Aardekütid sattusid täna haruldasele leiule

Aardeleiud ja sellega seonduv
Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Aardekütid sattusid täna haruldasele leiule

Postitus Postitas muhfff » 10 Apr 2015, 13:26

http://www.virumaateataja.ee/3152151/aa ... le/3949395" onclick="window.open(this.href);return false;

Sõmeru vallas 1268. aastal toimunud Rakvere lahingupaika otsinud otsingu- ja koduloo klubi Kamerad liikmed avastasid täna ennelõunal Uhtna külast haruldase aardeleiu.

Esialgu on maa seest välja toodud kolm antiikset Rooma münti ja ilmselt tuleb veel lisa.

Praegu oodatakse leiukohale arheolooge. Otsijatega kaasas olnud Tartu ülikooli arheoloog Ain Mäesalu ütles, et ta ei ole küll müntide spetsialist, kuid ilmselt võib olla tegemist suurima tollest ajast pärit leiuga Eestis.


Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Aardekütid sattusid täna haruldasele leiule

Postitus Postitas muhfff » 14 Apr 2015, 09:06

Uhtna aare kahekordistas Rooma müntide hulga Eestis

Uhtna aardeleid kahekordistab Eesti muuseumides olevate Rooma müntide arvu. Kokku kaevati Uhtnas välja 51 pea kahe tuhande aasta vanust metallkettakest.

Seni oli suurim Eestist leitud Rooma-aegne aare täpselt kolm korda väiksem ehk koosnes 17 mündist. Arheoloog Mauri Kiudsoo rõõmustas eriti järjekordse assi üle, mis sestertside kõrval maa seest välja tuli. “Lõuna-Euroopas on neid palju, aga Eestis asse leitud pole,” lausus ta pisut suuremat sorti mündi leidu kommenteerides.

Kiudsoo sõnul leitakse Rooma münte Lõuna-Euroopast ning Läänemere kallastelt, mujalt aga mitte. “Siia ei jõudnud nad mitte rahalise väärtuse pärast, vaid toorainena ehete, aga näiteks ka kaalupommide valmistamiseks,” selgitas Kiudsoo.

Vana-Rooma aare leiti Uhtnast Kunda jõe äärest silla lähedalt vanalt loduheinamaalt, mis kuulub perekond Rajale. Pereema Eve Raja, kes usinalt kaevamistööde kulgu uudistama käis, teadis rääkida, et rahvapärimuse kohaselt olevat vanasti olnud sealkandis ohvrilepik. “Äkki on ka aardeleid just sellega seotud?” pakkus ta.

Klubi Kamerad juht Dmitri Shutov, kes reede õhtust laupäeva hommikuni leiukohta valvas, ütles, et öö möödus rahulikult ning pahatahtlikke uudistajaid Uhtnas ei käinud.

Et maaomanikud päris tühjade kätega ei jääks, kinkis Shutov Eve Rajale ühe ligi kahesaja aasta vanuse hõbemündi, mis, tõsi küll, sootuks mujalt leitud. Uhtna kooli muuseum-tuba sai aga detektoristidelt kingituseks sealtsamalt põllult leitud hobuseraua ja tsaariaegseid münte.

Shutov ise jäi laupäeval koos ühe kaaslasega Uhtnasse arheolooge abistama, ülejäänud Kameradi mehed läksid aga Kohalasse Rakvere lahingupaika otsima.

Lahingupaika Kohalast ei leitud, kuigi maa seest välja tulnud kraam andis selleks lootust. Arheoloog Ain Mäesalu erutus silmanähtavalt, kui Kohalast leidudega Uhtnasse saabunud muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert näitas metallvidinat, mis osutus hobuse jäänaelaks.

“Jäänaelad olid kasutusel kuni XIII sajandini, kui neid leidub ühes piirkonnas hulgaliselt, võib see osutada lahingupaigale,” ütles Mäesalu. Esialgu leiti Kohalast küll vaid üks jäänael, ent lisaks sellele palju muud põnevat kraami.

Kõige kaunim leid oli eeldatavalt XVII sajandist pärit noapea, lisaks ilmus maapõuest mitu viikingiaegset spiraalsõrmust. Nele Kangert pidas põnevaks ka ligi tuhandeaastast kahe teraga mõõga detaili, mille samuti leidsid Kameradi detektoristid.

Kohalas tõid metalliotsijatega mehed maa seest välja üpris palju kraami, mis pärit aga väga erinevatest aegadest. “Esemete täpsem dateering selgub uurimistöö käigus,” ütles Kangert.

Dmitri Shutovi sõnul jäi lahingupaik küll leidmata, kuid Kameradi seltskond sai võimaliku lahingupaiga kohta vihje, mida Kunda jõe äärde saabuval nädalavahetusel kontrollima minnakse. “Loodame, et neil õnnestub ka lahingupaik leida,” lausus Nele Kangert, kes kiitis Kameradi koostööd muinsuskaitseametiga.

Rooma müntide rahaline väärtus väga suur ei ole. Näiteks müüdi 2010. aastal üks sesterts Osta.ee oksjonil kahe krooni eest. Küll on aga Nele Kangerti sõnul väga suur nende ajalooline väärtus.

“Rooma münte on meie muuseumide ja teadusasutuste kogudes poolesaja ringis, nii et nüüd nende arv kahekordistus,” rõõmustas Kangert. Lisaks müntidele leiti samast kohast üks sellest ajast pärit väike rõngas, kolm sõrmust ja kaks võimalikku sõrmusekatket.

Teadlastel on nüüd erakordne leiumaterjal, mis vajab põhjalikku tõlgendamist. “Ka see, miks nad seal maa sees olid,” lisas Nele Kangert.

Eile viidi mündid ajaloo instituuti konservaatorite kätte, kes mündid hoolikalt puhastavad, seejärel saab nende täpse vanuse määrata. “Praegu võib väga esialgselt öelda, et mündid on I–V sajandist,” lausus Kangert.

Et Uhtnast leiti erakordne aare, millega tutvumisest oleksid huvitatud paljud, otsib muinsuskaitseamet, kelle hoole all mündid praegu on, kohta selle eksponeerimiseks. “Kindlasti peame nõu Virumaa Muuseumidega, kas neil on võimalik münte rahvale näidata,” ütles Nele Kangert.

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhi Ants Leemetsa sõnul võtaksid nemad mündid hea meelega vastu. “Saame neid oma varakambris eksponeerida või vajadusel ka mõne pinna juurde luua,” lausus ta. Tema hinnangul on tegemist väga huvitava leiuga, mida tuleb kindlasti inimestele näidata.

“Igal muuseumil oleks sellise kollektsiooni üle ainult rõõm,” lisas Ants Leemets.

Laupäeval algab 18. maini kestev muinsuskaitsekuu. Nele Kangert kutsus selle raames inimesi, kel on kodus mõni leid, mis võiks arheoloogidele huvi pakkuda, sellest muinsuskaitseametile teada andma.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta