Mullune suurim aardeleid

[Andvari]

https://www.postimees.ee/7259099/mullun ... soja-ajast

[muhfff]

Ilma maksumüürideta ja reklaamideta versiooni saab lugeda ERRist:
https://www.err.ee/1608228435/mullune-s ... soja-ajast

[Huviline007]

Huvitav: 23 head hobust (mitte kvaliteetsed tõutraavlid, vaid 1-4 aastased head talu-ratsahobused) oleks tänases hinnas umbes 50-60 tuh eur.
Sigadega hinnata ei oska. Hõbedakaal oli vist samuti erinev?

[aldok2]

Huvitav: 23 head hobust (mitte kvaliteetsed tõutraavlid, vaid 1-4 aastased head talu-ratsahobused) oleks tänases hinnas umbes 50-60 tuh eur.
Sigadega hinnata ei oska.

Andmed netist: kokkuostetud sealiha keskmine hind Eestis oli 2020. aasta esimeses kvartalis 1771,88 EUR/t, sea lihakeha keskmine kaal oli ca 82 kg. Selle järgi võiks väita, et 120 siga maksaks täna kokku ca 17 000€ (120tk*82kg*1,77€/kg=ca 17 000€). Muidugi on see väga üldine hinnang, võib öelda ka, et vahemikus 15-20 tuh €.

Mis puutub hobustesse, siis omal ajal oli see tavaline tööloom, kuid samuti ka ratsu (ilmselt siin olid väga suured hinnavahed). Täpsemaid andmeid teadmata ei ole võimalik nende tänast hinda arvutada, sest ei ole teada, milliseid hobuseid mõeldi. Tänapäeval peetakse hobust pigem toreduseks ja sportimiseks kui tööloomana. Kuna neid on varasemaga võrreldes väga vähe (sigade puhul kahtlustaks pigem vastupidist), siis on nende ühikuhind ilmselt juba seepärast palju kallim. Näiteks https://horses24.ee/ lehel on hobuste müügihinnad seinast seina, esmapilgul vahemikus 1300-15 000€, ehk hinnavahe on sama suur kui autodel ja nii nagu autode keskmine hind ei ütle tegelikult midagi konkreetse auto väärtuse kohta, on raske hinnata ka konkreetse hobuse väärtust. Kuigi jah seal lehel küsitakse ratsanikuga hobuse eest pigem üle ja ratsanikuta hobuste eest pigem alla 5 000 eur, selles mõttes võib konservatiivne 50-60 tuh hinnang 23 hobuse kohta olla isegi enam-vähem ok, iseasi kui tõsiselt võib neid ajaloolase üldistatud numbreid (120siga=23 hobust) üldse võtta. Igatahes on sellest lähtudes hobuste hinnad sigades mõõdetuna kõvasti kasvanud, Põhjasõja ajal sai 1 hobuse eest ca 5 siga, tänapäeval pigem ca 15 (täpsemalt 55tuh €/17 tuh €*5=16,17 siga).

Hõbedakaal oli vist samuti erinev?

Mis puutub hõbeda kaalu, siis sama prooviga hõbe kaalus Põhjasõja ajal täpselt sama palju kui praegu, ehkki seda mõõdeti teistsugustes ühikutes. Ilmselt läks siin küsimuses midagi sassi . Mis puutub hõbeda hinda, siis ma kahtlustaks, et omal ajal oli selles aardes sisalduv hõbe rohkem väärt kui tänapäeval, aga ei viitsi vanu hindu otsida.

[mart]

Mis puutub hõbeda hinda, siis ma kahtlustaks, et omal ajal oli selles aardes sisalduv hõbe rohkem väärt kui tänapäeval, aga ei viitsi vanu hindu otsida.

kõigi metallide hinnad kõikusid pidevalt, näiteks vene vaskmündid olid alates peeter I kasutuselevõtust kuni XIX sajandini väga erinevate standarditega, kohati 2-kordsete hüpetega odavamaks / kallimaks, juurde veel uute kaevanduste - tehnoloogiate ja nälja-aegade moonutused

[aldok2]

Jah loomulikult hinnad kõikusid. Pidasin siin silmas nn keskmist hõbeda hinda Põhjasõja ajal võrrelduna mingisuguse "keskmise" hinnaga viimastel aastatel. Mingit suurt täpsust ei ole siin muidugi mõtet taga ajada (ja Põhjasõda kestis aastaid), kuid vähemalt sigadega-hobustega võrreldes on hõbeda ostujõud täna oluliselt viletsam kui tollal: näiteks aarde 238 riigitaalri ekvivalendis sisalduva hõbeda väärtus oleks täna vaid umbes 4600€ (1 riigitaaler sisaldas ca 26 g puhast hõbedat=6,1kg/31,1=199 untsi*23€=ca 4600€), samas kui sead maksaks täna ca 15-20 tuh ja hobused 50-60tuh. Kuld peaks hõbedast tänapäeval samuti kallim olema, vähemalt hõbedas väljendatuna.

Muidugi ei saanud ka ajaloolaste poolt toodud väärtusvahekord aare=23 hobust=120 siga olla kuigi täpne ja isegi Põhjasõja ajal täiesti stabiilne, ehk hea tahtmise juures ja sobiva ajaperioodi ja referentskauba valikuga on ilmselt võimalik tõestada nii hõbeda odavust kui ka kallidust tänapäevaga võrreldes.

[mart]

seejuures 2014-kandis koos islamiriigi kuld-dinaariga räägiti ka hõbe-dirhemist, mille eest 1400 aastat tagasi "prohveti ajal" sai osta kana ja ka "nüüd"

ajaproovile vastu pidanud metallid hõbe ja kuld, 1830ndate vene plaatinaraha korruptsiooniprojekt ei kestnud 20 aastatki, väärtus küll jäi, kuna tootmine ja töötlemine on kallis.
avastamiselt-kasutuselt titaani kaasaegne alguses ehtemetallina kasutatud alumiinium tuhmus kiiresti füüsiliselt ja ka hinna poolest