Eesti raha luksuslik ajalugu

Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Eesti raha luksuslik ajalugu

Postitus Postitas muhfff » 22 Mär 2017, 21:14

http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/eesti- ... d=76416927

Ajalugu 14. detsember 2016
Pekka Erelt, Eesti Ekspress

Eesti raha luksuslik ajalugu

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud erakordselt hea kvaliteediga raamat valmis suuresti ainult ühe mehe jõul.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevani on jäänud veidi üle aasta. Ent juba nüüd on selle tähistamiseks loodud tähelepanuväärseid asju. Mõne kuu eest tutvustati käsitsi valmistatud ja silmatorkavalt hea disainiga käekella Estonia 1918 Wõitleja. Hiljuti aga nägi trükivalgust esinduslik ja mahukas uuri­muslik kataloog „Eesti raha 100“.

Raamatu koostas ja andis omal kulul välja kollektsionäär Allan Tohv. Ligi 400-leheküljeline teos sisaldab üle 1700 parima trükikvaliteediga värvifoto ning on esinduslikem ülevaade, mis Eesti Vabariigi müntide ja paberrahade kohta eales avaldatud. See on Eesti iseseisvuse ajalugu raha kaudu.

Nii Allan Tohv kui ka kella loonud Tõnis Leissoo on tõstnud kvaliteedilati nii kõrgele, et selle ületamine paistab vaat et võimatu missioon. Kõhnukese juubelieelarvega riik seda ilmselgelt ei suuda. Mis tegelikult ongi hea – parimad asjad peavadki tulema rahva seast. Ja sellist suisa fanaatilist täiuslikkusetaotlust ei saa oodata üheltki juubelikomiteelt.

EESTI RAHA ON PEAAEGU SAMA VANA KUI EESTI RIIK – temagi sünniajaks saab kirjutada 1918. Nimelt kuulutati Ajutise Valitsuse otsusega 30. novembril 1918 Eesti Vabariigi rahaühikuks mark. Kümmekond aastat hiljem vahetas selle välja kroon, pärast poole sajandi pikkust rublaokupatsiooni tuli taas ringlusse kroon ja lõpuks euro. Need kõik on Tohvi raamatus sees.

Umbes sajand tagasi aga võis Eestis maksta korraga kolme rahaga – Vene, Saksa ja Soome omaga. Eesti rahaga poes tasuda ei saanud, sest seda lihtsalt polnud veel olemas. Novembris 1918 oli küll Saksa okupatsioon lõppenud, ent värske Eesti valitsus alles asus raha trükkima. Kuid juba järgmisel kuul, 1918. aasta detsembris nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi esimene maksevahend – Tallinna Arvekoja maksutäht. Sellele järgnesid igasugused võlakohustused ja vekslid, kassatähed ja vahetustähed, mis muutsid margaaja kirjuks nagu sügisene lehtede langemine.

KOLLEKTSIONÄÄRI SEISUKOHAST OLI SEE MÄRKSA PÕNEVAM kui järgnenud krooniaeg, kui majandus oli stabiilne ja seetõttu väga paberrahadevaene – kokku lugedes saame neid vaid kaheksa erinevat rahatähte. Käiberahad pole siiski ainsad, mida kogujate seas hinnatakse. Otsitud on samuti proovid, värviproovid ja vigatrükid. Aga ka valeraha, sest juba enne sõda valmistas rahavõltsimine Eestis päris suurt peavalu. Õnneks oli enamik valerahasid lihtsalt tuvastatavad. Erandiks olid Pihkvas trükitud viieprotsendiliste võlakohustuste võltsingud, mille ehtsatest eristamine on tõeline kunst.

Mõni võltsija aga hiilgas erilise nupukusega. Tähelepanuväärseim juhtum oli 10kroonistega, kus raha otseselt järele ei tehtudki. Nimelt võeti hulk ehtsaid 10krooniseid (eri andmetel 8–16) ja lõigati igaühest järjest välja üks kitsas riba. Ehtsa krooni kaks poolt kleebiti kokku ja saadud kitsamat rahatähte kasutati maksevahendina. „Üle“ jäänud ribad liimiti samuti kokku ning saadigi üks lisaraha. Tohvi sõnul tehakse sedasama praegu ka eurodega.

Nii Eesti münte kui ka paberrahasid ja eeskätt vabrikute „kodurahasid“ hõlmav raamat pole aga Tohvi esimene pääsuke. Aastal 2008 andis ta välja peaaegu sama uhke kataloogi „Eesti Vabariigi paberraha 1919–1940 + 1991–2008“.

Lõpetuseks. Hea, et meil on olemas Allan Tohv. Ja ka teised entusiastid, kes ei talu oma töös kompromisse ega allahindlust.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta