Väärtuslikema leiu eest maksti ligi 100 000 eurot

Aardeleiud ja sellega seonduv
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3392
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Väärtuslikema leiu eest maksti ligi 100 000 eurot

Postitus Postitas muhfff » 03 Sept 2013, 09:25

Väheke MKA promo ka : )

http://www.postimees.ee/1370262/vaartus ... -000-eurot

Alates 2002. aastast on riik muinasaarete leidjaid premeerinud tuhandete kroonide ja eurodega. Suurimaks leiutasuks on siiani olnud 99 063 eurot, mis maksti Raasiku aarde eest.

Nimelt leidis 2011. aastal arheoloogiahuviline mees Harjumaal Anija vallas Linnakse külast viikingiaegse hõbeaarde, milles oli kokku 1329 münti ja üheksa hõbeeset. Leidja ei võtnud aaret ise maa seest välja, vaid teavitas leiust kohe muinsuskaitseametit.

Leiutasu suurus olenebki leidja seaduskuulekast käitumisest, leiu kultuuriloolisest väärtusest jms. Tasu suurus ei tulene leiu võimalikust rahalisest väärtusest mustal turul.

Samuti on aardeid leitud näiteks hobisukeldumise käigus – üheks selliseks on 13. sajandist pärit Pirita kaupmehekast, mille leidja sai tasuks 4000 eurot. Väiksematest aaretest on leitud nii kirveid, nooleotsi jms, nende leiutasu on olenevalt leiu väärtusest jäänud 100–500 euro kanti.

Lisaks neile leidudele, mille eest on leiutasu makstud, on kodanikud riigile üle andnud kümneid esemeid ilma leiutasu küsimata.

«Kultuuriväärtusega leid on maast, ehitisest, veest või veekogu põhjast leitud ajaloolise, arheoloogilise või muu kultuuriväärtusega asi, mille olemasolust enne leidmist keegi mitte midagi ei teadnud. Selline asi ei kuulu leidjale ega maaomanikule. Seaduse järgi kuulub kultuuriväärtusega leid riigile,» selgitas muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk. Ta lisas, et leiutasu saanud inimesed on enamasti nn hobiarheoloogid.

2011. aastal võttis riigikogu vastu muinsuskaitseseaduse muudatuse, millega reguleeritakse, kuidas otsinguvahendi, näiteks metallidetektori abil tohib kultuuriväärtusega esemeid maastikul otsimas käia. Selleks peavad huvilised esmalt läbima vastava koolituse ning seejärel taotlema muinsuskaitseametilt kultuuriväärtuslike asjade metallidetektoriga otsimiseks luba. «Kõik kultuuriväärtusega leiud vaadatakse üle ning ekspertidest koosnev nõukogu otsustab, millise leiu puhul on põhjust leidjat premeerida ja milliste leidude osas võib riik kaaluda selle jätmist leidjale,» kirjeldas Pulk.

Samuti rõhutas Pulk, et leiutasu määramine tuleb kõne alla vaid juhul, kui see on leitud väljapoolt arheoloogiamälestiseks tunnistatud ala või tavapärase, mälestisel lubatud maakasutuse (põlluharimine, aiandus) käigus.

«Olulisem leiu rahalisest väärtusest on kultuuriajalooline väärtus, säilimine ning edaspidine uurimus- ja eksponeerimisvõimalus,» sõnas Pulk.
--------------------------------------------------------------------

Suurt leiutasu väärt muinasaarded

Raasiku aare, 99 063 eurot (leiutasu makstud 2011. aastal)

16. augustil 2010 leiti Harjumaal Anija vallas Linnakse külas Riisipõllu maaüksusel viikingiaegne hõbeaare, milles oli kokku 1329 münti ja üheksa hõbeeset.

Kaarma 17. sajandi aare, 510 990 krooni ehk 32 658 eurot (leiutasu makstud 2008. aastal)

16. augustil 2007 leiti Saaremaal Kaarma vallas Kuke külas Jaani talu õuest kaevamistööde käigus mündiaare, mille koosseisust jõudis Saaremaa muuseumi kogudesse 947 münti ning nende peitmiseks kasutatud metallnõu. Arvatavasti olid mündid täiendavalt mähitud veel mõne riidetüki sisse, millele näikse osutavat paja siseküljel säilinud tekstiilijäänused. Kuke aardeleid, mis on selle hiliseimate vermingute järgi otsustades pandud maapõue varjule pärast 1708. aastat, on oma koosluselt sarnane teiste Eesti Põhjasõja aegsete aaretega, koosnedes peamiselt Rootsi mark- ja öörmüntidest ning vähemal määral ka taalritest. Lisaks Stockholmi rahapajas valmistatud Rootsi müntidele (914 eksemplari) ja Lääne-Euroopa taalrisüsteemis rahadele (15 eksemplari) sisaldab Kuke aare ka Taani peenraha (4 eksemplari) ning kohapealseid Liivimaa verminguid.

Kinksi aare, 5000 eurot (leiutasu makstud 2012. aastal)

Aastal 2011 avastati Läänemaalt Kinksi külast aardeleid, mis lisaks Ojamaa päritolu spiraalsetele hõbedakangidele sisaldab ka vanimat Läänemere idakaldalt pärit viikingiaegse kaupmehe elukutsega seonduvat kaalukomplekti. Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis säilitatavasse aardesse kuuluvad kolm rombilise ristlõikega spiraalset hõbedakangi esindavad Ojamaal 10. sajandil laialt kasutatud maksevahendi tüüpi, mida väljaspool saart eriti ei kohta.

Pirita kaupmehekast, 4000 eurot (leiutasu makstud 2012. aastal)

8. augustil 2011 leiti Tallinna lahest hobisukeldumise käigus puidust, 13. sajandi viimasest veerandist pärit kaubakirst, milles oli 143 münti, kokkupandavad messingist kaalud, tinast kaaluvihtide komplekt, noatuped, rihmajäänused, noapead jms.

Kiia aare, 53 400 krooni ehk 3413 eurot (leiutasu makstud 2005. aastal)

Aardesse kuuluvad 446 münti ja savinõu.

Mäetaguse aare, 33 000 krooni ehk 2109 eurot (leiutasu makstud 2008. aastal)

Saarde Napsu aare, 22 000 krooni ehk 1406 eurot (leiutasu makstud 2008. aastal)

Pärnu muuseumis säilitatav aardeleid sisaldas peale hõbedast hoburaudsõle 58 lehmasarve peidetud münti. Aare tuli päevavalgele endise Napsu küla lähedalt metsast Reiu jõkke suubuva oja kaldalt. Lisaks Rootsis vermitud öör- ja markmüntidele oli omal ajal sarve asetatud ka kaks Tallinnas löödud raha.

Öötla aardeleid, 1266 eurot (leiutasu makstud 2011. aastal)

Järvamaa muuseumis säilitatav Öötla aare sisaldab tüüpilisi 16. sajandi talurahvaehteid. Rinnalehtede (9 tükki) näol on tegemist suurte ümmarguste või nelinurksete kummitud mustritega (muhud ja neliksiirud) kaunistatud eksemplaridega. Öötla aardes sisalduvasse kaelakeesse kuuluvad suured hõbehelmed ehk krõllid, samuti mitmesuguse kuju ja suurusega hõbeplekist stantsitud ja ülekullatud ripatsid, klaashelmed ja hõbemündid. Tuginedes hiliseima mündi määrangule, on ilmne, et leid on maapõue jäänud millalgi Liivi sõja (1558–1583) ajal. Enne Öötla leidu oli arheoloogidel õnnestunud kaevata aare tervikuna maa seest välja vaid ühel juhul.

Salme laevaleid, 1000 eurot (leiutasu makstud 2012. aastal)

Salme alevikust leitud 7. sajandist pärinev muinaslaev sarnaneb oma kuju poolest hilisemate viikingite sõjalaevadega. Laev oli kuue aerupaariga, kiire ja hästi juhitav. Laevast leiti seitsme mehe säilmed, kes olid sinna asetatud paadimatuse käigus.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta