kairi Kriiska-Maiväli.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta