Raha on tehtud vatist, elab vähe ega põle

Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 5016
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Raha on tehtud vatist, elab vähe ega põle

Postitus Postitas muhfff » 23 Mai 2016, 09:01

http://pluss.postimees.ee/3689627/raha- ... e-ega-pole

Kümmekond aastat tagasi istusid Eesti Panga keldrisaalis peaaegu 30 naist, kes lugesid hommikust õhtuni usinalt Eesti inimeste raha. Nüüd teeb seda tööd kaks masinat.

«Raha lugemine on väga must töö, sest raha on tõesti räpane ja siin töötades on saadud koledaid nahahaigusi,» rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve Postimehele, näidates Eesti ilmselt üht kõige paremini turvatud paika – rahalugemissaali. Just siin kontrollitakse kogu riigis ringlevate rahatähtede ehtsust ja kvaliteeti.

Roosve sõnul teadis ta abikaasa vanasti alati, mis väärtuses kupüüri parajasti sorteeriti. Seda reetis särgikraele ja mansettidele ladestunud rahatolm. «Kõige rohkem andis värvi 100-kroonine koidula, sest sinine on väga intensiivne värv,» meenutas ta krooniaega. Nüüd on rahalugemissaal tänu täisautomaatsetele sorteerimismasinatele rahatolmust puhas ning Eestis ringlevate rahade kontrollimisega saavad kunagise 30 asemel hakkama kolm naist. «Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et mehi ei saa selle töö peale võtta, sest nad hakkavad katsetama,» selgitas Roosve, miks rahalugemine on puhtalt naiste töö.

Väiksed rasvased näpud

Täisautomaatsed masinad suudavad sekundi jooksul 32 rahatähel kontrollida ära kõik turvaelemendid, aga ka selle, kui määrdunud need on ja kas sinna on midagi peale kirjutatud.

«Euro tulekuga on kogu maailm saanud targemaks, et põhiline määrdumisallikas ei ole mitte keskkond, vaid näpuotstest pärit rasv,» rääkis Roosve. Isegi kui käed korralikult puhtaks pesta, on 10 sekundi pärast sõrmeotsad taas rasvased, kuigi inimene ise seda ei tunneta. «Näpurasv on kole pruunikaskollane aine ja kuna pangatäht on poorne, ladestub rasv sinna,» selgitas Roosve. Kogemustest õpitakse ja praegu käibele tulevad uued eurokupüürid (5-, 10- ja 20-eurosed) on kõik kaetud spetsiaalse õhukese emulsioonlakikihiga, et vältida kiiret määrdumist. Tänu sellele on näiteks viieeurose kupüüri kasutusiga kahekordistunud. «Kui varem kestis viieeurone alla aasta, siis uus peaks ringluses vastu pidama üle aasta,» rääkis Roosve.

Rahamaailmas kehtib lihtne reegel: mida väiksema nimiväärtusega rahatäht, seda kiiremini see ära kulub. «Raha eluiga sõltub sellest, kuidas seda hoitakse,» tunnistas Roosve. «50-eurost hoitakse paremini kui viiest ja viiesajase kohta võib öelda, et see sisuliselt ei hävine.»

Kuigi enamik inimesi pole 500-eurost oma silmaga näinud, on neid Eestis üksjagu käibel ja nagu näitavad Eesti Panga andmed, läheb vaid väike osa (15 protsenti) neist riigist välja, peamiselt Venemaale.

Oma kasutusaja jooksul peaksid väiksemad kupüürid läbima korra või kaks Eesti Pangas tehtava kontrolli, mille käigus praagitakse neli kuni kuus protsenti neist välja.

Roosve lisas, et pangatähe füüsiline kvaliteet langeb ka suure õhuniiskuse korral. «Siis hakkab see nagu kobrutama, võtab niiskuse sisse, nii et eriti suve lõpus läheb hävitamisele rohkem kupüüre,» rääkis Roosve.

Peale väga määrdunud rahatähtede praagib masin kindlasti välja ka kõik koduse rahapesu läbi teinud kupüürid. «Kuna pesupulber on tugevalt aluseline, hävitab see kupüüril oleva ultraviolettkihi, mida näiteks poes kontrollitakse,» kõneles Roosve. «Selline pestud raha läheb meie juurest otse purustajasse, kuigi võib täiesti korralik välja näha.»

Ka praagib masin välja murdunud nurkadega või täiskirjutatud kupüürid. «Nüüd on seda vähemaks jäänud, aga krooni ajal tuli raha peale kirjutamist sageli ette,» rääkis Roosve. Peamiselt pandi rahatähele vene keeles kirja oma arvamus Eesti vabariigist, ent leidus ka isiklikke ülestähendusi.

«Ühele 100-kroonisele oli kutt kirjutanud terve luuletuse, kus ta võrdles neiu ilu Koidula omaga,» meenutab Roosve. «Mu süda tilgub verd, kui mõtlen sellele, et ühel hetkel me lasime need ära hävitada.» Täissoditud kupüüride kollektsioon paisus pangas lihtsalt liiga suureks ning see otsustati ikkagi purustajasse saata.

Välja praagitud rahatähed augustatakse ja pakitakse ära, nii et keegi ei saaks neid kasutada. Paar korda aastas need purustatakse ja toimetatakse lõpuks Iru soojuselektrijaama. «Tegelikult on vale rääkida paberrahast, sest paberiga ei ole siin mingit pistmist, see on hoopis pressitud puuvill ehk tavaline valtside vahelt läbi lastud vatt ja katsuge te vatti põlema panna,» sõnas Roosve.

Nii et tegelikult pangatähed Roosve sõnul mitte ei põle, vaid hõõguvad, kuid suure temperatuuri korral on nende põletamine siiski võimalik, kuigi see on väga energiamahukas. Ahju aetakse nii välja praagitud eurod kui ka Eesti kroonid, mida senini tagasi tuuakse.

«Võib ju küsida, kas rahvas on rikas või vaene, kui meil on 700 miljoni väärtuses kroone (40 miljonit eurot) inimeste käes,» tõdes Roosve. Eesti Panga muuseumi tuuakse senini suuremas koguses Eesti kroone. Peamiselt on need leitud mõne eaka elamisest. «Sattusin just enne jõule olema muuseumis, kui sinna tuli üks proua, kes uuris, kas saaks kroone ära anda, et tal natukene oleks,» meenutas mees. Trolliga kesklinna sõitnud naisel oli kaasas kilekott 148 000 Eesti krooniga. «Mu kadunud abikaasa hoidis neid ja ma mõtlesin, et ega see aeg enam tagasi tule ja tõin need ära,» meenutas Roosve naise selgitust.

Münte kontrollitakse vähem

Kui mitme riigi keskpangad müüvad purustajast läbi käinud rahapuru suveniirina, siis Eestis tuli sellest kelmuste tõttu loobuda. Aastate eest jagati rahapuru panga lahtiste uste päevadel ja mõni päev hiljem tulid panka inimesed, kelle väitel olla nad «kogemata» raha paberihundist läbi lasknud ja soovisid rikutud rahatähed ringi vahetada.

«Aga nad ei teadnud, et meil on isegi nuga kodeeritud ja lõikejälg on unikaalne, nii et me saame puru järgi öelda, kas see on meie masinast või mitte,» selgitas Roosve. Selliseid katseid oli umbes kaheksa ja ühe noorpaari kohta tegi pank avalduse ka politseisse.

Kui rahatähti kontrollitakse sõltuvalt nende väärtusest Eesti Pangas korra või kaks, siis müntide puhul on kontroll harvem. «Suurematest müntidest (50-sendised ning ühe- ja kaheeurosed) peame aasta jooksul koostöös G4Siga umbes 15 protsenti autentima ehk lugema spetsiaalse seadmega, kas tegu on õige raha või võltsinguga,» rääkis Roosve. Ta lisas, et kuna müntide väärtus on väiksem, on ka nende võltsimine lihtsam.

Roosve sõnul võiks väiksemaid euromünte tegelikult nimetada ka feodaalseks reliktiks. «Nende tootmine on mõttetult keeruline ja kallis ning utiliseerimine peaaegu sama kallis, kui mitte kallim kui vermimine, sest need on vasega kaetud terasmündid,» tõdes mees. Nii on Soomes, Hollandis ja Iirimaal juba ühe- ja kahesendistest loobutud. «Poed peavad neid vastu võtma, aga välja neid enam ei anta ja hindade ümardamisreeglitega minimeeritakse ringluses olevate müntide arv,» rääkis Roosve. Ka Eesti kaalub nendest sentidest loobumist. Ta lisas, et seni on suuremad riigid olnud ühe- ja kahesendistest müntidest loobumise vastu, kuna üldjuhul kuulub müntide tulu valitsusele, aga nüüd hakkab olukord muutuma, sest ka mõni suurem riik kaalub neist loobumist.

Sularaha viimnepäev koidab

Kuigi Eestis tasutakse iga kolmas arve sularahas, ei usu Roosve, et lähiajal kaoksid rahatähed käibelt, sest esiteks ei nõua see makseviis mingit toetavat infrastruktuuri. «Jah, raha käitlemine nõuab autosid ja püssimehi, aga makse ise ei nõua,» selgitas Roosve. Samas kui kõik alternatiivsed maksed vajavad suurt tugisüsteemi, alates elektrist ja lõpetades serverisüsteemidega. «Kui seal midagi juhtub, siis oleme kõik hädas, aga sularahaga ei ole seda probleemi kunagi ja see on ka põhjus, miks riigid peavad seda väga vajalikuks,» rääkis Roosve.

Teiseks räägib sularaha kasuks ka selle anonüümsus. «Inimestel on mingi privaatsuse vajadus ja sularahale ei ole siin alternatiivi,» selgitas Roosve. «Aga niipea, kui leitakse mingi elektroonse arveldamise standard, mis tagab meile anonüümsuse, on müntide ja pangatähtedega aamen.» Tema sõnul on maailmas juba olemas mitu prototüüpi ja esialgu seisab areng selle taga, et ei suudeta standardites kokku leppida.

«Praegu teeb 500-euroste emiteerimise lõpetamise otsus teema eriti aktuaalseks ja tekib suur vajadus uute lahenduste järele,» ütles Roosve.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta