Väikeste euromüntide saatus

Vasta
Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Väikeste euromüntide saatus

Postitus Postitas muhfff » 14 Mai 2013, 17:54

Väiksed eurosendid võivad käibelt kaduda

14.05.2013 17:05

Kümmekond aastat euroliidus käibel olnud ühe- ja kahesendised võivad käibelt kaduda, kuna nende käitlemine on kahjumlik.

«Euroopa Komisjon on konsulteerinud ühe- ning kahesendiste kasutamise poolt- ja vastuargumentide osas ettevõtete, tarbijate ühendustega, mündikodadega ja keskpankadega,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn täna. Ta lisas, et diskussioon asjassepuutuvate osapoolte ning liikmesriikidega jätkub, et kindlaks teha, kas on olemas selge eelistus, millele edasised õiguslikud otsused võiksid baseeruda.

Euroopa Komisjon omalt poolt on välja pakkunud neli võimalikku arengustsenaariumi.

Esimene variant on jätta sendid alles ja need kehtivad edasi seadusliku maksevahendina. Münte vermitakse edasi praeguse tehnilise kirjelduse (metall, kaal ja suurus) alusel ning ei muudeta tootmise kui emiteerimise protsesse.

Teine variant on toota neid münte odavamalt, muutes nende koostist või suurendades müntide tootmise tõhusust.

Kolmas variant on väiksed sendid kiiresti käibelt kõrvaldada. Selle kava kohaselt korjavad pangad ja jaemüügiettevõte etteantud lühikese aja jooksul mündid käibelt ära. Hinnad ümmardatakse käibelt kõrvaldamise esimesest päevast ning mündid ei kehti ülemineku perioodi lõppedes enam ametliku maksevahendina.

Neljas võimalus on korjata mündid raharinglusest välja järk-järgult. Kuigi müntide emiteerimise lakkab ning hindu ümardatakse, jäävad need maksevahendina kehtima ja neid võib kasutada. Uute müntide välja lastes kaovad need järk-järgult kasutuselt.

Ühe- ja kahesendised on Euroopa Liidus ametliku maksevahendina käibel alates 2002. aasta jaanuarist ning neid on vermitud 45,8 miljardit ehk neid on u 137 münti iga elaniku kohta.

Vermimise kahju hinnatakse 1,4 miljardi suuruseks
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: Väiksed eurosendid võivad käibelt kaduda

Postitus Postitas muhfff » 22 Mai 2013, 09:30

Poepidaja: rahvas ei ole väikeste sentide kadumisega nõus

22.05.2013 08:40

Maapoodide pidajad ei toeta ühe- ja kahesendiste käibelt kaotamist, kuna pisikesed sendid on inimestele üliolulised.

«Teate, need on inimestele nii tähtsad. Kui on vaja ühte senti tagasi anda, inimene lihtsalt ootab, et see kätte saada,» rääkis Õhtulehele Harjumaal asuva Laitsemäe kaupluse juhataja ja omanik Elvira Allikmets. Ta lisas, et praegu veel ei ole inimesed väikeste sentide kadumiseks valmis.

Poepidajale on väikesendid tüliks ja kuluallikaks, sest neid panka viies tuleb äraantava summa pealt pangale maksta üks protsent. Laitsemäe poes koguneb kahe nädalaga sente u 60-70 eurot.

Pereema Helle (26) kardab, et koos ühe- ja kahesendiste kadumisega tõusevad hinnad. «Seda hinna ümardamist siin euro tulekuga on juba küll olnud,» ütleb ta ja meenutab, kuidas varem maksis supp tema töökoha lähedal asuvas kohvikus 25 krooni ja euro tulles kerkis hind 2,20ni, mitte ei jäänud 1,59 euroks, nagu täpne oleks.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

1- ja 2-sendised euromündid: kaotada või mitte?

Postitus Postitas muhfff » 24 Juun 2013, 10:11

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/1- ... d=66329174

24. juuni 2013 09:00
Toimetas: Lemmi Kann

Euroopa Komisjon kinnitab, et kui väiksed euromündid käibelt kaotada, ei oleks sellel hindadele olulist mõju, küll aga on kallis nende tootmine ja käitlemine ise võrreldes sellega, kui palju need väärt on. Ära kaotada või mitte? Selles on küsimus.

Komisjon on teinud mitmeid uuringuid 1- ja 2-sendiste euromüntide kasutamise kohta. Selgus, et inimesed saavad münte tagasi eelkõige maksmisel vahetusrahana ja ise neid münte maksmisel tegelikult eriti ei kasuta. Ühtlasi ilmnes ka, et münte kaotatakse väga suurtes kogustes, millest omakorda võib järeldada, et inimesed ise ei omista neile väga suurt tähtsust, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Mart Kägu.

Sellegipoolest kardavad inimesed, et kui mündid ringlusest kaovad, järgneb sellele järsk hinnatõus.

Komisjon on välja pakkunud võimalikud stsenaariumid euromüntide tuleviku kohta.

Status quo ehk kõik jääb endiseks

Komisjon nendib, et status quo probleeme ei lahendaks. 1- ja 2-sendiste euromüntide arv tervikuna on väga suur, kuid nende rahaline väärtus on kõigest ca. 714 miljonit eurot.
Nende tootmiskulud ületavad nimiväärtuse mõne liikmesriigi puhul isegi kordades. Mainimist väärib see, et mündi toormaterjal moodustab 50-60 protsenti mündi nimiväärtusest ja sellele lisanduvad veel töötlemis-, transpordi- jm kulud.

Kui rääkida avalikkuse üldisest hoiakust, siis pigem pooldatakse nende müntide ringlusse jätmist. Jaemüüjad seisukohad on aga väga erinevad. Ühelt poolt väljendatakse muret, et müntide väärtust arvestades on nende käitlemiskulud küllaltki suured, teiselt poolt leitakse, et jaemüügis on nendel müntidel oma koht täiesti olemas.

Alternatiiv status quo’le

Alternatiiv on hakata tootma münte odavamast toorainest ja muuta tootmisprotsess efektiivsemaks.
Sellise lähenemise tulemuslikkust analüüsides ei saa siiski tähelepanuta jätta, et tootmiskuludest tervikuna on toormele tehtav kulu üksnes väike osa. Suuremat kokkuhoidu annaks eelkõige tootmisprotsesside tõhustamine ja kulude kokkuhoid nendelt, milles olulist rolli mängib kahtlemata tööjõukulu. See sõltub aga suuresti liikmesriikide tegevusest ja koostööst.

1- ja 2-sendiste kiire kaotamine ringlusest

See on kõige radikaalsem lähenemine. Mündid kõrvaldataks lühikese aja jooksul ringlusest ja pärast ettenähtud perioodi lõppu kaotaksid mündid kehtivuse maksevahendina.
Sellega kaasneks tõenäoliselt kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamine, mille kohaselt peaksid hinnad olema ümardatud 5 sendi täpsuseni.

Positiivne oleks ilmselt see, et kaoks vajadus tegeleda suurte kuludega seotud müntide tootmisega ning jaemüüjatel väheneksid nende müntidega seotud käitlemiskulud ja ühtlasi ei peaks tarbijad neid toodete hinna sees enam kinni maksma.

Negatiivne külg on, et müntide ringlusest kõrvaldamine võib tuua kaasa hinnatõusu. Komisjon on tuginedes Soome ja Madalmaade praktikale seisukohal, et olulist mõju hindadele müntide kõrvaldamine ei omaks.

1- ja 2-sendiste ajapikku kaotamine ringlusest

Põhimõte seisneb selles, et liikmesriigid lõpetaksid vastavate müntide emiteerimise, kuid olemasolevad mündid jääksid ringlusesse ning kaoksid ringlusest aja jooksul lihtsalt ära.
Selle alternatiivi juures nähakse ette ka kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamist hindadele 5 sendi täpsuseni, nagu näiteks Soomes ja Madalmaades. Ümardamisreeglid aitaksid tõenäoliselt kiirendada ka müntide kadumist käibelt – need oleksid käibes nii kaua, kuni neid füüsiliselt jätkub.
Eeldatakse, et see juhtub 4-5 aasta jooksul ning pärast selle aja möödumist saaks hakata juba kaaluma nende kui maksevahendi kehtetuks tunnistamist.

„Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et midagi pole veel otsustatud ja komisjon on omalt poolt väljendanud, et konkreetseid samme astutakse siis, kui mõni eeltoodud lahendustest saab selge poolehoiu,“ kommenteeris Kägu.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2232
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: 1- ja 2-sendised euromündid: kaotada või mitte?

Postitus Postitas mart » 24 Juun 2013, 12:14

mainitakse tihti "madalmaid"=hollandit, järelikult seal pole ka enam 1- ja 2-sendiseid reaalkäibes
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Re: 1- ja 2-sendised euromündid: kaotada või mitte?

Postitus Postitas muhfff » 24 Juun 2013, 12:43

mart kirjutas:mainitakse tihti "madalmaid"=hollandit, järelikult seal pole ka enam 1- ja 2-sendiseid reaalkäibes
Nad vist kaotasid need käibelt jah.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

mart
Kümnekroonine
Postitusi: 2232
Liitunud: 12 Dets 2011, 19:52
Asukoht: Tallinn

Re: Väiksed eurosendid võivad käibelt kaduda

Postitus Postitas mart » 24 Juun 2013, 19:43

sooviksin lisada veel ühe mõtte, ärilehe originaalloo pildiks on eesti poleer 2-euroste matriitsid, pildistamiseks matriitse sättinu pole kõige tugevam kaardi/tagurpidilugeja, rahvuslik pool "jalad üles":
Pilt

soovitan madala vererõhuga või enne kahevõitlusspordi trenni mineku lugeda ka loo kommentaare, kuigi jah, peale loomalaste videote saavad kõik vähemalt 10 kommentaariga artiklid selliseid kommentaare
mind huvitavad rohkem tsaari-vene mündid

Kasutaja avatar
muhfff
Site Admin
Postitusi: 3343
Liitunud: 25 Apr 2011, 08:45
Kontakt:

Väikeste eurosentide saatus on selgunud

Postitus Postitas muhfff » 15 Sept 2013, 12:57

Väikeste eurosentide saatus on selgunud

Avaldatud: 15. september kell 00:24

Kui selle aasta kevadel arutati Euroopa Liidus, kas ühe- ja kahesendised käibelt kõrvaldada või mitte, siis nüüdseks on sellest liikmesriikide vastuseisu tõttu loobutud.

«Väikeste müntide eemaldamine ringlusest ei ole praeguseks hetkeks päevakorras, kuna see ei leidnud liikmesriikide seas piisavat toetust,» teatati Eesti Pangast.

Ühe- ja kahesendised on Euroopa Liidus ametliku maksevahendina käibel alates 2002. aasta jaanuarist ning neid on vermitud 45,8 miljardit ehk neid on u 137 münti iga elaniku kohta. Vermimise kahju hinnatakse 1,4 miljardi suuruseks.

Sel nädalal teatas Suurbritannia, et võtab kasutusele plastikkupüürid. Kas ka eurod võivad saada endale plastikkuju, on Eesti Panga sularahaeksperdi Meelis Metuse sõnul hetkel raske prognoosida.

«Plastikkupüürid on kindlasti üks viis muuta sularaha ringluses vastupidavamaks, sest ta kulub vähem ja seda on raskem rikkuda,» rääkis Metus.

Tänavu aasta mais võtsid euroala keskpangad just kasutusele uuenenud viieeurose pangatähe ja lähiaastate jooksul jõuavad ringlusesse ka ülejäänud nimiväärtused uuenenud kujul. Peamine muutus pangatähtede puhul on see, et nendel on uued, kõrgtehnoloogilised turvaelemendid, mis on võltsimiskindlamad.

«Siinkohal on paslik juhtida tähelepanu sellele, et pangatähed ei ole valmistatud paberist, vaid puuvillast, mis on iseenesest juba üsna vastupidav materjal,» ütles Metus. Lisaks sellele on näiteks teise seeria viieeurone pangatäht lakeeritud ehk kaetud õrna lakikihiga. Tänu lakikihile ei määrdu pangatäht nii kiiresti ja ka selle eluiga ringluses kasvab, mis on oluline just väiksemate nominaalide korral.

«Kuivõrd tegemist on protsessiga (kupüüride vahetamine - toim.), mis algas äsja ja kestab eeldatavasti kuni 2020. aastani, siis on raske öelda midagi veel kaugemate tulevikuvõimaluste kohta,» tõdes sularahaekspert.

Ta selgitas, et üldiselt eelneb igale pangatähe uuendusele pikk ja põhjalik analüüs, kuhu on kaasatud palju erinevaid osapooli, nagu sularahakäitlejad, sularahatootjad jne. «Analüüsida tuleb muutuste mõju pangatähtede tootmiskulule, turvaelementide tõhusust, pangatähe ringluskõlblikkuse perioodi, mõju ümbritsevale keskkonnale ja palju muid aspekte,» tõi ta näite.
Ostan Eesti, Tsaari-Vene ja NSVL münte, kodurahasid jne. Huvi korral raha kohe kätte! Pakkumised kas PM või eestimynt@gmail.com

Vasta