Omaniku sõnul kaevas Kajtuse-nimeline lemmik välja vana katkise savipoti, mis oli täidetud keskaegsete kuldsete brakteaatidega. See juhtus kui omanik koeraga Lääne-Poolas Walzbichi linnakeses ringi jalutas..........
https://forte.delfi.ee/artikkel/9649915 ... andi-aarde
Poolas kaevas koer välja "sajandi aarde''
Re: Poolas kaevas koer välja "sajandi aarde''
Huvitav... alles hiljuti oli Inglismaal sarnane uudis, kus koer soverine välja kaevas
https://www.thetimes.co.uk/article/fami ... -wmxs58l3l
Peab vist ka koera võtma
https://www.thetimes.co.uk/article/fami ... -wmxs58l3l
Peab vist ka koera võtma
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com
Re: Poolas kaevas koer välja "sajandi aarde''
Poolas tuli juhuslikult välja väga haruldane mündileid, teatab portaal Nauka w Polsce ja seda infot refereerib Delfi.
Delfilt info järgmine:
Omaniku sõnul kaevas Kajtuse-nimeline lemmik välja vana katkise savipoti, mis oli täidetud keskaegsete kuldsete brakteaatidega. See juhtus, kui omanik koeraga Lääne-Poolas Walzbichi linnakeses ringi jalutas.
Järgmisel päeval saabus leidu uurima rühm Wroclawi ülikooli arheolooge, kes kinnitasid leiu väärtust. Nende sõnul on tegemist olulisima aardega, mis viimase saja aasta jooksul Poolast leitud.
Brakteaadid (ladina keelest bractea – õhuke plaat, tina) on lamedad medaljonid, mida varasel keskajal kanti kaelas amulettidena, hiljem kasutati neid müntidena. Brakteaadid vermiti õhukesest lehtmetallist. Nad kujutasid sageli müütilisi olendeid nagu greife, näkke ja ingleid, aga ka näiteks teatud hooneid. 7. sajandi lõpupoole või 8. sajandi alguses medaljonide vermimise traditsioon katkes. Seejärel, 12. sajandi esimesel poolel hakkasid Saksamaa elanikud ümmargustest hõbeplaatidest valmistama ühepoolse stantsiga münte, mida nimetati ka brakteaatideks.
Sellised mündid eemaldati käibelt iga poole aasta või aasta tagant – pärast seda sulatati metall üles ja tehti uus raha. Seetõttu on koera tehtud avastus tohutu haruldus ja arheoloogide sõnul oli sellega palju õnne.
Brakteaatide vermimine jätkus kuni 16. sajandini ja kui Tšehhi territooriumil avastati uued hõbedamaardlad, asendati need õhukesed mündid Praha penniga – keskaja universaalse "euroga".
Kajtuse leitud brakteaadid läksid Poola riigi omandisse ning edaspidi eksponeeritakse leidu muuseumis.
Delfilt info järgmine:
Omaniku sõnul kaevas Kajtuse-nimeline lemmik välja vana katkise savipoti, mis oli täidetud keskaegsete kuldsete brakteaatidega. See juhtus, kui omanik koeraga Lääne-Poolas Walzbichi linnakeses ringi jalutas.
Järgmisel päeval saabus leidu uurima rühm Wroclawi ülikooli arheolooge, kes kinnitasid leiu väärtust. Nende sõnul on tegemist olulisima aardega, mis viimase saja aasta jooksul Poolast leitud.
Brakteaadid (ladina keelest bractea – õhuke plaat, tina) on lamedad medaljonid, mida varasel keskajal kanti kaelas amulettidena, hiljem kasutati neid müntidena. Brakteaadid vermiti õhukesest lehtmetallist. Nad kujutasid sageli müütilisi olendeid nagu greife, näkke ja ingleid, aga ka näiteks teatud hooneid. 7. sajandi lõpupoole või 8. sajandi alguses medaljonide vermimise traditsioon katkes. Seejärel, 12. sajandi esimesel poolel hakkasid Saksamaa elanikud ümmargustest hõbeplaatidest valmistama ühepoolse stantsiga münte, mida nimetati ka brakteaatideks.
Sellised mündid eemaldati käibelt iga poole aasta või aasta tagant – pärast seda sulatati metall üles ja tehti uus raha. Seetõttu on koera tehtud avastus tohutu haruldus ja arheoloogide sõnul oli sellega palju õnne.
Brakteaatide vermimine jätkus kuni 16. sajandini ja kui Tšehhi territooriumil avastati uued hõbedamaardlad, asendati need õhukesed mündid Praha penniga – keskaja universaalse "euroga".
Kajtuse leitud brakteaadid läksid Poola riigi omandisse ning edaspidi eksponeeritakse leidu muuseumis.