Venetsueela rahakäibest

Vasta
mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2198
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Venetsueela rahakäibest

Postitus Postitas mart » 18 Jaan 2018, 18:30

Oma inflatsioonirahaga Zimbabwe kõrval huvitav nähtus, näikse, et "sotsialism" areneb koos raha väärtuse langusega, aastaga tõusis dollar 3.100-lt bolivarilt 191.000 bolivarile, üle 60-kordne kursitõus.
Pakun, et majandust ei saada käima, kuna praegused võimud tegelevad vaid võimulpüsimisega; võidakse teha rahareform ja võetakse peoga nulle ära, see võib lõppeda või jätkuda nagu mainitud Zimbabwes - riik võib lõpetada raha raiskamise rahatrüki peale ja võtta paralleelkäibesse dollari ja naabrite Brasiilia reaali-Kolumbia peeso.
Edasi jääb loota, et läheb nagu Zimbabwes - leitakse madurole asendus, kes suudab mingil määral parandada majandust ja suhteid välisriikidega.

Ühe dollari jagu kohaliku raha on Venezuelas pangast väljavõtmiseks üle mõistuse suur summa
Toimetaja Romet Kreek

Stefano Pozzebon CNNMoneys kirjutas oma kogemusest Venezuelas, millega sealsed kohalikud inimesed puutuvad kogu aeg kokku.

Ta proovis võtta Venezuela pealinnas Caracas pangast välja üht dollarit. Käis neljas pangas, kulutas neli tundi ja sai kuue USA sendi väärtuses kohaliku sularaha. Venezuelas elavad miljonid inimesed sellises sürrealistlikus keskkonnas.
Ajakirjanik kirjutas, et kolis sinna poolteist aastat tagasi vabakutselise ajakirjanikuna, kuid ei kujutanud ette, et kõige lihtsamad igapäevased ülesanded valmistavad sellist piina.

Venezuela majandus künnab uusi põhju, hinnad tõusid taevasse ja rahvusvaluuta bolivar on muutnud pea väärtusetuks. Supermarketid ja poed külvavad segadust, kuna pole selge, on nad avatud. Kas raha või toitu on? Kui palju sealt saab?
Inflatsioon ületas mullu 4000 protsenti.

Loo kirjutamise ajal maksis USA dollar mitteametliku kursi alusel 191 000 bolivari. Aasta tagasi maksis dollari 3100 bolivari. Sellest ajast on bolivar kaotanud 98% oma väärtusest.

Venezuela keskpank kehtestab iga kuu pankadele sularaha väljavõtu limiidid. Kuid seda summat ei avalikustata.

Esimeses pangas pidi kuluma sabas ootamisele tund aega. Ta jõudis esimesse panka hommikul kell pool kümme. Tosinkond inimest seisid panga ees nagu USAs oodatakase lotopileti ostuvõimalust.

Viie sularahaautomaadi eest polnud kedagi. Järelikult polnud seal sularaha. Ainus võimalus sellest pangast sularaha saada oli telleri käest. Seal seisis sabas 21 inimest ja töötas ainult üks teller.

„Viimane sabas seisja ütles, et läheb vähemalt tund aega,“ rääkis ta.

Ajakirjanik otsustas otsida õnne mujal.

Natuke eemal oli teine pank. Ka teise pangas olid sularahaautomaadid juba rahast tühjad ja kell polnud veel isegi 10. Et telleri sabas ootas ainult kümme inimest, otsustas ajakirjanik proovida raha saada.

Tema ees seises Gustavo Vasquea, kes vajas ainult 30 000 bolivari ehk 18 USA senti, et osta ülisubsideeritud hindaega vaeseimatele inimestele esmatarbekaupu, mis on nn. CLAP kotikeses.

Viimastel kuudel on ka need CLAP kotikesed muutnud väiksemaks või ei jõua need õigeaegselt abivajajateni, sest riigil pole raha, et importida esmatarbekaupu.

„Siit pangast saab vaid 5000 bolivari ööpäevas välja võtta,“ ütles Vasques. „Mida ma pean tegema? Avama kontod kuues erinevas pangas? See on absurd!“

Kui ajakirjanik jõudis tellerini, nõudis see sularaha väljavõtutšekki. Ta ei lasknud kasutada deebetkaarti. Läks siis järgmisse panka ja siis veel kahte, enne kui siirdus koju tšekiraamatu järele.

Oligi keskpäev käes. Ta oli juba üle kahe tunni kulutanud sularaha kättesaamisele ja läks tagasi esimesse panka. Kulus veel tunnike ja ta jõudis tellerini tšekiraamat käes. Kell 13:23 andis ta üle tšeki ja sai 10 000 bolivari ehk kuus USA senti. Teller ütles, et pangakontori juht kehtestab iga hommik sularahaväljavõtulimiidi, mis oleneb sellest, palju sularaha keskpangast saab. Seetõttu saab mõnes pangas mõnel päeval võtta välja 5000 bolivari, teinekord 10 000 bolivari ja muul juhul isegi 30 000 bolivari. See on täielik hasartmäng.

Neli tundi hiljem sai ajakirjanik sõbraga kohvikus kokku. Nelja tunniga saadud 10 000 bolivari käes pidi ta tassi cappucino eest maksma 35 000 bolivari.
Viimati muutis mart, 18 Jaan 2018, 20:52, muudetud 1 kord kokku.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Kasutaja avatar
platinum
Viiekroonine
Postitusi: 561
Liitunud: 19 Mai 2012, 00:02

Re: Venetsueela rahakäibest

Postitus Postitas platinum » 18 Jaan 2018, 20:02

mart kirjutas:
18 Jaan 2018, 18:30
Oma inflatsioonirahaga Zimbabwe kõrval huvitav nähtus, näikse, et "sotsialism" areneb koos raha väärtuse langusega, aastaga tõusis dollar 3.100-lt bolivarilt 191.000 bolivarile, üle 6-kordne kursitõus.
Üle 60 kordne hinnatõus.
Päris absurdne olukord, samas jättis rääkimata kuidas selle 35k kokku sai ja ega inimene ainult ühest cappuchinost päevas ei ela. Kuidagi nad seal siiski saavad oldud.
Ukrainas ka oma raha aga kõik autode ja korterite hinnad olid ainult dollarites.

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2198
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Venetsueela rahakäibest

Postitus Postitas mart » 18 Jaan 2018, 21:25

Seda jah, 60 korda :)

Sellise "panganduse" juures on Venetsueelas oma sularahapakkide süsteem, "vene aja lõpus" oli samasugune sularahaprobleem, vähegi mis sai maksta-osta ülekandega, osteti; püüti kasutusele võtta tshekke, kuni 3-kordse musta turu hinnaga avalikd valuutaoksjonid olid ka "raha sulatamiseks", seejuures rekordkursiga valuuta jäetigi lõpuks välja ostmata (tervitused mõnele praeguseks tuntud ausale ärimehele)

Ukrainas on nagu meil oli rubla-aja lõpus ja krooniaja alguses, rahvas hoidis sõltuvalt äritüübist Soome marku (Soomes töötajad-äri ajajad), dollareid või Saksa marku (Euroopas käijad), kardeti hoida Rootsi krooni peale kursi vabaks laskmist 1992 + vastavat langust, kuigi just selle järel ei saanud tulla suurt langust.
Mind huvitab, miks Ukraina peamiseks valuutaks on dollar (loodetavasti siin pole vene propaganda poolemeelseid), aga ühelt poolt Ukraina naabritest on vaid Slovakkias eurod ja teisalt suurem osa kaubandusest ja töömigratsioonist on jätkuvalt venemaaga, kus on ikka veel dollar au sees, kuigi ka venemaal omad eripärad: euroopa-poolses osas rohkem eurod, Hiina-poole jüaanid, Jaapanis käijatel muidugi jeenid.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta