Briti uus viienaelane pakub «verd, higi ja pisaraid»

[muhfff]

Paistab, et britid saavad ka uue viiese.



Briti keskpanga Bank of Englandi teatel ilmub saareriigi uutele viienaelastele Sir Winston Churchill.

Uutele rahatähtedele tuleb sõjaaegse peaministri foto koos tema kuulsate sõnadega: «Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi.»

Lisaks figureerib uuel viienaelasel ka Westminster, Big Beni seierid näitavad kellaaega 15:00 – just sel hetkel, 13. mail 1940, said need sõnad Churchilli poolt lausutud.

Rahatähe taustafooni moodustab Nobeli autasu, mis omistati Churchillile aastal 1953.
Bank of Englandi juht Sir Mervyn King avalikustas uue rahatähe plaanid Chartwellis, Churchilli kunagises kodus.

«Tundub igati kohane panna meie kõige populaarsemale rahatähele just Sir Winston,» ütles Sir Mervyn oma kõnes. «Võib-olla hakataksegi seda rahatähte rahvasuus Winstoniks kutsuma.»

Keskpank kavatseb lasta uue viienaelase ringlusse aastal 2016, rõhutades samas, et otsus ei ole veel lõplik.

Praegune, 2002. aastal käikulastud viienaelane, mis kannab inglise vanglareformija ja heategija Elizabeth Fry portreed, tõmmatakse uue raha tulles järk-järgult ringlusest ära.

Inimeste valimine rahatähtedele ongi Briti esikeskpankuri isiklik ülesanne. Oma ametiajal on Sir Mervyn paigutanud 20-naelasele majandusmehe Sir Adam Smithi ning 50-naelastele rahatähtedele töösturid Matthew Boultoni ja James Watti.

Copyright The Financial Times Limited 2013

[mart]

brittidel on veidrana tunduv traditsionaalne rahasüsteem, šotlastel on ka üle 300a peale inglise kuningriigiga liitumist (1707) õigus oma raha trükkida, kuigi bank of scotland on nüüd kommertspank; on ka põhja-iirimaa oma paberraha ning krauses on ka sõjaväerahad

praktiliselt poolelt tundub veider, et neil on suurim rahatäht 50-naelane, samas pärineb just brittidelt pangatšekikultuur XVII sajandist

[MartR]

britid kasutavad ostlemisel väga tihti sularaha, mis sest et rahakupüürid neil sellised on. Veidraks võib pidada seda, et neil on kombeks sularaha kaasas kanda taskus (mitte rahakotis) ära kortsutatuna .. ja kortsutamise all ma ei mõtle, et voldid ära ja paned tasku, vaid kui raha peos, siis käsi rusikasse ja taskusse

[mart]

MartR, oled pikemalt inglismaal olnud? mulle on jäänud mulje, et neil pole 50sed eriti käibel (neid pannakse madratsi alla) ja arveldavad peamiselt 20-naelastega (~24e), suurte summadega on lõbus

[MartR]

Ei ole Inglismaal pikemalt olnud.. Ma võtan neid siin kohapeal vastu
Erinevad rahvused käituvad rahaga väga sarnaselt ja ma ei tea mitte ühtegi teist rahvust, kes rohkem oma raha rohkem rikuks. Kupüüride kohapeal sul on samuti õigus- 20 on kõige levinum. Viiekümnene on vist selline, mida võiks sirgena hoida, aga samas on see rahakoti jaoks liiga suur

[mart]

kui võtad ka münte "vastu", tihti võltsinguid on?

[MartR]

kui võtad ka münte "vastu", tihti võltsinguid on?

Münte mitte.. ütleme nii et lihtsamad tehingud.
Küll aga on pakutud Šoti raha uk naela pähe ja ükskord tuli üks iirlane oma Irish Pounde pakkuma (jah euro ajal)

[muhfff]

Šoti naelasid Tavid või keegi kunagi isegi vahetas. Kurss oli küll tiba kehvem, kui Inglise naelal.
Eriti vägev oli see, et kui raha läksin vahetama, siis otsiti mingi paks kiirköitja välja, kus olid erinevate riikide rahade pildid välja trükitud. Siis selle pildi järgi tuvastati mu 10-naelase ehtsust

[mart]

Küll aga on pakutud Šoti raha uk naela pähe ja ükskord tuli üks iirlane oma Irish Pounde pakkuma (jah euro ajal)

šotimaal maksavad šoti naelad nagu briti naelad, 90ndate keskel oli ekspressis lugu šoti isemõtleja-onklist, kes oli siin šoti naeltega hädas.
pakutud "iiri naelad" olid iiri vabariigi või briti põhja-iiri naelad? 2001 oli enne eurol tulekut oli iiri nael ~20 krooni/~1,3e, põhja-iiri~briti nael ~25 krooni/~1,6e, muidugi selle vahega, et põhja-iiri naelasid polnud väljaspool britanniat lihtne vahetada

veel g00geldades selgus, et peale šoti ja põhja-iiri naela on rööpselt briti naelaga veel mani saare, jersey, guernsey, gibraltari, saint helena ja falklandi saare naelad, viimased maksavad vaid oma territooriumil

seejuures samas wiki artiklis väidetakse, et iirimaa läks eurole üle 1999 "Northern Ireland sterling banknotes should not be confused with the Irish pound (or Punt), the former currency of the Republic of Ireland, which was replaced by the euro in 1999."
mis kinnitab veelkord trükitud kallite pabermaterjalide eelist - vähem vigu ja sodimine/rikkumine on lihtsamini nähtav

[MartR]

Varasemalt (krooni ajal) sai Šoti naelu ka pangas vahetadada, aga kurss oli sellel natuke madalam kui GBP omal. Kohalikult olid nad vist ikka 1:1
Praegu kui saab osta/müüa, siis vast ainult Tavidis.
Minule pakutud raha oli miski roheline kupüürike, kus võis Ireland välja lugeda- täpselt enam ei mäleta.