Kuidas eestlased endale peaaegu estad said

Vasta
mart
Kümnekroonine
Postitusi: 1984
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Kuidas eestlased endale peaaegu estad said

Postitus Postitas mart » 10 Juun 2016, 13:29

Lubatud reedene artikkel kroonirahadest:
Kuidas eestlased endale peaaegu estad said
10. juuni 2016 00:10, Ivar Leimus, ajaloolane, Eesti Päevaleht

Uue rahvusliku rahaühiku nime üle käis pikalt tuline vaidlus, lõpuks läks 1928. aasta jaanuarist siiski käibele Eesti kroon.

Eesti rahandus elas 1920. aastate esimesel poolel üle raske perioodi. Vabadussõja ja ebakindlate majandusolude tulemusel oli siinse marga kurss väga madalale langenud. Ärimehed võtsid pankadest suuri laene, lootes marga edasisele kukkumisele.

Et Eesti rahandus hüperinflatsioonist päästa, algatas rahaminister Otto Strandman riigikogus arutelu kindlal (kulla) alusel seisva rahaühiku loomisest. Kõne all olid niihästi kuldfrank (ehk siis ühinemine Ladina mündiliiduga) kui ka Skandinaavia riikide kroon. Riigimeeste poolehoiu võitis lõpuks viimane.
Ilus uus oma raha:Karl Dolli graveeritud 10-kroonine kupüür rahvarõivais neiu kujutisega.
10-kroonise teine pool

Eesti rahaühikuks kehtestati kuldkroon, mis vastas 100/248 (umbes 0,4) grammile puhtale kullale ja võrdus enam-vähem 100 siinse margaga. Just selles, füüsiliselt veel olematus rahas hakati nüüd lepinguid sõlmima ja võlgu maksma. Spekulatsioonivõimalused lõigati läbi.

Reaalselt algasid ettevalmistused uue raha saamiseks juba 1926. aastal. Korraldati pangatähtede kujunduse võistlus, mille võitis Günther Reindorff, samuti joonistati müntidele kavandeid.
Taalder või kuldar?

Ent 1927. aastal läks lahti tuline vaidlus uue rahvusliku rahaühiku nime üle. Kroon alguses ei kõlvanud – see pidi tekitama segadust teiste (Skandinaavia) maade rahaga. Sama etteheide tabas marka ja franki. Kõne alla tulid rahvusromantilised taalder ja kuldar, kross ning penn, koguni adra ja sajandik.

Eraldi rahale nime valimiseks kokku kutsutud ministritevaheline komisjon aga kiitis heaks hoopis esta, mis pidi jagunema sajakuteks. Eeskujuks võeti siin belglaste belga ning lõunanaabrid, kes oma riikliku valuuta olid rahvuspõliselt nimetanud latiks ja litiks.
Nimi kroon ei kõlvanud – see pidi segadust tekitama teiste Skandinaavia maade rahaga. Nii jõuti esta juurde.

Mõistlikumad osutasid küll tõigale, et est või esta tähendab niihästi saksa, vene kui ka rootsi keeles eestlast, mis teeb meid naeruväärseks. Kuid alles välismajanduspartnerite ja rahvasteliidu rahulolematus sundisid agaraid rahvuslasi tagasi krooni juurde pöörduma. 1927. aasta mais vastuvõetud rahaseadus kehtestas Eesti vääringuks kuldkrooni, mis jagunes 100 sendiks. Tagamaks püsivust, seoti kroon Inglise naelaga.

Seadus hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928, kuid paraku võttis esimeste uues vääringus pangatähtede valmistamine rohkem aega, kui eeldati. Õnneks leidus riigikassas 100-margaste kassatähtede poognaid, millele kiiruga trükiti peale ÜKS KROON ja mis jaanuari algul ringlusse paisati.

Paraku ununes nimiväärtus numbritega märkida ja nii mõnigi välismaalane võttis neid kupüüre uute 100-krooniste pähe. Alles 1. septembril jõuti nii kaugele, et käibele lasta Karl Dolli (Taela) graveeritud 10-kroonised kupüürid rahvarõivais neiu kujutisega.
Esimeste uues vääringus pangatähtede valmistamine venis, võeti 100-margased ja kiiruga trükiti peale ÜKS KROON.

1929. aastal lisandusid neile 50-kroonised Rannamõisa vaatega, järgmisel aastal kaluriga 5-kroonised. Karjakasvatust sümboliseeriv pasunaga karjane trükiti 20-kroonisele kupüürile 1932. aastal, tööstust tähistav sepp 100-kroonisele 1936. aastal.

Ka esimesed sendid tulid käibele 1. septembril 1928. Kogukad 25-sendised mündid olid mõeldud välja vahetama seniseid 25-margaseid paberist vahetustähti. Hiljem niisugusest venepärasest nimiväärtusest loobuti ja mindi üle läänelikule mündisüsteemile.

Lisaks 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendistele, vermiti viikingilaevaga 1-krooniseid ja Toompea kindlusega 2-krooniseid. Tehti ka esimesed meenemündid. 1932. aastal löödi Tartu ülikooli 300. aastapäeva tähistamiseks 2-kroonine ja 1933. aastal 10. üldlaulupeo puhul 1-kroonine hõberaha.

Suur depressioon 1930. aastate algul ei jätnud ka Eestit puudutamata. 1933. aastal devalveeriti krooni 35%, kuid sealtpeale jäi see stabiilseks.

1940. aasta Nõukogude anneksioon tõi krooni ja sendi kõrvale rubla ja kopika, mille uus võim kuulutas 25. märtsist 1940 ainuvalitsevaks. Uuesti nägi eestlane oma krooni alles 1992. aasta 20. juunil.
kroonilugu.jpg
Sul pole õigusi, et siin postituses manuseid näha.
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Vasta